Koikse-Mees pani tõesti segast-tal käes ju tavaline koikse ahvensäga..linnas ju kured ja tuvid alles paarituvad..tähendab talv jääb seekord vahele..Arvole muidugi head võitegemise aastat ja rohkem viinuskit!
metsavana tõmbas välja surnud ahvena - ühtegi elumärki kala ei andnud , kui muditi ja seletati.Saba püsis kangelt küljes, oli tekkinud juba nn. koolnukangestus .Et kalastan sageli , tean,millest räägin .
nii et särg versus ahven, kellel on õigus? nii ei ole kunagi, et külm talv ja kevadet annab oodata, kui on soe talv, siis on kevad jahe ja talvine, õpi taat!
Kuidas ahvena uimed välja näevad, sellest ehk saab ära arvata millistes tingimustes kala elas, mineviku ilma arvata , tulevast küll mitte. Sama on kuusekäbidega - milline oli kevad kuuskede õitsemise ajal, tolmlemistingimused, kuuse kasvukoht jne, need tingimused määravad kuidas käbid asetusid. Käbid ei kasva, ei asetu puul tulevast ilma silmas pidades, kõik tuleneb vahetutest tingimustest. Minu naabrimehe naine ei andnud oma joodikust mehele kuu aega viinaraha, lasi selle eest ahju ära parandada - kindlasti on külma talve oodata, küllap naabrinaine teab, mees nimetab teda "igaveseks nõiaks"
too kalamees jagab rahvatarkust ehk empiirilist teadmust, mis kogunenud ajaga. naabrimehe naine aga, vähe sellest et igavene nõid, on eeskujulik empiirik ja pragmaatik. ratsionaalusega sellises seltskonnas on peale hakata kasinalt.
Ahven on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Tema küllaltki kõrgel, külgedalt kergelt kokkusurutud, vanematel isenditel “küürakal” kehal eristame selgesti 5-9 tumedat risttriipu. Selline kehakuju on ahvenale ainu-omane ning aitab teda kergesti ära tunda teiste liikide, s.h. ka teiste ahvenlaste, hulgast. Seljauim koosneb kahest eraldatud osast, millest eesmise uime tagaosas paistab selgelt silma must laik. Ahvena värvus varieerub väga laias ulatuses ja sõltub otseselt tema elupaiga omapärast. Nii võib liivase põhjaga kivide- ja vähese taimestikuga meres olla ahven kahvatukollase põhitooniga, samal ajal on üldtuntud rabaahvena praktiliselt mustjaspruun põhivärvus. Kõige kontrastsemad on taimestikurikkas tumeda põhjaga veekogus elavate ahvenate värvid: keha on tal siis tavaliselt värvunud kollakasroheliseks; tumedalt seljalt saavad alguse külgedel kontrastselt eristuvad tumedad ristitriibud; seljauime esiosa on hallikas, tagumine osa rohekas; rinnauimed on kollasetoonilised; kõhu-, saba- ja pärakuuimed ereoranzhist kuni punaseni. Sageli eristatakse ühes ja samas järves elavatel ahvenatel kahte erinevat vormi: järve- ehk tüüpilisi ahvenaid ja rooahvenaid. Eestis on seda tehtud meie kahes suuremas, Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärves. Ahvena roovorm erineb tüüpilisest oma tumedama, kuid samas eredama värvuse, elupaiga, toidu, sigimisaja ning kasvutempo poolest. Meres ela-vatel ahvenatel erinevaid vorme ei ole võimalik eristada, küll aga erinevad nad magevees elavatest ahvenatest paljude näitajate poolest, näiteks kiirem kasvutempo ja erinev toidusedel, samuti pisut kõrgem viljakus. Kuna morfomeetrilised näitajad ei erine erinevates elupaikades ela-vatel vormidel üksteisest olulisel määral, siis ei pea paljud kalateadlased nende eristamist õigeks. Varasematel aastatel kuulsin sageli vanemate kalurite suust lugusid “ahvenakuningatest” - suurtest eredalt kuldseks värvunud kaladest, kes pidavat pärimuse kohaselt olema parvejuhid. Alguses pidasin selliseid kalu Ameerikas levinud kollaseks ahvenaks, kes mingil põhjusel sattus meie vette. Asja lähemalt uurides aga selgus, et tegemist on hoopis vanuse kasvuga ainevahetuses tekkinud häiretest, mille tulemusena soomustes leiduva hüa-liini tootmine on häiritud. See põhjustab ka teistel liikidel, näiteks vanadel nurgudel, esinevat kuldset alatooni.
Selle nädala lõpuks tuleb veel päeval +7-+10 sooja. November tuleb samuti suhteliselt soe -1+5. Jõulude ajal lund ei ole ega tule samuti, tirgutajad jääaugust ahvenat püüda ei saa. Näitan teile ainult saba. Jaanuaris tuleb veidi külma + 2 - 10 ja veebruari keskpäigas naudime mõne nädala pakast kus teperatuuri pügal langeb öösiti -25. Märts ei peta ja kuu lõpp on juba lumeta. Mai alguses läheb pärnakas juba ahvenaga võidu ujuma.
Jajah, eks need vanad eestlasaed olid kõvad statistikud, pidasid aga 1000 aastat päevikut ja pärast abakusega arvutasid kõik välja. Eriti kõva statistik oli aga ahven. Ahven ei pannud kunagi mööda. Ilmateenistus on aga täiesti tarbetu, tasub ju vaid kala püüda, kogu see puutrivärk ja satillidipilt, mes taga ikke tettä. #teadmistepõhineEesti
"Kõigepealt tuleb detsember, siis jaanuar, veebruar ja märts." No poleks arvanudki... ja seda vist ka ilma ahvenata ei ole võimalik ennustada, et märtsis sulama hakkab?
Kuldnokad,hallrästad jne alles kohal ja siblivad! Mõni päev tagasi nägin veel linavästriku. Peab vist kalaputkast läbi käima--kui hinnad tõusnud--tuleb karm talv!