Metsavana: ahvenauim räägib, et tali tuleb korralik, särjemari, et kevadet annab ikka oodata

Kuidas ahvena uimed välja näevad, sellest ehk saab ära arvata millistes tingimustes kala elas, mineviku ilma arvata , tulevast küll mitte. Sama on kuusekäbidega - milline oli kevad kuuskede õitsemise ajal, tolmlemistingimused, kuuse kasvukoht jne, need tingimused määravad kuidas käbid asetusid. Käbid ei kasva, ei asetu puul tulevast ilma silmas pidades, kõik tuleneb vahetutest tingimustest.
Minu naabrimehe naine ei andnud oma joodikust mehele kuu aega viinaraha, lasi selle eest ahju ära parandada - kindlasti on külma talve oodata, küllap naabrinaine teab, mees nimetab teda "igaveseks nõiaks"

on palju Läti viina põrutanud paneb pidevalt segast.

ikka ootan, ta lubas ju vananaiste suve ka!

Varuge puid - üle 40 kraadi külma tuleb

Puusse panevad jubaaastaid need vanad!

Ahven on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Tema küllaltki kõrgel, külgedalt kergelt kokkusurutud, vanematel isenditel “küürakal” kehal eristame selgesti 5-9 tumedat risttriipu. Selline kehakuju on ahvenale ainu-omane ning aitab teda kergesti ära tunda teiste liikide, s.h. ka teiste ahvenlaste, hulgast. Seljauim koosneb kahest eraldatud osast, millest eesmise uime tagaosas paistab selgelt silma must laik. Ahvena värvus varieerub väga laias ulatuses ja sõltub otseselt tema elupaiga omapärast. Nii võib liivase põhjaga kivide- ja vähese taimestikuga meres olla ahven kahvatukollase põhitooniga, samal ajal on üldtuntud rabaahvena praktiliselt mustjaspruun põhivärvus. Kõige kontrastsemad on taimestikurikkas tumeda põhjaga veekogus elavate ahvenate värvid: keha on tal siis tavaliselt värvunud kollakasroheliseks; tumedalt seljalt saavad alguse külgedel kontrastselt eristuvad tumedad ristitriibud; seljauime esiosa on hallikas, tagumine osa rohekas; rinnauimed on kollasetoonilised; kõhu-, saba- ja pärakuuimed ereoranzhist kuni punaseni.
Sageli eristatakse ühes ja samas järves elavatel ahvenatel kahte erinevat vormi: järve- ehk tüüpilisi ahvenaid ja rooahvenaid. Eestis on seda tehtud meie kahes suuremas, Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärves. Ahvena roovorm erineb tüüpilisest oma tumedama, kuid samas eredama värvuse, elupaiga, toidu, sigimisaja ning kasvutempo poolest. Meres ela-vatel ahvenatel erinevaid vorme ei ole võimalik eristada, küll aga erinevad nad magevees elavatest ahvenatest paljude näitajate poolest, näiteks kiirem kasvutempo ja erinev toidusedel, samuti pisut kõrgem viljakus. Kuna morfomeetrilised näitajad ei erine erinevates elupaikades ela-vatel vormidel üksteisest olulisel määral, siis ei pea paljud kalateadlased nende eristamist õigeks.
Varasematel aastatel kuulsin sageli vanemate kalurite suust lugusid “ahvenakuningatest” - suurtest eredalt kuldseks värvunud kaladest, kes pidavat pärimuse kohaselt olema parvejuhid. Alguses pidasin selliseid kalu Ameerikas levinud kollaseks ahvenaks, kes mingil põhjusel sattus meie vette. Asja lähemalt uurides aga selgus, et tegemist on hoopis vanuse kasvuga ainevahetuses tekkinud häiretest, mille tulemusena soomustes leiduva hüa-liini tootmine on häiritud. See põhjustab ka teistel liikidel, näiteks vanadel nurgudel, esinevat kuldset alatooni.

Mis udu ajate ? Ei näita need midagi, ega hakka kunagi näitama. See on lihtsameelsetele üksnes.

Minu Kassi hambad ütlevad, et öösel läheb pimedaks. Ja need ei eksi!

Jajah, eks need vanad eestlasaed olid kõvad statistikud, pidasid aga 1000 aastat päevikut ja pärast abakusega arvutasid kõik välja. Eriti kõva statistik oli aga ahven. Ahven ei pannud kunagi mööda. Ilmateenistus on aga täiesti tarbetu, tasub ju vaid kala püüda, kogu see puutrivärk ja satillidipilt, mes taga ikke tettä. #teadmistepõhineEesti

Tavaliselt on lennanud. Mis nüüd juhtus?

A suuri ja palju pihlakamarju ei märgand nagu keegi?

ahven valetab. sulama hakkab mai alguses!

"Kõigepealt tuleb detsember, siis jaanuar, veebruar ja märts."
No poleks arvanudki... ja seda vist ka ilma ahvenata ei ole võimalik ennustada, et märtsis sulama hakkab?

ilkuda vaadake kui tähelepanelikult jälgitakse kõike ja ned tarkused on tulnud esiisade käest.

Kuuse Taat -tuleb pehme talv ,See hull -korralik talv ,Taani -külm talv ,Rootsi -pehme talv .Milline siis tuleb .

see kala ,mille pealt see mees uime värvi ennustab , ei ole mitte särg, ega ka ahvenas.
Tähendab, et ennustus ei pea paika.

ja tõdeme, et näed, jälle jäi tali taeva.

Vaatan ringi ja oh ime ,
Talveks keerab ilma kihva
Kevadel saab särje kahva..
Suvi viskab sortsu vihma,
sügisel saab maamees rihma.

Kui inimese sõrmenukid on madalad tuleb soe talv, kui sõrmenukid on kõrgrd nagu Himaalaja mäeahelik on jahedam ja sõrmenuki tipud peavad olema valged.

talv tuleb jah kass tahab palju suua ja talvekarv juba seljas.

Vaatasin tihase silmi ja tundub, et tuleb pehme talv aga samas varese saba ja jalad näitavad, et jaanuaris tuleb üks suurem külma periood.