Eesti uudised

Traagiliselt hukkunud noormehi leinab kogu riik 

Maarit Stepanov, 27. oktoober 2016, 04:00
Foto: Politsei
Teisipäeva hommikul tuli rabav teade: napilt pärast keskööd Tallinnas Pärnamäe teel juhtunud õnnetuses hukkus kolm noormeest. Läänemaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt ütleb, et noormeeste eakaaslaste vanematel tuleb oma lastele praegu palju tähelepanu pöörata, sest lein võib olla peidetud või tulla hoopis hiljem.

"Ei tasu ehmuda, kui laps reageerib teistmoodi, kui oodatud – jääb pealtnäha külmaks, naeratab," selgitab psühholoog Tiina Kütt, et kuuldus kellegi surmast võib mõjuda väga erinevalt. "Ja kõik reaktsioonid on okeid."  Ta ütleb, et juhtunuga leppimine võib olla alguses väga raske. Mingil hetkel tekib siiski vajadus mõista, et inimest enam pole. "Ja kolmas samm on see, et ma pean õppima selle teadmisega elama, et see ongi nüüd nii," ütleb Kütt, et lein ongi selleks, et uue olukorraga kohaneda. "See on normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale." 

Samal teemal

Juhtunu mõistmine võib võtta kuid 

Lein on tema sõnul nagu kaltsuvaip: ebakorrapärane, väga erinevat värvi triipudega ja see võib olla väga pikk. Kütt ütleb, et kuigi hukkunud poisid olid juba lõpuklassis ja seega täiskasvanueas, on nende eakaaslaste lein veel küllalt sarnane laste ja teismeliste omaga. "Sageli võib see olla varjatud nii, et vanemad ei saagi aru: nad tõmbuvad endasse, ei näita seda välja või vastupidi, käituvad väga ettearvamatult."

Selleks, et mõista, kas laps tunneb end halvasti, soovitab ta vanematel võsukesi tähelepanelikult jälgida. Näiteks võivad leinas lapsel või teismelisel esineda tähelepanu-, mälu- ja keskendumishäired, rahutus või vastupidi – endassetõmbumine ja unehäired. Sealjuures tuleb tema sõnul meeles pidada, et lein ei pruugi tulla kohe, vaid nädalaid või kuid hiljem ja võib kesta väga kaua. "Poole aasta pealt võib mõnel lapsel olla nii raske: ei suuda keskenduda, tähelepanu hoida, tekivad mäluprobleemid. Vanad asjad ei tule ja uued asjad ei jää meelde. Ja me tegelikult ei seosta seda enam leinaga, aga see võib tulla väga pika vinnaga," toob psühholoog näite. 

Õnnetus mõjutab paljusid 

Endaga hakkamasaamise raskus sõltub Küti sõnul sellest, milline on inimese varasem elukogemus, kui lähedane oli hukkunu või millised on leinaja loomuomased kaitsemehhanismid. Kuid ta nendib, et praegune õnnetus võib mõjutada väga paljusid: "Niisugused suured õnnetused puudutavad tegelikult mitte ainult Viimsi kooli ja nende klassi, vaid kaudselt väga suurt hulka samast vanusegrupist koolilapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid."  Ta selgitab, et inimestel tekib tunne, et kui see juhtus nendega, võib see juhtuda kõigiga. Seepärast võivad noormehi leinata ka need, kes nendega ise kokku ei puutunud.

Kütt rõhutab, et sellisel puhul ei saa öelda, et mis sul viga on, sa ju ei tundnudki neid. Kõige tõsisem on tema sõnul kooliseinte vahel toimuv, sest tekib kollektiivne lein, mis võimendab tundeid veel omakorda. "See, mis siis aitab, on sotsiaalne toetus: see tähendab, et ümberringi oleksid inimesed. Et leinav inimene ei jääks üksinda – see puudutab nii õpilasi kui ka õpetajaid," soovitab Kütt ja soovitab lähedastel ja sõpradel inimest mitte üksi jätta. "Tihti öeldakse, et räägi-räägi, aga ei pea alati rääkima. Tähtis on see, et keegi oleks kõrval."

ET INIMENE POLEKS ÜKSI: Läänemaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt ütleb, et leinavale inimesele on kõige olulisem, et oleks keegi, kes on kõrval, kuulab ja mõistab.Foto: Erakogu

Ta rõhutab, et ka siis, kui keegi ütleb, et tahab olla üksi, tuleb tekitada talle siiski tunne, et keegi on pidevalt kõrval, kuulab ja püüab mõista. Kõige tähtsamad on laste puhul toetavad vanemad, kes peaksid Kütti sõnul jälgima seda, et leinaja sööks, magaks ega seaks end ei tähelepanematusest ega teadlikult ohtu. 

Kütt ütleb, et sageli arvatakse ekslikult, et pärast matuseid võib üsna pea jätkuda harjumuspärane elu. "Tegelikult on matused rituaal, mis toob lõplikult kohale teadmise, et inimest enam pole," selgitab Kütt, et pärast tseremooniat võib olla isegi raskem, sest siis jõuab kohale, et nüüd tuleb õppida kaotatud inimeseta elama. Seepärast tuleks leinaja kõrval olla. Psühholoog toonitab, et peale kõrvalolemise ja toetamise on oluline pöörata tähelepanu sellelegi, et panna inimest tundma, et ta pole abitu. "Igasugune tegevus, mis seda abitust vähendab, aitab taastada kontrollitunnet ja see on hea. Tehke koos neid asju, mis aitavad püsti püsida. Väike samm korraga. Neid asju väikestes kogustes, mida inimene on suuteline tegema," soovitab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee