Maailm

Eurooplaste Marsi-maanduri hukutas ilmselt arvutirike (1)

Toimetas Piret Pappel, 27. oktoober 2016, 09:23
ESA juht Jan WörnerFoto: POOL
Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) maanduri Schiaparelli edukalt alanud laskumine Marsile läks kahjuks vett vedama. Põhjuseks võis olla Schiaparelli pardaarvuti valearvestus, oletavad ESA uurijad.

On kindel, et Schiaparelli sisenes 19. oktoobril Marsi atmosfääri ülakihtidesse, liikudes kiirusega 21 000 kilomeetrit tunnis. 19. sajandi astronoomi auks nime saanud Schiaparelli oli siis 121 kilomeetri kõrgusel ja maanduril oli hoo maha saamiseks aega pisut vähem kui kuus minutit.

Samal teemal

Pidurdamise algfaas läks nii, nagu plaanitud, kuid tõenäoliselt heitis maandur pidurduslangevarju liiga vara minema ja lasi pidurdusmootoritel töötada vaid mõned sekundid. Katastroofi põhjuseks oli ilmselt see, et maanduri elektrooniline aju arvas, et jõuab kohe planeedi pinnale, kuigi oli sellest veel paari kilomeetri kõrgusel.

Tõenäoliselt langeski Schiaparelli alla 2-4 kilomeetri kõrguselt. Marsi orbiidilt tehtud fotod kinnitavad, et sond kihutas ligemale kolmesajakilomeetrise tunnikiirusega vastu punast planeeti.

Maandumissüsteemi katsetamine oligi Schiaparelli eesmärk. 2021. aastal plaanib ESA Marsile saata kulguri, mis hakkab seal ringi sõitma, pinnaseproove võtma ja neist elu märke otsima. Algsete plaanide järgi sooviti ka tollel kulguril kasutada sama maandumissüsteemi. Nüüd on ESA kinnitanud, et Schiaparelliga juhtunu on neile piisav õppetund, millest tehakse vajalikud järeldused.

ESA juht Jan WörnerFoto: POOL

Teine oluline osa ESA Marsi-lennust läks siiski korda. Schiaparelliga koos kosmosesse lennanud orbitaaljaama Trace Gas Orbiter tiirleb nüüd ümber Marsi ja otsib selle hõredast atmosfäärist metaani ning teisi gaase, mis võivad olla seotud elusorganismidega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee