Tõeline põgenikekriis alles tuleb (127)

Kolmest arvust piisab, et mõista, miks saab Aafrikast Euroopale epohhiloov küsimus. 

Esiteks. Aafrikas kasvatab iga naine üles keskmiselt neli last. Ülejäänud maailmas piirduvad naised keskmiselt kahe lapsega. 

Teiseks. Aafrikas elab varsti kaks miljardit inimest. Rohkem kui Indias või Hiinas. 

Kolmandaks. Vaid 20% aafriklastest on praegu kindel töö. Kõigil ülejäänutel tuleb otsida toimetulekuks muid võimalusi. Tulevikuperspektiiv on samas tume. Kui inimeste arv kasvav kiiresti, siis uute töökohtade arv hoopis aeglasemalt. 

See tähendab sadadele miljonitele aafriklastele perspektiivitut elu ja sunnib neid otsima paremat elu mujal. Eelkõige mõjub aafriklastele magnetina Euroopa, mida peetakse rahu-, turvalisuse ja jõukusesaareks.

Põgenikud peavad Euroopat paradiisiks

Siinkohal tasub meenutada, mida rääkis sügise hakul Saksamaa telekanali ARD vestlussaates "Hart aber fair" esinenud 22aastane Bilal Kamara, kes saabus Euroopasse Lääne-Aafrikast Sierra Leonest.

"Kõik minu sõbrad peavad Euroopat paradiisiks. Kohaks, kus kõik on lihtne. Me unistame sellest, et Euroopas on kõik parem. Seal saab korralikult süüa, ilusad riided selga ja suured autod istumise alla," selgitas Bilal Kamara.

Kui intervjueerija üritas selgitada, et paljud ei pea Euroopat sugugi paradiisiks, siis vaidles Bilal Kamara talle vastu: "Euroopas ei saa olla raskem kui Aafrikas."

Aafrikas peituv nii-öelda viitsütikuga põgenikepommi ohtlikkus on saanud selgeks ka Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile. Ta käis kaks nädalat tagasi kolmepäevasel ringreisil Aafrikas Malis, Nigeris ja Etioopias.

Seejärel võttis ta Berliinis vastu Tšaadi ja Nigeeria presidendi. Saksamaast saab detsembris üheks aastaks eesistuja maailma olulisemaid tööstusriike ja areneva majandusega riike ühendavas rühmituses G20.

Kuna Merkel soovib Aafrikast teha G20 eesistumise ajal keskse teema, siis on Aafrikaga seonduv juba praegu tema välispoliitikas kesksel kohal.

Aafrika riigid nõuavad Euroopalt raha

Merkel kuulas Aafrikas maad, kas sealsete riikidega saab sõlmida analoogset kokkulepet nagu Türgiga, kellele lubati põgenikevoolu kontrolli alla võtmise eest miljardeid eurosid.

Paraku veendus liidukantsler, et see on raske või lausa võimatu ülesanne. Nii küsis 18 miljoni elanikuga Nigeri president Mahamadou Issoufou Angela Merkelilt miljard eurot.

Võrdluseks: mullu Vallettas peetud Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumisel lubas Euroopa Liit tervele Aafrikale vaid 1,8 miljardit eurot.

Ajaleht Welt küsib retooriliselt: "Miks üldse peaksid Aafrika riigid Euroopa Liitu piiride kaitsmisel aitama?"

Paljud Aafrika riigid rõõmustavad, kui osa nende elanikest Euroopasse läheb. Kodumaal pole neil tööd. Välismaalt saadavad nad vähemalt mahajäänud sugulastele raha.

Olukorra tõsidust näitavad Aafrika rannikult Euroopa ja eelkõige Itaalia poole suuna võtvad ülekoormatud põgenikepaadid. Nii toodi ainuüksi nädalavahetusel veest välja üle kuue ja poole tuhande põgeniku.