Tuleva pühapäeva varahommikul läheb Eesti taas üle vööndiajale ehk nn talveajale, mis tähendab, et kellad tuleb 30. oktoobri varahommikul kell 4 keerata tund aega tagasi. Poleemika sügiseste ja kevadiste kellakeeramiste ajal näitab, et üleminek mõjub inimestele erinevalt – kellele see on vastuvõetamatu, kellel üsna ükskõik, aga kolmandad on täiesti rahul.

Teadlaste hinnangul kulub inimestel uue elu- ja unerütmi harjumisega rohkem kui nädal. Järgmise aasta märtsi lõpul keerame taas kellad tunni võrra ette ja läheme jälle suveajale, et kasutada ratsionaalselt looduslikku valgust ning säästa sel moel elektrienergiat

Suveaja idee pakkus välja Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni koostaja Benjamin Franklin juba 1784. aastal. Eestimaal on aega loksutatud alates 1917. aastast, sõltuvalt Eesti valitsejatest. Suveaeg oli kasutusel sõdade ja Saksa okupatsioonide ajal. Nõukogude võim kehtestas Eestis Moskva aja, kuni otsustati taas energiat kokku hoida ning 1. aprillil 1981 võeti Eestis taas üle pika aja kasutusele suveaeg. Kuna Moskva aeg on Eesti vööndiajast tunni jagu ees, siis nihkus suvel kellaaeg vööndiajast veel tunni võrra varasemaks. Ka suvel tuli paljudel tõusta pahatihti enne kukke ja koitu.

Taasiseseisvumise tuules aastast 1989 ja taasiseseisvuse algaastatel sai rahvas Eestis sättida oma toimetusi aastaringselt vööndiaja järgi. Suveajale mindi üle taas aastatel 1996-2000 ning tänini on suveaeg kasutusel aastast 2001.

Praegu peavad inimesed kella keerama ja selle järgi elu sättima rohkem kui 70 riigis.

Sügisene kella tagasikeeramine mõjutab teadlaste väitel meie une struktuuri. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadur Maris Teder-Laving rääkis Novaatorile, et inimesed ärkavad umbes pool tundi varem ja une kogupikkus väheneb paarikümne minuti võrra. Seega ei pea paika populaarne arvamus, et sügisesel vööndiajal saame tunnikese kauem magada. Tegelikkuses kulub vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.

Sügisene kellakeeramine on raskemini talutav just varajastele kronotüüpidele ehk nn hommikuinimestele, eriti kui neil on keskmisest lühem uneaeg. Kokkuvõttes mõjutab kellakeeramine inimesi nii kevadel kui ka sügisel, kuid see mõju on hommiku- ja õhtuinimestele erinev.

Jaga artiklit

50 kommentaari

  /   18:01, 30. okt 2016
et kasutada ratsionaalselt looduslikku valgust ning säästa sel moel elektrienergiat.
Mõni mõis, üks tund ette või taha. Ei mõju üldse mulle
R
reku  /   11:04, 29. okt 2016
Läheb jälle halamiseks lahti. Ime, et kui minnakse mitmeid vööndeid eemale turismireisile, ei halata, et olin uimane, haige jne.
Lõpetage vingumine. Selge ju see, et kui kella ei keerata, hakkame elama vööndi ajas. Suveõhtul kell 10 pime ja kell 3 öösel päike väljas.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis