Eesti uudised

Metsavana: ahvenauim räägib, et tali tuleb korralik, särjemari, et kevadet annab ikka oodata

Teet Teder, 25. oktoober 2016 18:13

39 KOMMENTAARI

s
spets/ 31. jaanuar 2017 06:27
arvad et see tali oli korralik?
m
metsavana 2/ 27. oktoober 2016 11:40
Pajuharakad juba 2 kuud tammetõrusid vedanud. Tuleb külm ja lumerohke talv.
n
Nüüd / 26. oktoober 2016 20:29
Koikse-Mees pani tõesti segast-tal käes ju tavaline koikse ahvensäga..linnas ju kured ja tuvid alles paarituvad..tähendab talv jääb seekord vahele..Arvole muidugi head võitegemise aastat ja rohkem viinuskit!
k
kuid/ 26. oktoober 2016 14:37
metsavana tõmbas välja surnud ahvena - ühtegi elumärki kala ei andnud , kui muditi ja seletati.Saba püsis kangelt küljes, oli tekkinud juba nn. koolnukangestus .Et kalastan sageli , tean,millest räägin .
k
Kevadet annab/ 26. oktoober 2016 14:22
alati kaua oodata. Kes see ikka tahab kaua külmetada.
p
puuraidur/ 26. oktoober 2016 13:21
Küttepuude ärimehed ja kasehalgude pragina meloodia ennustavad külma talve ja elektrikatkestusi, seega varuge puid, ka magalarajoonide elanikud
e
Eestlane/ 26. oktoober 2016 14:13
See on hea idee - magalarajoonide elanikud varuge puid ja kinkige need jõuludeks ahjuküttega majade elanikele
i
Ilmar/ 26. oktoober 2016 13:13
nii et särg versus ahven, kellel on õigus? nii ei ole kunagi, et külm talv ja kevadet annab oodata, kui on soe talv, siis on kevad jahe ja talvine, õpi taat!

s
Selge!/ 26. oktoober 2016 13:01
Kuidas ahvena uimed välja näevad, sellest ehk saab ära arvata millistes tingimustes kala elas, mineviku ilma arvata , tulevast küll mitte. Sama on kuusekäbidega - milline oli kevad kuuskede õitsemise ajal, tolmlemistingimused, kuuse kasvukoht jne, need tingimused määravad kuidas käbid asetusid. Käbid ei kasva, ei asetu puul tulevast ilma silmas pidades, kõik tuleneb vahetutest tingimustest.
Minu naabrimehe naine ei andnud oma joodikust mehele kuu aega viinaraha, lasi selle eest ahju ära parandada - kindlasti on külma talve oodata, küllap naabrinaine teab, mees nimetab teda "igaveseks nõiaks"
m
mamma/ 26. oktoober 2016 14:49
too kalamees jagab rahvatarkust ehk empiirilist teadmust, mis kogunenud ajaga.
naabrimehe naine aga, vähe sellest et igavene nõid, on eeskujulik empiirik ja pragmaatik. ratsionaalusega sellises seltskonnas on peale hakata kasinalt.
e
ee metsavana/ 26. oktoober 2016 12:45
on palju Läti viina põrutanud paneb pidevalt segast.
m
ma/ 26. oktoober 2016 11:55
ikka ootan, ta lubas ju vananaiste suve ka!
m
mürakaru/ 26. oktoober 2016 12:28
sügis tuleb särtsakas ja talv krõpsakas.Kui ainult halg alt ei veaks.
t
Teadja/ 26. oktoober 2016 11:39
Varuge puid - üle 40 kraadi külma tuleb
l
lugeja/ 26. oktoober 2016 11:27
Puusse panevad jubaaastaid need vanad!
p
Pärnu ahven/ 26. oktoober 2016 10:19
Ahven on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Tema küllaltki kõrgel, külgedalt kergelt kokkusurutud, vanematel isenditel “küürakal” kehal eristame selgesti 5-9 tumedat risttriipu. Selline kehakuju on ahvenale ainu-omane ning aitab teda kergesti ära tunda teiste liikide, s.h. ka teiste ahvenlaste, hulgast. Seljauim koosneb kahest eraldatud osast, millest eesmise uime tagaosas paistab selgelt silma must laik. Ahvena värvus varieerub väga laias ulatuses ja sõltub otseselt tema elupaiga omapärast. Nii võib liivase põhjaga kivide- ja vähese taimestikuga meres olla ahven kahvatukollase põhitooniga, samal ajal on üldtuntud rabaahvena praktiliselt mustjaspruun põhivärvus. Kõige kontrastsemad on taimestikurikkas tumeda põhjaga veekogus elavate ahvenate värvid: keha on tal siis tavaliselt värvunud kollakasroheliseks; tumedalt seljalt saavad alguse külgedel kontrastselt eristuvad tumedad ristitriibud; seljauime esiosa on hallikas, tagumine osa rohekas; rinnauimed on kollasetoonilised; kõhu-, saba- ja pärakuuimed ereoranzhist kuni punaseni.
Sageli eristatakse ühes ja samas järves elavatel ahvenatel kahte erinevat vormi: järve- ehk tüüpilisi ahvenaid ja rooahvenaid. Eestis on seda tehtud meie kahes suuremas, Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärves. Ahvena roovorm erineb tüüpilisest oma tumedama, kuid samas eredama värvuse, elupaiga, toidu, sigimisaja ning kasvutempo poolest. Meres ela-vatel ahvenatel erinevaid vorme ei ole võimalik eristada, küll aga erinevad nad magevees elavatest ahvenatest paljude näitajate poolest, näiteks kiirem kasvutempo ja erinev toidusedel, samuti pisut kõrgem viljakus. Kuna morfomeetrilised näitajad ei erine erinevates elupaikades ela-vatel vormidel üksteisest olulisel määral, siis ei pea paljud kalateadlased nende eristamist õigeks.
Varasematel aastatel kuulsin sageli vanemate kalurite suust lugusid “ahvenakuningatest” - suurtest eredalt kuldseks värvunud kaladest, kes pidavat pärimuse kohaselt olema parvejuhid. Alguses pidasin selliseid kalu Ameerikas levinud kollaseks ahvenaks, kes mingil põhjusel sattus meie vette. Asja lähemalt uurides aga selgus, et tegemist on hoopis vanuse kasvuga ainevahetuses tekkinud häiretest, mille tulemusena soomustes leiduva hüa-liini tootmine on häiritud. See põhjustab ka teistel liikidel, näiteks vanadel nurgudel, esinevat kuldset alatooni.
a
Ain/ 26. oktoober 2016 10:13
Mis udu ajate ? Ei näita need midagi, ega hakka kunagi näitama. See on lihtsameelsetele üksnes.
p
Pärnu ahven/ 26. oktoober 2016 10:12
Selle nädala lõpuks tuleb veel päeval +7-+10 sooja. November tuleb samuti suhteliselt soe -1+5. Jõulude ajal lund ei ole ega tule samuti, tirgutajad jääaugust ahvenat püüda ei saa. Näitan teile ainult saba. Jaanuaris tuleb veidi külma + 2 - 10 ja veebruari keskpäigas naudime mõne nädala pakast kus teperatuuri pügal langeb öösiti -25. Märts ei peta ja kuu lõpp on juba lumeta. Mai alguses läheb pärnakas juba ahvenaga võidu ujuma.

k
Kalkun/ 26. oktoober 2016 09:45
Minu Kassi hambad ütlevad, et öösel läheb pimedaks. Ja need ei eksi!
j
Joller/ 26. oktoober 2016 09:42
Jajah, eks need vanad eestlasaed olid kõvad statistikud, pidasid aga 1000 aastat päevikut ja pärast abakusega arvutasid kõik välja. Eriti kõva statistik oli aga ahven. Ahven ei pannud kunagi mööda. Ilmateenistus on aga täiesti tarbetu, tasub ju vaid kala püüda, kogu see puutrivärk ja satillidipilt, mes taga ikke tettä. #teadmistepõhineEesti
T
"kured läksid ääretult kõrgelt"/ 26. oktoober 2016 09:39
Tavaliselt on lennanud. Mis nüüd juhtus?
A
Vahitakse maapõhja ja karup...e/ 26. oktoober 2016 09:36
A suuri ja palju pihlakamarju ei märgand nagu keegi?
a
26. oktoober 2016 09:32
ahven valetab. sulama hakkab mai alguses!
m
MAIS/ 26. oktoober 2016 10:43
ü
ülla-ülla/ 26. oktoober 2016 09:24
"Kõigepealt tuleb detsember, siis jaanuar, veebruar ja märts."
No poleks arvanudki... ja seda vist ka ilma ahvenata ei ole võimalik ennustada, et märtsis sulama hakkab?
m
milleks/ 26. oktoober 2016 09:18
ilkuda vaadake kui tähelepanelikult jälgitakse kõike ja ned tarkused on tulnud esiisade käest.
v
Vaatan hoovi./ 26. oktoober 2016 09:35
Kuldnokad,hallrästad jne alles kohal ja siblivad!
Mõni päev tagasi nägin veel linavästriku.
Peab vist kalaputkast läbi käima--kui hinnad tõusnud--tuleb karm talv!
j
joodikupulst/ 26. oktoober 2016 08:35
Kae õudu milline ahven, sellist pole veel näinudki..

e
ennustajad/ 26. oktoober 2016 07:59
Kuuse Taat -tuleb pehme talv ,See hull -korralik talv ,Taani -külm talv ,Rootsi -pehme talv .Milline siis tuleb .
s
26. oktoober 2016 07:23
see kala ,mille pealt see mees uime värvi ennustab , ei ole mitte särg, ega ka ahvenas.
Tähendab, et ennustus ei pea paika.
e
Ega ennustaja/ 26. oktoober 2016 07:51
polnud mees ka. Nii, et täielikult mööda.
m
26. oktoober 2016 09:52
millises mõttes ei olnud mees ?
s
Sellises mõttes,/ 26. oktoober 2016 14:17
et õiged mehed ei aja valet.
j
ja kevadel oleme kõik sama targad nagu alati/ 26. oktoober 2016 07:23
ja tõdeme, et näed, jälle jäi tali taeva.
t
Taadu/ 26. oktoober 2016 07:21
Vaatan ringi ja oh ime ,
Talveks keerab ilma kihva
Kevadel saab särje kahva..
Suvi viskab sortsu vihma,
sügisel saab maamees rihma.
t
Talve ennustaja/ 26. oktoober 2016 07:04
Kui inimese sõrmenukid on madalad tuleb soe talv, kui sõrmenukid on kõrgrd nagu Himaalaja mäeahelik on jahedam ja sõrmenuki tipud peavad olema valged.
n
nii/ 26. oktoober 2016 07:03
talv tuleb jah kass tahab palju suua ja talvekarv juba seljas.
m
Maamees/ 26. oktoober 2016 06:41
Vaatasin tihase silmi ja tundub, et tuleb pehme talv aga samas varese saba ja jalad näitavad, et jaanuaris tuleb üks suurem külma periood.
a
Angerjas/ 26. oktoober 2016 06:27
Tõsi on, et talv tuleb jube soe ja lume asemel vihm.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee