Uudised

Lühidalt 

BNS/SL/SPORTNET, 6. juuni 2000, 23:00

Pillipuhujad hüüavad basseinis
ALLAR VIIVIK


Laupäevane bigbändifestival Tabasalu ujulas toob omaaegsete Ranna festivalide tava jätkates seitsme tunni jooksul lavale kuus bigbändi.

Orkestrid mängivad basseini otsas, publik jälgib toimuvat basseini põhjast ja servadelt.

"Ujulas vett veel ei ole, sest maja on pooleli," selgitab festivali peakorraldaja Kalev Konsa.

Konsa kaalus kaua, kas teha tänavu ühepäevane n-ö pilootfestival või järgmisel aastal kahepäevane.

Kui aga suurem osa bände nõusse jäi, siis polnud korraldajatel enam taganemisteed. "Tallinna noorte- ja muusikaakadeemia orkestrid on värsked tegijad, kuid nende tase on väga hea," hindab ise politseiorkestris mängiv Konsa uustulnukaid.

1988-92 toimunud legendaarsed Ranna bigbändifestivalid tõid kokku kõik tollased tähed. Kokku tegutses Eestis siis umbes 30 orkestrit.

Uute mängijate võrsumine näitab umbes 70-aastase sving- ja bigbändimuusika taassündi. Ka laias maailmas haarab bigbändimuusika aina uusi muusikuid. "Mõni aasta tagasi esines Pori Jazzil koos orkestriga rokitrummar Phil Collins," toob Konsa näite. Üle lahe on pärit ka maailmakuulus UMO Big Band, mille korraldajad loodavad järgmise festivali peaesinejaks kaubelda. Seekord juhatab Estonian Dream Big Bandi avansina soomlaste orkestri kontsertmeister Esko Heikkinen.


Venemaal sünnib rohkem lapsi
MARJE LAUGEN


Valga maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas registreeriti tänavuse aasta 5 kuuga 176 sündi, mis on 36 võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Perekonnaseisuosakonna juhataja Anne Pulleri andmeil olid sündinuist 103 poisid. Enim sünnitajaid oli Valga linnast. Abielusid registreeriti 26, möödunud aastal 33. Lahutuste hulk aga vähenes tunduvalt. Abielulahutusi vormistati viie kuuga 23, möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes 14 võrra vähem.


Mõrva uurimine venib
(BNS)


Tallinna prokuratuur pikendas Marian Haitovi mõrva eeluurimistähtaega kahe kuu võrra kuni augusti alguseni.

Tallinna politsei pressiesindaja sõnul loodab politsei juuni keskel kätte saada ekspertiisi tulemused. Need peavad näitama, kas praegu Haitovi mõrvas kahtlustatavana vahi all olevale mehele on alust esitada mõrvasüüdistus või mitte.

Möödunud kuu alguses avaldas Tallinna kriminaalpolitsei juht Artur Tshulitski kahtlust, et päev pärast Haitovi tapmist mõrvas kahtlustatavana kinni võetud 23-aastane uimastisõltlane Ingush Zaurbek ei olegi tegelikult Haitovi tapja.

Tallinna politsei tellis Soomest ekspertiisi, mis peab tuvastama, kas Zaurbekil kinnipidamise ajal seljas olnud mantlil leidus püssirohu ja selle põlemise jääke. Kui ekspertiis kahtlustatava riietelt püssirohujälgi ei leia, siis peab politsei Zaurbeki ilmselt vabastama.

Suurärimehe Vitali Haitovi poeg Marian mõrvati kahe püstolilasuga pähe 3. aprilli hommikul Tallinna kesklinnas Kungla tänaval.

Mõrvar ründas Marian Haitovit kella 11.20 ajal hetkel, kui ta istus oma kodumaja ette pargitud Mercedeses. Kurjategija tulistas läbi auto juhipoolse esiukse Haitovile pähe, Haitov suri saadud vigastustesse sündmuskohal.


SL sundis Kranichi abielluma
VIIVIKA JAKOBI


Minister Heiki Kranich tunnistas eile avalikkusele, et elab koos oma nõuniku ja tulevase abikaasa Kristel Meieriga.

Sõnumileht kirjutas üleeelmisel nädalal, et keskkonnaminister Heiki Kranich (38) ei ela enam koos oma naisega, sest tal on armusuhe oma nõuniku Kristel Meieriga (pildil) (33). Kranichi naine Valli ütles siis, et ta ei tea, kellega Kranich elab.

Kristel Meier aga valetas Sõnumilehele: "Ei, ma ei ela Heiki Kranichiga koos. Mul on temaga vaid tööalane suhe."

Kranich räägib värskes Kroonikas, kuidas Sõnumilehe kirjutis ajas mõlemad naised nutma ja nii oligi ta sunnitud Meierit naiseks paluma. "Ma nägin, kuidas ta nuttis," selgitab Kranich. "Ja ma ei osanud tema väärikuse kaitseks muud teha kui rikkuda kõiki traditsioone ning mitte paluda, vaid pakkuda talle oma kätt."

Heiki Kranich selgitab, et lahutusprotsess naisega sai ametliku käigu juba läinud aastal ning see vormistati mai alguses. Niisiis oli suhe Valliga juba ammu enne uudise ilmsikstulekut lõppenud. Kuigi ei Kranichil ega ta elukaaslasel ei olnud enam põhjust suhet salajas hoida, väljendab Kranich siiski selle avalikukssaamise pärast pahameelt: "Kui ma nägin selle uudise tagajärgi - mõlemat naist nutmas -, tundsin häbi. Mina elan üle, aga kuidas vaatavad minu naise tuttavad tema otsa."

Kristel Meier tahtis Kranichi sõnul pärast suhte avalikustamist ajakirjanduses töölt ära minna, kuid Kranich keelas tal seda teha. Kuigi Kristel ütles jahsõna, otsustas paar, et nad veel ei abiellu.

Varem on Heiki Kranich tunnistanud, et ta on naiste suhtes umbusklik. Nüüd tunnistab Kranich, et ta ei erista enam inimesi soo järgi. Keskkonnaminister pihtis, kuidas ta rääkis Kristelile kunagi Toompeal naljaga pooleks oma muredest ja kuidas Kristel üritas talle hakkamasaamist õpetada.

Kranich on nüüd koos Meieriga maksumaksja raha eest üüritud ühetoalises korteris. Ta lubab jääda oma kolmele lapsele isaks ning maksab kinni nende ridaelamuboksi. Kristel Meieril on eelmisest kooselust laps.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik Oliver Kask sõnab, et korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei tohi minister oma abikaasat tööle võtta. Kui suhe on aga tekkinud alles pärast töölevõtmist, peaks minister elukaaslasega abielludes ta ametist vabastama.

Ka Riigikogu erikomisjoni esimees Jaan Pöör kinnitab, et minister peaks oma nõunikuna töötava elukaaslasega abielludes ta töölt vabastama. Ta möönab, et seadus on ilmselt vananenud, sest vabaabielukaaslastele korruptsiooniseadus praegu ei laiene.

Heiki Kranich keeldus vastamast küsimusele, kas ta vabastab abielludes Kristel Meieri töölt ja katkestas kõne.


Statistikud andsid järele
MARKO LIIBAK


"Mitte ühelgi rahvaloendusel küsitletud inimesel pole tarvis karta, et tema andmeid kurjasti kasutatakse," korrutas statistikaameti peadirektor Rein Veetõusme eile väsimatult.

Statistikaamet, andmekaitseinspektsioon ja rahandusministeerium leppisid eile kokku, et statistikud jätkavad rahvaloenduse andmetega küll tööd, aga uue programmiga. Rein Veetõusme sõnul ei tähenda kokkulepe inspektsiooniga seda, et statistikaamet tunnistab ebaseadusliku isikustatud andmebaasi loomist.

"See tähendab hoopis seda, et loendusandmete töötlemine muutub veel turvalisemaks," selgitas Veetõusme. Edaspidi ei kontrollita sisestatud andmeid mitte isikuandmete põhjal, vaid loenduslehtede järgi, mis tagab Veetõusme selgituse järgi andmebaasi anonüümsuse.

Veetõusme raius veel eilegi, et statistikaamet ei ole rahvaloendusandmete töötlemisel ning nende põhjal andmebaasi loomisel ühtki seadust rikkunud. Politsei algatas möödunud reedel statistikaameti tegevuse seaduslikkuse uurimiseks kriminaalasja. Kriminiaalasja algatamise avalduse tegi andmekaitseinspektsioon, kes süüdistas ametit rahvaloendusandmete põhjal ebaseadusliku isikustatud andmekogu loomises.

Andmekaitseinspektsiooni juhataja Hillar Aarelaid ütles, et inspektsioon oma- korda jääb endale kindlaks: statistikaamet rikkus seadust. Muidu poleks ju inspektsioon kriminaalasja algatamist taotlenud, lisas ta.

Eilne kokkulepe näitab Aarelaiu hinnangul seda, et statistikaamet andis järele inspektsiooni nõudele mitte luua isikustatud andmebaas.

Uue programmi kasutuselevõtmine tähendab lisakulutusi, kuid Veetõusme ei teadnud veel eile, kui palju see maksma läheb. "Uus programm ei tähenda kindlasti seda, et kõike tuleb nullist alustada," sõnas ta.

Praeguseks on sisestatud umbes pool miljonit rahvaloenduslehte. Veetõusme sõnul on neist isikuandmete põhjal kontrollitud ainult väike osa.

Veetõusme ütles end mitte uskuvat, et tema enda loendusleht on juba sisestatud ning isikuandmetega kontrollitud.

Ta selgitas, et andmed sisestatakse maakondade kaupa, mistõttu sisestajad pole veel Tallinna linnani jõudnud.

"Mind loeti üle kodus Tallinnas, Pärnu maanteel," ütles Veetõusme.


Eesti rahvas on EL-iga liitumise poolt
(BNS)


Enamus Eesti elanikest hääletaks referendumil Euroopa Liiduga liitumise poolt, selgus sotsiaal- ja turuuuringute firma Saar Poll aprillis korraldatud arvamusküsitlusest.

Küsimusele, kas homme toimuval referendumil hääletaksite Eesti EL-i liikmeks astumise poolt või vastu, vastas 34% pooldavalt ja vastu oli 26% küsitletutest.

Kui vastajatelt küsiti, mis nad teeksid, kui nende häälest sõltuks homme, kas Eesti saab EL-i liikmeks või mitte, siis oli ühinemise pooldajaid 42 ja vastaseid 33%.

Seega oleks Eestis toimuval võimalikul referendumil 56% Eesti elanikest EL-iga ühinemise poolt ja 44% vastu, ütles uuringu tellinud riigikantselei eurointegratsioonibüroo nõunik Paavo Palk.

Ühinemise pooldajate hulk kasvas möödunud aasta maiga võrreldes neli ja vastaste hulk kolm protsenti.

Kui homme toimuks referendum NATO-ga liitumise küsimuses, hääletaks selle poolt 47% eestlastest ja 13% mitteeestlastest. Kokku hääletaks NATO-ga liitumise poolt 35 ja vastu oleks 13% vastanutest.


Lühidalt
(BNS)


Kahjud selguvad

Kohviku Metropol tulekahjust Tallinna linnaametitele tekitatud täpne kahjusumma selgub nädala lõpuks, kui puhastusfirmad on esitanud oma arved ruumide puhastamise eest ja kokku on arvestatud muud kahjud. Linnaametite ruumid kindlustanud kindlustusselts Bico teatab oma otsusest kahjude korvamise kohta pärast seda, kui on selgunud täpne kahju.

Tahmakahjustusi saanud omandireformiamet jätkab tööd homme.

Õhuseire liidab

Baltimaade ühine õhuseiresüsteem Baltnet, mille esimene piirkondlik koordinatsioonikeskus avati eile Leedus, liidab Baltimaad tihedamalt lääneliitlastega, ütles kaitseminister Jüri Luik. "Tänu Baltnetile oleme liitunud meie lääneliitlaste ühise teaberuumiga," ütles Luik.

Autolt kindlustustasu

Uus seaduseelnõu kohustab maksma kõigi autoregistris olevate sõidukite eest kindlustustasu, maksuvabastuse saab kasutuseta seisva auto omanik vaid vastava avalduse peale.

Schröder tunnustas

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder tunnustas eile Riigikogus peetud kõnes Eesti rahvuspoliitikat ja muulaste integratsiooni, märkides samas vajadust täita Euroopa Liidu vastavaid soovitusi.

Lapsepuhkuse tasu võrdselt

Valitsus kiitis eile heaks määruse muudatuse, mille kohaselt hakkavad lapsevanemad saama lapsepuhkuse eest tasu 66 krooni puhkuse kalendripäeva eest. Lapsepuhkusetasu makstakse täiendava lapsepuhkuse aja eest ühekordselt, sõltumata lapsevanema sõlmitud töölepingute arvust.

Tabati narkoärikad

Soome toll tabas Eestist Soome Satakuntaasse ja Pirkanmaale narkootikume vedanud narkoärimeeste jõugu. Soome politsei on praeguseks vahistanud jõugu 12 liiget ning narkoärikahtluse all on kokku 24 inimest.

Kriminaalasja uurimise käigus on Tampere ja Pori toll avastanud kokku 11,6 kilo hashishit, ecstasytablette, kokaiini, erinevaid medikamente ja hormoonitablette.

Välistab nullmäära

Peaminister Mart Laari sõnul on välistatud kaugkütte käibemaksu nullmäära jätkumine pärast 1. juulit, kuid ta peab võimalikuks 18-protsendilisele käibemaksule järkjärgulist üleminekut.

Lepikson süüdistab

Võru maavanem Robert Lepikson väitis eile, et peaminister Mart Laar lubas talle kohalikel valimistel Isamaaliidu nimekirjas kandideerimise eest luua kolme maakonda liitev Suur-Võrumaa.


Aidsi viiruse kandja sünnitas tütre
TARMO MICHELSON


Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonnast pääses eile koju esimene aidsi viiruse kandja, kes on toonud Eestis lapse ilmale.

31. mail sünnitas Piret (nimi muudetud - toim) keisrilõike abil tütre. Et tegu oli esimese aidsi viiruse kandja sünnitusega Eestis, toimus see suure saladuskatte all.

Sünnitushaigla teise korruse palatis sünnitusjärgseid päevi mööda saatnud viirusekandja ajas hirmu nahka teistele sünnitajatele, kes kartsid oma tervise pärast. "Kõik sünnitajad, kes selle aja jooksul haiglas on olnud, võivad olla nakatanud," kurtis anonüümsust palunud ema.

Sõnumilehe allikas väitis, et Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja dr. Reet Raukas on keelanud viirusekandjast patsiendist avalikult rääkida. Väidetavalt on ta ähvardanud keelust üleastujaid koguni vallandamisega.

Doktor Raukas väitis eile hommikul, et aidsi viiruse kandja pole haiglas sünnitanud. "Kui see ka nii oleks, siis on see konfidentsiaalne info ja ma ei tohi seda öelda," põhjendas Raukas.

Ta väitis, et pole kuulnud selliseid jutte, et haigla patsiendid kardavad nakatuda ja seetõttu valitseb väike paanika.

"Miks te ei kirjuta tõsisematest probleemidest, kuidas narkomaanidest emad käivad sünnitamas?" küsis Raukas ja keelas patsienti külastada.

Ema viis lapse koju

Eile päeval viidi Piret koos pisitütrega kiirabiautoga koju. "Nad tunnevad ennast hästi," soostus doktor Raukas eile õhtul Pireti ja ta lapsukese seisukorda kommenteerima. "Mina temaga (Piret - toim) rohkem ei kohtu, kui ta just kunagi uuesti sünnitama ei tule."

HI-viiruse kandjad käivad regulaarselt end kontrollimas ja analüüse andmas Merimetsa haiglas. Sama on teinud raseduse ajal ka Piret ja talle on määratud ravi, et viiruse ülekande ohtu emalt lapsele vähendada.

Haigla peaarst dr Kai Zilmer ütles, et lapse nakatumise kohta on veel vara öelda, sest see selgub alles lapse teisel eluaastal.

"Praegu tehtavad uuringud haigestumist ei näita," selgitas ta.

Zilmeri teada oli Piret esimene aidsi viiruse kandja, kes on Eestis lapse ilmale toonud.

Haigestub kümnendik lapsi

Aidsiviirust kandev ema võib nakkuse edasi anda oma lapsele juba emaihus. Levimine võib toimuda ka sünnituse käigus või rinnapiimaga toitmisel.

Maailma praktika näitab, et aidsi viiruse kandja poolt ilmale toodud lastest on 8-15% ka ise nakatunud. Kui rasestunud viiruse kandja saab õigeaegselt ravi, on beebi haigestumise võimalus väiksem.

Aidsi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova tõdes, et on Piretist teadlik, kuid kurvastas, et info on ajakirjanduseni jõudnud. "Kui tohter hoiab kramplikult saladust, siis on olemas arstitädid, kes viivad haiguslugusid röntgenisse ja lasevad jutu paha aimamata liikvele," rääkis Kalikova. Ta oli veendunud, et sellisele suhtumisele tuleks panna piir, sest igal inimesel on õigus, et tema nime ja diagnoosi ei levitata.

Eestis elab 23 aidsi diagnoosiga inimest. HI-viiruse kandjaid on Eestis alates 1988. aastast registreeritud 99, kellest 61 elab tänaseni Maarjamaal. Surnud on 20 aidsihaiget.

Kogu maailmas on aidsi tõttu surnud ligi kolm miljonit inimest.

HI-viirust on tuvastatud 5,6 miljonil inimesel, kellest 570 000 on lapsed.


Pommiähvardajaid taltsutaks vanglahirm
SIIM RANDLA


Kui kõik tabatud pommiähvardajad saaksid vanusele vaatamata karistada, taltsutaks hirm vangimineku ees teisigi võimalikke terroriste, usub Tallinna psühhiaatriahaigla peaarsti asetäitja, kohtupsühhiaatria nõunik Eestis Peeter Valvur.

Peeter Valvur, mis sunnib inimesi pommiga ähvardama?

Klassikalisel juhul väljapressimine, mida on aga raske ellu viia. Poisikeste hasart, et teeme natuke nalja.

Kas pommiähvardusest saadakse ka mingit rahuldust?

See on võrreldav näiteks sellega, et noorukite kamp läheb mööda tänavat ja viskab kiviga sisse mõne akna. Nad ei tea, kes seal elab. Klaasid kõlisevad, saab natuke nalja ja siis minnakse minema.

Kas inimesi, kes võivad olla terroriaktideks võimelised, ei saaks sunniviisiliselt isoleerida?

Ei saa, selleks peab olema süüdistus. Potentsiaalselt oleme kõik võimelised ükskõik mida tegema.

Kas teie haiglasse on tulnud ravile mõni inimene, kes on öelnud, et olen võimeline ähvardusi täide viima?

Ei ole. Kui meie haiged on halvas seisundis, siis on nad nii mõnekski asjaks võimelised, kuid mitte pommiähvardusteks. Ma ei mäleta ka, et mõni pommiähvardaja oleks olnud psüühhikahäirega.

Kuidas saaks pommiähvardusi ära hoida?

Suurem avastamisprotsent ja põhimõte, et ükski ähvardaja ei tohi jääda karistamata. Ka päris noored, kes andeks paluvad jne.

See oleks hirm, mis pommiähvardajaid tagasi hoiaks.

Et võin vangi minna ja et kahjud tuleb kompenseerida. Et ma ei pääse niisama lihtsalt, kui ma seda teen.


Ähvardajad liistule
(PM/SL)


Pommiähvarduste järsu kasvu tõttu ei suuda päästeametnikud enam põhjalikult läbi otsida kõiki pommikahtlusega kaubanduskeskusi või koole, kuid mõnikord võib telefoniterrorist siiski põrgumasina käivitada.

Seepärast nõuab siseministeerium ähvardajate ohjamiseks justiitsrepressioone.

Siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg jätaks edaspidi kaubanduskeskuste omanike või koolidirektorite otsustada, kas pidada pommiähvardust rumalaks naljaks või suhtuda sellesse täie tõsidusega ja kutsuda kohale eridemineerijad.


Eksturvatöötaja sai süüdistuse
(BNS)


Stockmanni kaubamajas pommiplahvatuste korraldamises süüdistatud kahe mehe kõrval sai eile kriminaalsüüdistuse ka kolmas kuriteo kaasosaline, kaubamaja 25-aastane endine turvatöötaja Maria.

Kaitsepolitsei komissari Hannes Kondi sõnul süüdistatakse Mariat väljapressimises isikute grupi poolt, millega oli seotud vara hävitamine ja rikkumine. Kohtus süüdi mõistmise korral ähvardab naist kuni seitsmeaastane vangistus.


Äike ründab rattureid
ALLAN KASESALU


Välgu ajal peab vältima lagedaid väljakuid, üksikuid puid ja metalli. Äikese tekkimise peamiseks tingimuseks on niiske õhk ja sagedased tuulehood.

Kui soe ja niiske õhk väga järsult suurele kõrgusele tõuseb, tekivad seal jahtudes vihmapiisad ning raheterad. Suure kontrasti tõttu tekib välk ja müristamine.

Äikese teke

Äkilised tuulepuhangud tekivad siis, kui päikese käes kuumenevad maapinnalähedased õhukihid.

Vaikse tuule ja madala õhurõhu korral võivad teatud tingimustel tekkida tohutud sooja õhu kotid. Need niisked õhukogumid tõusevad üles ning neist moodustuvad rünkpilved.

Kui niiskuse juurdevool jätkub, kasvavad pilved ruttu ja tõusevad kuni kaheksa kilomeetri kõrgusele. Kui veetilgakesed külmuvad, tekivad jääklombid.

See, kas need klombid jõuavad maale rahena või suurte piiskadena, sõltub sellest, kui tihti nad pilves läbi tihedate õhuvoolude satuvad. Taolise reisi kestel läbi pilvede võivad jääpallikesed suureneda sedavõrd, et maapinda tabab tõeline rahevaling.

Äikesepilves paiknevad veepiisad ja jäätilgad põhjustavad läbi õhu sööstes tuulehoogusid kiirusega kuni 20 meetrit sekundis ja see tekitab elektrilaengu. Pilve ülaosas tekib positiivne ja alaosas negatiivne laeng, mis alles maapinnale jõudes uuesti positiivseks muutub.

Õhk juhib elektrit väga halvasti ja hoiab erinevaid laenguid kaua aega lahus. Lõpuks aga saabub elektrilahendus.

28 000 kraadini

Lahendus võib toimuda pilvede vahel või pilvede ja maapinna vahel. Voolutugevus võib pikselöögi korral ulatuda kuni 200 000 amprini, mille tulemusena temperatuur võib pikselöögi kohas tõusta 28 000 kraadini.

Selline äkiline sooja vabanemine viib selleni, et õhk sööstab mööda soojakoridori tohutu kiirusega, tekitades plahvatusele ja mürinale sarnaneva heli.

Äike ei liigu atmosfääris valimatult, vaid otsib seni lõplikult väljaselgitamata mehhanismi kaudu oma teed. Seepärast on vajalikud ka metallist piksevardad majade kaitseks.

Autos on ohutu

Kuigi piksekaitsetega varustatud autos ja majas on äikese ajal ohutu, võib äike vabas õhus jalutajale äärmiselt ohtlik olla.

Kohe, kui äike puhkeb, peaksid jalutajad varju otsima. Soovitav oleks varjuda tunnelisse, nõkku, auku või ka metsa.

Seevastu tuleks vältida eraldi seisvaid puid, põõsaid, veekogusid ja metallaedu.

Äärmiselt riskantne on äikese puhul ronida mäe tippu.

Mootor- ja jalgratturid peaksid sõiduriista seljast maha tulema ja sellest isegi mõne meetri eemale minema.

Kuna valgussähvatused ja mürin liiguvad väga erineva kiirusega, saab määrata ligikaudu kindlaks ka äikese kauguse. Kui raksatus käib näiteks kuus sekundit pärast valgussähvatust, asub äikesepilv kahe kilomeetri kaugusel.


Välk tappis naise põllul
(Interfax-BNS)


UFA. Ba shkortostanis tabas teisipäeval välgulöök surmavalt 39-aastast naist.

Vabariigi eriolukordade ministeeriumi teatel juhtus õnnetus teisipäeval Sterlitamaki rajoonis. Tööliste brigaad rohis sovhoosi peedipõldu, kui ootamatult hakkas sadama vihma. Välk tabas naist, kui ta vihma eest varju jooksis. Kannatanu suri kohapeal.


Armuöö eest 200 miljonit
VIIVIKA JAKOBI


Tundmatuks jääda soovinud USA ettevõtja pakkus lauljatar Britney Spearsile ühe koosveedetud armuöö eest 200 miljonit krooni.

Pakutud summa on kaksteist korda suurem, kui läks maksma Robert Redfordi seksimine Demi Mooreiga filmis.

19-aastase Britney Spearsini jõudis pakkumine tema plaadifirma Jive kaudu.

Ajalehe BZ teatel reageeris lauljatar sellisele pakkumisele väga ärritatult: "Vastik! Jäle! Skandaalne häbematus! See mees peaks külma dushi alla ronima ja mind rahule jätma. Ma loobun igasugusest seksist enne abiellumist. Loomulikult käin ma noormehega ja me suudleme. Kuid see on ka kõik. Ma ootan pulmadeni, enne kui kellegagi voodisse lähen."


Briti kirurgid proovisid kätt Taani sigade peal
(Reuters-BNS)


LONDON. Taanis toimunud õppustel harjutasid Briti sõjaväekirurgid lahinguväljal saadud kuulihaavade ravimist narkoosis sigade peal, teatas valitsus esmaspäeval.

Õppustel, mis kandsid nime Taani Peekon, kasutati sigu sellepärast, et sigade organism on füsioloogiliselt inimese omale kõige sarnasem ning umbkaudu sama kaalu ja suurusega.

Õppustel osalenud Taani relvajõudude laskurid tulistasid sigu erineva kaliibriga relvadest, tekitades narkoosis sigadele erinevaid haavu.

Nii Taani kui ka Suurbritannia on NATO liikmesriigid.

"Igale loomale anti seejärel arstiabi nagu oleks tegu lahingus haavata saanud inimesega," ütles Briti kaitseministeeriumi kantsler Lewis Moonie kirjalikus vastuses parlamendi järelpärimisele.

"Sead olid kogu selle aja sügavas narkoosis ja nad tapeti õppuste lõpus teadvusele tulemata."

Operatsiooni jälgisid kogenud veterinaarid.


Lühidalt
(Reuters-Interfax-BNS)


Üle 100 hukkunu

BENGKULU. Indoneesia Sumatara saart raputanud võimas maavärin ja mitukümmend järeltõuget on nõudnud üle 100 inimese elu ja vigastanud enam kui 500.

Politsei sõnul on karta ohvrite arvu suurenemist, sest Sumatra läänerannikul asuva Bengkulu provintsi kaugematesse piirkondadesse on raske ligi pääseda.

Maavärin Türgis

ORTA. Türgi keskosas toimus eile hommikul 5,9-palline maavärin, milles sai surma vähemalt kaks ja vigastada kümneid inimesi.

Suurimaid purustusi tekitas maavärin Ankarast 100 km põhjas asuvas Orta asulas ja selle ümbruses, kus varisesid kokku mitmed savitellistest ja puust majad.

Pääses napilt

SAN JOSE. Costa Ricat külastanud endine N. Liidu president Mihhail Gorbatshov läks Kariibi merre ujuma ja oleks peaaegu uppunud, teatas ajaleht Nacion.

Ajalehe teatel on Gorbatshov küll hea ujuja, kuid ta eemaldus kaldast liiga kaugele ning tundis, et jõud hakkab raugema. Rannal viibinut tütar Irina ja tütretütar Anastassija kutsusid appi vetelpäästja, kes aitas ekspresidendil kaldale jõuda.


Tallinna lahel uppus Leedu kaubalaev
ALLAR VIIVIK, KAIDO TIITS


Eile pärastlõunal uppus Miidurannast 2,5 miili kaugusel Hondurase lipu all sõitnud Leedu kaubalaev Zenitas, mille seitsmeliikmelisest meeskonnast päästis lootsilaev Ahto kuus meest.

Koos laevaga uppus Zenitase vanemtüürimees Nikolai Stoljarov (sünd 1936), kelle surnukeha võib olla siiani laevas. Teda otsivad tuukrid.

Õnnetuses pääsesid laeva kapten Aleksandr Dashkov (1952), vanemmehaanik Vladimir Rak (1951), mehaanik V. Valungevicius (1946), pootsman Vassili Malinovski (1949), kokk Arunas Luotc (1966) ja madrus Andrei Jevstajev (1978).

Üks shokiseisundis leedulane viidi Kesklinna sadamast Tallinna Keskhaiglasse, kus teda kella seitsme paiku õhtul röntgeniga uuriti. Vastuvõtuosakonna töötaja ütles, et mehel on labajalavigastus, kuid ta pääseb peatselt haiglast välja.

Teised päästetud meremehed jäid ööseks Kesklinna sadama 14. kai ääres seisvale punkerlaevale Pakri, kus nad said süüa ja psühholoogilist abi.

Tallinna sadam keeldus Leedu saatkonna palvele viidates ajakirjanikke sadama territooriumile lubamast. Täna peaksid meremehed alustama koduteed.

Kiire uppumine

Merevalvekeskus sai Paljassaare sadamast lahkunud laeva ümbermineku kohta teate kell 15.34. Laev vajus kreeni ja kadus kell 15.45 merepinnalt, ütles piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Esimesena õnnetuskohale jõudnud lootsilaev Ahto korjas kiilu pealt üles kuus meest ja andis edasi punkerlaevale Pakri. Kohal käis ka piirivalve helikopter.

Veeteede ameti peadirektori asetäitja Vello Muru sõnul jäi esialgsetel andmetel laeva aluse vanemtüürimees, kuid laeva kapten päästeti.

Õnnetus juhtus tuulevaikse ilmaga, merel puudus lainetus ja nähtavus oli väga hea.

"Kui vanemtüürimees oleks laevast välja pääsenud, oleksime ta arvatavasti juba leidnud, sest meri oli õnnetuse paigas peegelsile," ütles Muru.

Muru sõnul laaditi Paljassaare sadamas laevale ränimaaki ja laev alustas teekonda Tallinna lahele. Paljassaare lähedal tegi laev uuele kursile minekuks ligi 90-kraadise pöörde, keeras seni teadmata põhjustel kummuli ja vajus põhja.

Zenitase hukkumiskoht jääb vahetult lootsimispiirkonnast välja ja veidi enne õnnetust oli loots kaubalaevalt lahkunud.

Laev saabus Paljassaare sadamasse üleeile Odensest ja tema sihtkoht oli Rotterdam.

Kreeni viib ülekoormus

"Esialgsetel andmetel põhjustas aluse ümbermineku laeva ülekoormamine või lasti vale paigutus," ütles Muru BNS-ile.

"Tallinna lahe 2. poi on ülimalt ohutu koht," kinnitas kaugesõidukapten Uno Laur. "Sealt on mööda sõitnud tuhandeid laevu, ilma et midagi oleks juhtunud."

Õnnetuse peapõhjuseks pidas Laur laeva ülekoormust. "Kui lasti on trümmides üle kandevõime, kaotab alus stabiilsuse," rääkis kapten. "Mereterminoloogias öeldakse lihtsalt: laeval on väike püstuvus." Iga järsk kurv viib aluse kreeni ja õnnetus ongi käes.

Lauri sõnul on aluse hukkumiskohas meri ligi 50 meetrit sügav. Uppunud laeva pikkus oli 55 meetrit, laius kümme meetrit ja kandevõime 960 tonni. Kaubalaeva kodusadam on San Lorenzo Hondurasel, laeva omanik on Leedu firma Baltnautic Shipping Klaipeda.

Viimati juhtus suurem õnnetus Tallinna lahel kahe aasta eest, kui Norrast pärit kaater läks ümber ja kaks taanlast uppus. Üks norralane suutis aga kaldale ujuda.


Kullo direktor sai ametist priiks
KAIDO TIITS


Kullo huvikeskuse direktor Veikko Raagmets, kes vastutab 5 miljoni kroonise võla eest, nõustus pärast pooleaastast vastupunnimist oma ametikohalt lahkuma.

Tallinna haridusameti juhataja Erkki Piisangu sõnul õigustas Raagmets end liiga palju, mis ajas tal kopsu üle maksa. "Ma olen talle mitu korda öelnud, et ma ei taha sind sellel ametikohal enam näha," ütles Piisang.

Raagmetsa unehäired ja närvilisus said alguse möödunud aasta juunis, kui ta vabastas töölt ligi kuus aastat ametis olnud pearaamatupidaja Galina Vääraneni.

"Ma ei jaga raamatupidamisest midagi," tunnistas Raagmets jaanuaris. "Usaldasin oma raamatupidajaid."

Pärast uue raamatupidaja ametisse tulekut sai haridusamet maksuametilt kirja, et Kullo keskus pole maksnud 1995.-1997. aasta eest ei sotsiaal- ega tulumaksu. Võlg koos viivisega ulatus jaanuari alguseks 5,2 miljoni kroonini.

Tänaseks on Raagmets püksirihma pingutades kustutanud 1,5 miljonit krooni Kullo tulumaksuvõlast. Jäänud on veel 1,5 miljonit krooni sotsiaalmaksu võlga ja üle 2 miljoni viiviseid.

Piisang kirjutas ka Tallinna politseile avalduse, paludes uurida, kuidas Kullo kulutas kolm miljonit krooni kommunaalmaksete peale.

Tallinna politsei pressiesindaja Kaia Kalliveri sõnul ootab kriminaalasja algatanud majanduspolitsei maksuameti revisjoni lõppu ja linna sisekontrolli.


Jüri Mõis rajab väikeeramuid
MARKO LIIBAK


Täna kirjutavad Tallinna linnapea Jüri Mõis ja AS Hansa Capitali juht Mart Tooming alla koostööleppele, et alustada väikeeramute piirkonna rajamise projekti Haaberstis Jõeküla-Aaviku piirkonnas.

Jüri Mõis kuulis enne Hansapangast lahkumist Hansa Capitali nõukokku ja on praegugi kaudselt fima omanike ringis.

"Nõukogust vabastati mind umbes eelmise aasta alguses," ütles Mõis eile õhtul. "Hansa Capital kuulub 100% Hansapangale ja Hansapanga aktsionär olen küll," vastas Mõis küsimusele, kas ta kuulub praegu Hansa Capitali omanike ringi.

Abilinnapea Heiki Kivimaa ütles eile Raepressile, et Hansa Capital pakub linnavalitsuse partnerina elamupiirkonna täielikku rahastamist.

Nimetatud maaala hoonestajate leidmiseks korraldatakse konkurss, nagu näeb ette Tallinna linnavolikogu otsus, lisas Kivimaa.


Kellele hoiate pöialt?


Tarmo

Rüütli (Eesti jalgpallikoondise peatreener):

Minu lemmik on Hispaania. Arvan, et see meeskond tuleb ka Euroopa meistriks.

EM-i vaatan kodus, baari minna ei kavatse. Seal ei saa mängu jälgimisele korralikult keskenduda.

Sergei Terehhov (Eesti koondise poolkaitsja):

EM-i esimesi mänge vaatan Tallinnas, siis sõidan tagasi Norrasse ja lõppu näen seal.

Pöialt hoian Hollandile, favoriidiks pean Itaaliat.

Indrek Zelinski (Eesti koondise ründaja):

Katsun võimalikult palju mänge vaadata.

Endal lemmikut ei ole, suurfavoriidiks hindan Pranstusmaad.

Andres Toode (Eesti võrkpallikoondise peatreener):

Jalgpalli jälgijana olen piisavalt suur võhik, mistõttu pole mul kindlat lemmikut, kellele pöialt hoida. Aga mulle meeldib mäng, kus lüüakse mitte niivõrd palju, kuivõrd just ilusaid väravaid.

Favoriiti nimetada ei julge. Ma võin eksida.

Kavatsen EM-i mänge kindlasti jälgida, ehkki spetsiaalselt selleks endale aega vabaks ei tee. Vaatan siis, kui olen kodus ja kui siis parasjagu jalgpalli näidatakse.

Allar Levandi (Eesti kahevõistluse koondise peatreener):

Ma vist hoian pöialt Inglismaale. Olen vaadanud nende Inglise liiga mänge telekast ja mulle meeldib nende mängustiil. Inglastel on viimasel ajal palju ebaõnne olnud, nüüd võiks paremini minna.

Taanile hoian ka pöialt, sest neil on Schmeichel (legendaarne väravavaht Peter Schmeichel - toim).

Ma arvan, et sellel aastal võidab keegi muu, mitte sakslased, kes olid eelmisel EM-il võidukad.

Näiteks Prantsusmaal on stabiilselt tugev punt, kes on võimeline võitma. EM-i vaatan, kuidas juhtub.

Spetsiaalselt jalgapalli jaoks aega ei tee. Võibolla poolfinaalideksfinaaliks sätime oma trennid nii, et neid mänge näha saaks.

Valeri Karpin (Narvas sündinud Venemaa koondislane):

Olen Jugoslaavia poolt, seal mängib Goran Djorovic, minu klubikaaslane Celta de Vigost. Võidab ilmselt Holland.Ise ma EM-i finaalturniirile sõita ei kavatse. Kui seal mängida ei saa, pole kohalolekul mingit mõtet.

Peep Aaviksoo (Eesti Korvpalliliidu president):

Pean tunnistama, et olen Hollandi jalgpalli poolehoidja. Minu arvates mängis Hollandi koondis 1974. aasta MM-il maailma kaunimat jalgpalli, ehkki nad siis finaalis Saksamaale kaotasid. Sellest ajast olen ma nende fänn. Tänase seisuga võiks arvata, et favoriit on Inglismaa. Aga see on üsna suva järgi öeldud.

Vaatan mänge täiesti juhuslikult ja ma kardan, et näen seda EM-i üsna vähe. Nii suur fänn ma pole, et jalgapalli pärast oma päevaplaani muudaksin. Aga mul on juuni lõpusjuuli alguses väike puhkus. Ju ma siis vaatan rohkem.

Kaido Kaaberma (vehkleja):

Ma ei ole nii suur jalgpallisõber, et mul oleks oma lemmikmeeskond ja Eesti, kellele võiks pöialt hoida, EM-i finaalturniirile ei pääsenud.

Räägitakse, et Prantsusmaal on nüüd tugevam meeskond, kui siis, mil nad võitsid MM-i tiitli. Aga võibolla olen ma reklaami ohver, et nii arvan. Ega ma alagrupi mänge eriti vaadata viitsigi, aga lõpumänge - poolfinaale ja finaali üritan kindlasti vaadata.

Raul Olle (suusataja):

Hoian pöialt eelkõige Rootsile ja Norrale. Paljud nende mängijad on Inglismaa klubides ja sealne jalgpall on mulle sümpaatne. Rootsit-Norrat eelistan Inglismaale, kes on samuti sümpaatne, vaid seetõttu, et nad on väikeriigid. Võibolla ka sellepärast, et olen ise taliala mees ja samal alal on ka põhjamaalased tugevad.

Ühte favoriiti on muidugi raske nimetada. Prantsusmaa on tugev, kindlasti ka Saksamaa ja ma ise loodan, et tshehhid teevad seekord midagi ära. Nad on mitu aastat olnud ikka väga tugevad.

Pean tunnistama, et olen väga suur jalgpallifänn ja seetõttu üritan kõik, mis vähegi annab, edasi lükata, et saaks võimalikult palju EM-i mänge näha.


Euroopas algab jalgpallipidu
INDREK PETERSOO


Veel paar päeva ja lähebki lahti. Pisut vähem kui kuu aega ülesköetud kirgi, nauditavaid mänge, kauneid kombinatsioone, imeilusaid väravaid, joovastavat rõõmu ja suurt traagikat. Lühidalt - see on jalgpalli EM!

Nagu kõik maailmaspordi suursündmused, nii pole ka jalgpalli EM üksnes põnev ja heatasemeline jõukatsumine. Selles peitub midagi hoopis sügavamat. Juba sel laupäeval saab kahes Madalmaade väikeriigis Belgias ja Hollandis alguse suurejooneline pidu, mille osalisteks on kümned tuhanded fännid kohapeal ning miljonid teleekraanide ees.

Suurejooneline jalgpallifestival meelitab endast osa saama ka kõiki neid, keda tavapärane vutilahing külmaks jätab ning kes ihu ja hingega nahkkuuli pärast võitlevaid pallureid tuuletallajateks peavad. Suurturniiril on oma kordumatu aura, mis laseb end tunnetada vaid korra kahe aasta jooksul, et siis taas taanduda ja aja möödudes uuesti lõkkele lüüa. See teebki kauaoodatud võistluse niivõrd eriliseks.

Mõistagi suunab ka Sõnumileht oma pilgu Madalmaade palliplatsidele ja nende ümber toimuvale. Esimestel päevadel küll Tallinnast, kuid EM-i parimad palad jõuavad lugejateni juba kohapealt.

Saatuse tahtel ei jõua Sõnumileht iseseisva väljaandena EM-i lõpuni jälgida, finaalmängu kajastamine jääb ühinenud tabloidi SL Õhtulehe hooleks. Lugeja võib muretu olla - kuningas jalgpall ei kao leheveergudelt kuhugi!

Surugem pöidlad pihku ja mäng võib alata!


Euroopas algab jalgpallipidu
INDREK PETERSOO


Veel paar päeva ja lähebki lahti. Pisut vähem kui kuu aega ülesköetud kirgi, nauditavaid mänge, kauneid kombinatsioone, imeilusaid väravaid, joovastavat rõõmu ja suurt traagikat. Lühidalt - see on jalgpalli EM!

Nagu kõik maailmaspordi suursündmused, nii pole ka jalgpalli EM üksnes põnev ja heatasemeline jõukatsumine. Selles peitub midagi hoopis sügavamat. Juba sel laupäeval saab kahes Madalmaade väikeriigis Belgias ja Hollandis alguse suurejooneline pidu, mille osalisteks on kümned tuhanded fännid kohapeal ning miljonid teleekraanide ees.

Suurejooneline jalgpallifestival meelitab endast osa saama ka kõiki neid, keda tavapärane vutilahing külmaks jätab ning kes ihu ja hingega nahkkuuli pärast võitlevaid pallureid tuuletallajateks peavad. Suurturniiril on oma kordumatu aura, mis laseb end tunnetada vaid korra kahe aasta jooksul, et siis taas taanduda ja aja möödudes uuesti lõkkele lüüa. See teebki kauaoodatud võistluse niivõrd eriliseks.

Mõistagi suunab ka Sõnumileht oma pilgu Madalmaade palliplatsidele ja nende ümber toimuvale. Esimestel päevadel küll Tallinnast, kuid EM-i parimad palad jõuavad lugejateni juba kohapealt.

Saatuse tahtel ei jõua Sõnumileht iseseisva väljaandena EM-i lõpuni jälgida, finaalmängu kajastamine jääb ühinenud tabloidi SL Õhtulehe hooleks. Lugeja võib muretu olla - kuningas jalgpall ei kao leheveergudelt kuhugi!

Surugem pöidlad pihku ja mäng võib alata!


Gallia kukk siblib MM-tiitli võitnud koosseisuga
OTT JÄRVELA


Aime Jacquet` pärija Prantsusmaa koondise (pildil treenimas) peatreeneri troonil Roger Lemerret toetub peaaegu täielikult samadele mängijatele, kes võitsid kaks aastat tagasi maailmameistri tiitili.

Kuldse Jumalanna Prantsusmaale võitnud koosseisust jäävad EM-il kõrvale vaid ründajad Stephane Guivarch ja Bernard Diomede, väravavaht Lionel Charbonnier ning vigastatud äärepoolkaitsja Alain Boghossian. "Miks peaksin otsima alternatiive end kõige kõrgemal tasemel tõestanud mängijatele?" küsis Lemerre retooriliselt.

Prantsusmaa üritab EM-il jõuda saavutuseni, millega varem on hakkama saanud vaid Lääne-Saksamaa - olla samaaegselt nii maailma kui ka Euroopa meister.


EM-i finaalturniiri ajakava ja mängud ETV ekraanil
SL


Alagrupimängud

L 10.juuni 20.45 Brüssel , Belgia - Rootsi B

P 11. juuni 14.30 Arnhem , Türgi - Itaalia B

18.00 Brügge , Prantsusmaa - Taani D

20.45 Amsterdam , Holland - Tshehhimaa D

E 12. juuni 18.00 Liége , Saksamaa - Rumeenia A

20.45 Eindhoven, Portugal - Inglismaa A

T 13. juuni 18.00 Rotterdam , Hispaania - Norra C

20.45 Charleroi , Sloveenia - Jugoslaavia C

K 14. juuni 20.45 Brüssel , Belgia - Itaalia B

N 15. juuni 20.45 Eindhoven, Rootsi - Türgi B

R 16. juuni 18.00 Brügge, Tshehhimaa - Prantsusmaa D

20.45 Rotterdam, Taani - Holland D

L 17. juuni 18.00 Arnhem , Rumeenia - Portugal A

20.45 Charleroi , Inglismaa - Saksamaa A

P 18. juuni 18.00 Amsterdam , Sloveenia - Hispaania C

20.45 Liége , Norra - Jugoslaavia C

E 19. juuni 20.45 Brüssel , Türgi - Belgia B

20.45 Eindhoven, Itaalia - Rootsi B

T 20. juuni 20.45 Charleroi , Inglismaa - Rumeenia A

20.45 Rotterdam , Saksamaa - Portugal A

K 21. juuni 18.00 Brügge , Jugoslaavia - Hispaania C

18.00 Arnhem , Sloveenia - Norra C

20.45 Liége , Taani - Tshehhimaa D

20.45 Amsterdam, Holland - Prantsusmaa D

Veerandfinaalid

L 24. juuni 18.00 Amsterdam A1 - B2 1

20.45 Brüssel B1 - A2 2

P 25. juuni 18.00 Rotterdam D1 - C2 3

20.45 Brügge C1 - D2 4

Poolfinaalid

K 28. juuni 20.45 Brüssel (võitjad) 1 ja 4 5

N 29. juuni 18.00 Amsterdam (võitjad) 2 ja 3 6

Finaal

P 2. juuli 20.00 Rotterdam (võitjad) 5 ja 6

NB! ETV näitab 27 kohtumist 31-st. Kaduma lähevad neli alagrupiturniiri viimase vooru mängu, kuna vastavalt UEFA reglemendile peetakse ühe alagrupi otsustavad kohtumised üheaegselt. ETV teeb valiku EM-i käigus.

Kõik kohtumised algavad täis-, pool- ja kolmveerandtunnil. Kell 20.35 algavatel otseülekannetel 21.00 - 21.15 AK uudised ning mängu vaheajal spordiuudised.

Lisaks ETV-le saab mänge jälgida Soome YLE ja Eurospordi vahendusel.


Horoskoop


Suurepärane päev selleks, et lihtsalt olla ja elust rõõmu tunda. Soositud on aktiivne puhkus ja meelelahutuslik tegevus. Ka sport ja kerge flirt sobivad kenasti tänasesse päeva.

Hea päev selleks, et lihtsalt olemas olla. Samas tunned vajadust oma koduse atmosfääri uuendamise järele. Kui see tunne väga tugevaks läheb, siis tõsta kas või mööblit ümber ja muuda oma elamine sellega ilusamaks.

Täna ei tule rutiinsest tööst suurt midagi välja. Kasulik oleks ette võtta midagi uut ja huvitavat. Vanad ja läbiproovitud võtted ei pruugi täna anda loodetud tulemusi.

Nendel päevadel võid liikluskeerises mõne vale liigutuse teha ja tagajärjeks on parimal juhul kerge ehmatus. Eriti kehtib see juhul, kui sa oled närviline ja sisemiselt rahutu. See on aga üsna tõenäoline.

Kuu liigub Lõvis kuni kella üheksani õhtul. See mõjutab tugevalt su suhteid teistega. Sa oled kas väga emotsionaalne ja osavõtlik või vastupidi, kinnine ja reserveeritud.

Liigne ebakonkreetsus võib sulle täna valusalt kätte maksta. Igasugune riskimine ja hea õnne peale lootmine on taunitav. Ümberkäimisel tule- ja terariistade ning relvadega peaks olema eriti ettevaatlik. Kell 21 - Kuu Neitsis.

Sa ei tohiks ette võtta asju, millest sul puudub selge ülevaade. Muidu seod end ettevõtmistega, millest on hiljem üsna raske puhtalt välja tulla. Oma tervislikku seisundit ei tohiks kurjasti ära kasutada.

Sinu tunded ja meeleolud hakkavad täna ümbritsevatele rohkem silma. Seetõttu võid ootamatult avastada, et keegi tunneb su vastu ebatervet huvi. Kui sul on kehv tuju, kandub see üle ka su kaaslastele.

Hetkel on su mõtted avatud kõigele uuele ja erilisele. Seetõttu on sul igapäevarutiinis ehk raske rahule jääda. Vältima peaks kiirustamist ja hooletust ning õhtusel ajal ka kahtlast seltskonda.

Täna tuleb sul liikluses olla üks suur silm ja kõrv ning mitte kihutada! Ja mitte ainult liikluses, vaid ka mujal võid käituda nagu elevant portselanikaupluses.

Suhetes on loota kindlat edenemist. Kuid paljud Veevalajad võivad täna end tunda liiga ebakindlana ja varjata seda liigse asjalikkuse või siis äärmise jutukuse taha. Hea päev muudatusteks.

Oled ehk liialt pedantne ja tähenärija. Kasulik oleks rohkem ringi liikuda ja uusi muljeid koguda. Vajad eelkõige intellektuaalsemat laadi vaheldust. Pidu või mõni muu lõbus sündmus laeks sind vajalike muljetega.


Paljud tähed jäid lennukipiletist ilma
OTT JÄRVELA


Nagu alati suurturniiride eel, on ka seekord viimased EM-i eelsed nädalad täis loobumisi, ootamatuid lahkhelisid ja viimase hetke vigastusi, mis kõik on teinud peatreeneritele 22 Beneluxi maadesse sõitja lõpliku nimetamise raskemaks kui nood eeldasid.

Kõige enam tagasilööke on pidanud vastu võtma Itaalia koondise peatreener Dino Zoff, kelle valikuvõimalused ahenesid tunduvalt pärast Christian Vieri, Dino Baggio ja Diego Fuseri vigastusi. Peale selle kogenud trio murdis ka saapamaalaste esiväravavaht Gianluigi Buggon viimases sõprusmängus Norraga käeluu.

"Saame hakkama," pole Zoff veel meelt heitnud. Kindlasti süstis Zoffi enesekindlust kapten Paolo Maldini paranemine viimasel hetkel.

Ribbecki kannapööre

Pärast ebaõnnestunud sõprusmängude jada otsustas sakslaste juhendaja Erich Ribbeck koondisesse kaasata kogenud kaardiväe eesotsas Thomas Hässleri ja Carsten Ramelowiga. "Usun, et nad sisendavad kaaslastesse vajaka olnud kindlust," õigustas Ribbeck "vanakeste" kaasamist. Kaasmaalaste heitlust peavad nüüd telekast jälgima Jörg Heinrich ja Michael Tarnat, koju jääb ka Thomas Strunz.

Teine endine tippmängijast koondisejuhendaja Frank Rijkaard üllatas jalgpalliavalikkust teatega, et mõned päevad tagasi 15 miljoni naela eest Chelseasse siirdunud Jimmy Floyd Hasseilbaink ei mahu EM-il mängivasse meeskonda.

"Ta on liiga ühekülgne," põhjendas Rijkaard oma otsust ja seletas, et Hasseilbaink suudab mängida vaid ründaja positsiooni, samas kui teised edurivimehed saavad ka poolkaitses tegutsemisega hakkama.

Õnnetu vennike Cole

Nagu kahe aasta eest, peab ka seekord koju jääma Andy Cole, kellelt kannavigastus röövis EM-i pileti. "Hakkaks EM kümme päeva hiljem, suudaksin terveneda ja mängida," kahetses Manchester Unitedi ründetuus. Mõninga üllatusena jäävad Albionile maha Kyeron Dyer ja Rio Ferdinand.


Tuntumad EM-ist eemale jäänud mängijad


Inglismaa: Rio Ferdinand, Ray Parlour, Jamie Redknapp, David James, Kieron Dyer, Andy Cole
Prantsusmaa: Richard Dutruel, Stephane Guivarch, Alain Boghossian, Bernard Diomede

Norra: Oyvind Leonhardsen, Andreas Lund, Espen Baardsen, Erik Hoftun, Ronny Johnsen

Portugal: Nuno Santos, Paulinho Santos, Capucho, Delfim, Peixe, Pedro Barbosa

Rumeenia: Tiberiu Lung, Florin Batranu, Iulian Miu, Stefan Nanu, Marius Maldarasanu, Catalin Munteanu

Sloveenia: Robert Englaro, Nastja Ceh, Fabijan Cipot

Hispaania: Toni, Fernando Morientes, Cesar, Albert FerrerJulem Guerrero, Salva

Rootsi: Stefan Selakovic, Johan Elmander, Mattias Jonsson, Pontus Kamark, Stefan Schwarz, Andreas Andersson

Itaalia: Gianluigi Buffon, Giuseppen Parconi, Christian Vieri, Dino Baggio, Diego Fuser

Türgi: Engin Ipekoglu, Emre Belezoglu, Mert Korkmaz, Sergen Yalcin, Umit Karan.

Jugoslaavia: Drazen Bolic, Mladen Krstajic, Nenad Grozdic

Belgia: Ronald Gaspercic, Danny Boffin, Toni Brogno

Tshehhimaa: Jan Suchoparek, Radek Cerny, Ivo Ulich, Miroslav Baranek, Rene Wagner, Pavel Verbir

Taani: Per Frandsen, Soren Andersen, Soren Fredriksen, Peter Moller.

Saksamaa:Oliver Neuville, Thomas Srtunz, Jorg Heinrich, Christian Nerlinger, Michael Tarnat.

Holland: Jimmy Floyd Hasseilbaink, Ruud Hesp, Winston Bogarde, Andre Ooijer, Ruud Van Nistelrooy.


Meeskondade koosseisud
SL


Alagrupp A

INGLISMAA

1 David Seaman 1963 Arsenal FC VV

2 Gary Neville 1975 Manchester United K

3 Philip Neville 1977 Manchester United K

4 Sol Campbell 1974 Tottenham Hotspur K

5 Tony Adams 1966 Arsenal FC K

6 Martin Keown 1966 Arsenal FC K

7 David Beckham 1975 Manchester United PK

8 Paul Scholes 1974 Manchester United PK

9 Alan Shearer 1970 Newcastle United R

10 Michael Owen 1979 Liverpool FC R

11 Steve McManaman 1972 Real Madrid (ESP) PK

12 Gareth Southgate 1970 Aston Villa FC K

13 Nigel Martyn 1966 Leeds United VV

14 Paul Ince 1967 Middlesbrough FC PK

15 Gareth Barry 1981 Aston Villa FC K

16 Steven Gerrard 1980 Liverpool FC PK

17 Dennis Wise 1966 Chelsea FC PK

18 Nick Barmby 1974 Everton FC R

19 Emile Heskey 1978 Liverpool FC R

20 Kevin Phillips 1973 Sunderland AFC R

21 Robbie Fowler 1975 Liverpool FC R

22 Richard Wright 1977 Ipswich Town VV

Peatreener Kevin Keegan (14. veebruar 1951)

SAKSAMAA

1 Oliver Kahn 1969 1.FC Bayern München VV

2 Markus Babbel 1972 Liverpool FC (ENG) K

3 Marko Rehmer 1972 Hertha BSC Berlin K

4 Thomas Linke 1969 1.FC Bayern München K

5 Marco Bode 1969 SV Werder Bremen PK

6 Jens Nowotny 1974 TSV Bayer 04 Leverkusen K

7 Mehmet Scholl 1970 1.FC Bayern München PK

8 Thomas Hässler 1966 TSV 1860 München PK

9 Ulf Kirsten 1965 TSV Bayer 04 Leverkusen R

10 Lothar Matthäus 1961 NY/NJ MetroStars (USA) K

11 Paulo Roberto Rink 1973 TSV Bayer 04 Leverkusen R

12 Jens Lehmann 1969 Borussia Dortmund VV

13 Michael Ballack 1976 TSV Bayer 04 Leverkusen PK

14 Dietmar Hamann 1973 Liverpool FC (ENG) PK

15 Dariusz Wosz 1969 Hertha BSC Berlin PK

16 Jens Jeremies 1974 1.FC Bayern München PK

17 Christian Ziege 1972 Middlesbrough FC (ENG) PK

18 Sebastian Deisler 1980 Hertha BSC Berlin PK

19 Carsten Jancker 1974 1.FC Bayern München R

20 Oliver Bierhoff 1968 AC Milan (ITA) R

21 Carsten Ramelow 1974 TSV Bayer 04 Leverkusen PK

22 Hans-Jörg Butt 1974 Hamburger SV VV

Peatreener Erich Ribbeck (13. juuni 1937)

PORTUGAL

1 Vitor Baia 1969 FC Porto VV

2 Jorge Costa 1971 FC Porto K

3 Rui Jorge 1973 Sporting Lissabon K

4 Jose Vidigal 1973 Sporting Lissabon PK

5 Fernando Couto 1969 SS Lazio Rooma (ITA) K

6 Paulo Sousa 1970 Parma AC (ITA) PK

7 Luis Figo 1972 FC Barcelona (ESP) PK

8 Joao Pinto 1971 SL Benfica Lissabon R

9 Ricardo Sa Pinto 1972 Real Sociedad san Sebastian (ESP) R

10 Rui Costa 1972 AC Fiorentina Firenze (ITA) PK

11 Sergio Conceicao 1974 SS Lazio Rooma (ITA) PK

12 Pedro Espinha 1965 Vitoria Guimaraes VV

13 Dimas Teixeira 1969 Fenerbahce Istanbul (TUR) K

14 Abel Xavier 1972 Everton FC (ENG) K

15 Francisco da Costa 1974 AS Monaco (FRA) PK

16 Beto Severo 1976 Sporting Lissabon K

17 Paulo Bento 1969 Real Oviedo (ESP) PK

18 Pauleta 1973 RC Deportivo La Coruńa (ESP) R

19 Nuno Capucho 1972 FC Porto PK

20 Carlos Secretario 1970 FC Porto K

21 Nuno Gomes 1976 SL Benfica Lissabon R

22 Joaquim Manuel Silva 1975 SC Braga VV

Peatreener Humberto Manuel de Jesus Coelho (20. aprill 1950)

RUMEENIA

1 Bogdan Lobont 1978 Ajax Amsterdam (HOL) VV

2 Dan Petrescu 1967 Chelsea FC (ENG) K

3 Liviu Ciobotariu 1971 Standard Liége (BEL) K

4 Iulian Filipescu 1974 Real Betis Sevilla (ESP) K

5 Constantin Galca 1972 RCD Espanyol Barcelona (ESP) PK

6 Gheorghe Popescu 1967 Galatasaray Istanbul (TUR) K

7 Adrian Mutu 1979 Internazionale Milano (ITA) R

8 Dorinel Munteanu 1968 VfL Wolfsburg (GER) PK

9 Viorel Moldovan 1972 Fenerbahce Itsanbul (TUR) R

10 Gheorghe Hagi 1965 Galatasaray Istanbul (TUR) PK

11 Adrian Ilie 1974 Valencia CF (ESP) R

12 Bogdan Stelea 1967 UD Salamanca (ESP) VV

13 Cristian Chivu 1980 Ajax Amsterdam (HOL) K

14 Florentin Petre 1976 Dinamo Bukarest PK

15 Ioan Lupescu 1968 Dinamo Bukarest PK

16 Laurentiu Rosu 1975 Steaua Bukarest PK

17 Miodrag Belodedici 1964 Steaua Bukarest K

18 Ioan Ganea 1973 VfB Stuttgart (GER) R

19 Erik Lincar 1978 Steaua Bukarest PK

20 Catalin Hildan 1976 Dinamo Bukarest PK

21 Florian Prunea 1968 Universitatea Cluj VV

22 Cosmin Contra 1975 Deportivo Alavés (ESP) K

Peatreener Emerich Jenei (28. märts 1937)

Alagrupp B

BELGIA

1 Filip de Wilde 1964 RSC Anderlecht Brüssel VV

2 Eric Deflandre 1973 Club Brügge KV K

3 Joos Valgaeren 1976 Roda JC Kerkrade (HOL) K

4 Lorenzo Staelens 1964 RSC Anderlecht Brüssel K

5 Philippe Clement 1974 Club Brügge KV PK

6 Yves Vanderhaeghe 1970 Excelsior Mouscron PK

7 Marc Wilmots 1969 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) PK

8 Bart Goor 1973 RSC Anderlecht Brüssel PK

9 Emile Mpenza 1978 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) R

10 Branko Strupar 1970 Derby County (ENG) R

11 Gert Verheyen 1970 Club Brügge KV R

12 Geert De Vlieger 1971 Willem II Tilburg (HOL) VV

13 Frederic Herpoel 1974 KAA Gent VV

14 Johan Walem 1972 Parma AC (ITA) PK

15 Jacky Peeters 1969 DSC Arminia Bielefeld (GER) K

16 Luc Nilis 1967 Aston Villa FC (ENG) R

17 Philippe Leonard 1974 AS Monaco (FRA) K

18 Nico van Kerckhoven 1970 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) PK19 Eric van Meir 1968 Lierse SK K

20 Gilles De Bilde 1971 Sheffield Wednesday (ENG) R

21 Mbo Mpenza 1976 Sporting Lissabon (POR) R

22 Marc Hendrikx 1974 KRC Genk K

Peatreener Robert Waseige (26. august 1939)

ITAALIA

1 Christian Abbiati 1977 AC Milan VV

2 Ciro Ferrara 1967 Juventus Torino K

3 Paolo Maldini 1968 AC Milan K

4 Demetrio Albertini 1971 AC Milan K

5 Fabio Cannavaro 1973 Parma AC K

6 Paolo Negro 1972 SS Lazio Rooma K

7 Angelo Di Livio 1966 AC Fiorentina Firenze PK

8 Antonio Conte 1969 Juventus Torino PK

9 Filippo Inzaghi 1973 Juventus Torino R

10 Alessandro Del Piero 1974 Juventus Torino R

11 Gianluca Pessotto 1970 Juventus Torino PK

12 Francesco Toldo 1971 AC Fiorentina Firenze VV

13 Alessandro Nesta 1976 SS Lazio Rooma K

14 Luigi Di Biagio 1971 Internazionale Milano PK

15 Mark Iuliano 1973 Juventus Torino K

16 Massimo Ambrosini 1977 AC Milan PK

17 Gianluca Zambrotta 1977 Juventus Torino PK

18 Stefano Fiore 1975 Udinese Calcio PK

19 Vincenzo Montella 1974 AS Roma R

20 Francesco Totti 1976 AS Roma R

21 Marco Delvecchio 1973 AS Roma R

22 Francesco Antonioli 1969 AS Roma VV

Peatreener Dino Zoff (28. veebruar 1942)

ROOTSI

1 Magnus Hedman 1973 Coventry City (ENG) VV

2 Roland Nilsson 1963 Helsingborgs IF K

3 Patrik Andersson 1971 1.FC Bayern München (GER) K

4 Joachim Björklund 1971 Valencia CF (ESP) K

5 Teddy Lucic 1973 AIK Solna K

6 Gary Sundgren 1967 Real Zaragoza (ESP) K

7 Håkan Mild 1971 IFK Göteborg PK

8 Tomas Gustafsson 1973 Coventry City (ENG) K

9 Fredrik Ljungberg 1977 Arsenal FC (ENG) PK

10 Jörgen Pettersson 1975 1.FC Kaiserslautern (GER) R

11 Niclas Alexandersson 1971 Sheffield Wednesday (ENG) PK

12 Magnus Kihlstedt 1972 SK Brann Bergen (NOR) VV

13 Magnus Svensson 1969 Bröndby IF (DEN) PK

14 Olof Mellberg 1977 Racing Santander (ESP) K

15 Daniel Andersson 1977 AS Bari (ITA) PK

16 Anders Andersson 1974 AaB Aalborg (DEN) PK

17 Johan Mjällby 1971 Celtic Glasgow (SCT) PK

18 Yksel Osmanovski 1977 AS Bari (ITA) R

19 Kennet Andersson 1967 Bologna FC (ITA) R

20 Henrik Larsson 1971 Celtic Glasgow (SCT) R

21 Marcus Allbäck 1973 Örgryte IS Göteborg R

22 Mattias Asper 1974 AIK Solna VV

Treenerid Tommy Söderberg (19. august 1948), Lars Lagerbäck (16. juuli 1948).

TÜRGI

1 Rüstü Recber 1973 Fenerbahce Istanbul VV

2 Tayfur Havutcu 1970 Besiktas Istanbul PK

3 Ögun Temizkanoglu 1969 Fenerbahce Istanbul K

4 Fatih Akyel 1977 Galatasaray Istanbul K

5 Fehmi Alpay Özalan 1973 Fenerbahce Istanbul K

6 Arif Erdem 1972 Galatasaray Istanbul R

7 Okan Buruk 1973 Galatasaray Istanbul PK

8 Tugay Kerimoglu 1970 Glasgow Rangers (SCT) PK

9 Hakan Sükür 1971 Galatasaray Istanbul R

10 Sergen Yalcin 1972 Galatasaray Istanbul PK

11 Tayfun Korkut 1974 Fenerbahce Istanbul K

12 Ömer Catkic 1973 Fenerbahce Istanbul VV

13 Osman Özköylü 1971 Trabzonspor K

14 Suat Kaya 1967 Galatasaray Istanbul PK

15 Mustapha Izzet 1974 Leicester City (ENG) PK

16 Ergün Penbe 1972 Galatasaray Istanbul PK

17 Oktay Derelioglu 1975 Gaziantepspor R

18 Ayhan Akman 1977 Besiktas Istanbul PK

19 Abdullah Ercan 1971 Fenerbahce Istanbul PK

20 Hakan Ünsal 1973 Galatasaray Istanbul PK

21 Fevzi Tuncay 1977 Besiktas Istanbul VV

22 Ümit Davala 1973 Galatasaray Istanbul K

Peatreener Mustafa Denizli (10. november 1949)

Alagrupp C

NORRA

1 Thomas Myhre 1973 Birmingham City (ENG) VV

2 Andre Bergdölmo 1971 Rosenborg BK Trondheim K

3 Björn Otto Bragstad 1971 Rosenborg BK Trondheim K

4 Henning Berg 1969 Manchester United K

5 Trond Andersen 1975 Wimbledon FC (ENG) K

6 Roar Strand 1970 Rosenborg BK Trondheim PK

7 Erik Mykland 1971 Panathinaikos Ateena (GRE) PK

8 Ståle Solbakken 1968 AaB Aalborg (DEN) PK

9 Tore Andre Flo 1973 Chelsea FC (ENG) R

10 Kjetil Rekdal 1968 Vålerenga IF Oslo PK

11 Bent Skammelsrud 1966 Rosenborg BK Trondheim PK

12 Frode Olsen 1967 Sevilla FC (ESP) VV

13 Morten Bakke 1968 Molde FK VV

14 Vegard Heggem 1975 Liverpool FC K

15 John Arne Riise 1980 AS Monaco (FRA) PK

16 Dan Eggen 1970 Deportivo Alavés K

17 John Carew 1979 Valencia CF (ESP) R

18 Steffen Iversen 1976 Tottenham Hotspur (ENG) R

19 Eirik Bakke 1977 Leeds United (ENG) PK

20 Ole Gunnar Solskjaer 1973 Manchester United R

21 Vidar Riseth 1972 Celtic Glasgow (SCT) PK

22 Stig Inge Björnebye 1969 Liverpool FC (ENG) K

Peatreener Nils Johan Semb (24. veebruar 1959)

HISPAANIA

1 José Santiago Canizares 1969 Velencia CF VV

2 Michel Salgado 1975 Real Madrid K

3 Agustin Aranzabal 1973 Real Sociedad San Sebastian K

4 Josep Guardiola 1971 FC Barcelona PK

5 Abelardo Fernandez 1970 FC Barcelona K

6 Fernando Hierro 1968 Real Madrid K

7 Ivan Helguera 1975 Real Madrid PK

8 Fran Gonzalez 1969 RC Deportivo La Coruńa PK

9 Pedro Munitis 1975 Racing Santander R

10 Raul Gonzalez 1977 Real Madrid R

11 Alfonso Perez 1972 Real Betis Sevilla R

12 Sergi Barjuan 1971 FC Barcelona K

13 Iker Casillas 1981 Real Madrid VV

14 Gerard Lopez 1979 Valencia CF PK

15 Vicente Engonga 1965 RCD Mallorca PK

16 Gaizka Mendieta 1974 Valencia CF PK

17 Joseba Etxeberria 1977 Athletic de Bilbao PK

18 Francisco Jemez Paco 1970 Real Zaragoza K

19 Juan Velasco 1977 RC Celta de Vigo K

20 Ismael Urzaiz 1971 Athletic de Bilbao R

21 Juan Carlos Valeron 1975 Atlético de Madrid PK

22 Jose Francisco Molina 1970 Atlético de Madrid VV

Peatreener Jose Antonio Camacho (8. juuni 1965)

JUGOSLAAVIA

1 Aleksandar Kocic 1969 Crvena Zvezda Belgrad VV

2 Ivan Dudic 1977 Crvena Zvezda Belgrad K

3 Goran Djorovic 1971 RC Celta de Vigo (ESP) K

4 Slavisa Jokanovic 1968 RC Deportivo La Coruńa (ESP) PK

5 Miroslav Djukic 1966 Valencia CF (ESP) K

6 Dejan Stankovic 1978 SS Lazio Rooma (ITA) PK

7 Vladimir Jugovic 1969 Internazionale Milano (ITA) PK

8 Predrag Mijatovic 1969 AC Fiorentina Firenze (ITA) R

9 Savo Milosevic 1973 Real Zaragoza (ESP) R

10 Dragan Stojkovic 1965 Nagoya Grampus Eight (JPN) PK

11 Sinisa Mihajlovic 1969 SS Lazio Rooma (ITA) K

12 Zeljko Cicovic 1970 UD Las Palmas (ESP) VV

13 Slobodan Komljenovic 1971 1.FC Kaiserslautern (GER) K

14 Nisa Saveljic 1970 Girondins de Bordeaux (FRA) K

15 Goran Bunjevcevic 1972 Crvena Zvezda Belgrad K

16 Dejan Govedarica 1969 RKC Waalwijk (HOL) PK

17 Ljubinko Drulovic 1968 FC Porto (POR) PK

18 Darko Kovacevic 1973 Juventus Torino (ITA) R

19 Jovan Stankovic 1971 RCD Mallorca (ESP) PK

20 Mateja Kezman 1979 Partizan Belgrad R

21 Albert Nadj 1974 Real Oviedo (ESP) PK

22 Ivica Kralj 1973 PSV Eindhoven) HOL VV

Peatreener Vujadin Boskov (15. mai 1931)

SLOVEENIA

1 Marko Simeunovic 1967 NK Maribor-Teatanic VV

2 Spasoje Bulajic 1975 1.FC Köln (GER) K

3 Zeljko Milinovic 1976 Linzer ASK (AUT) K

4 Darko Milanic 1967 SK Sturm Graz (AUT) K

5 Marinko Galic 1970 NK Maribor-Teatanic K

6 Aleksander Knavs 1975 FC Tirol Innsbruck (AUT) K

7 Dzoni Novak 1969 CS Sedan-Ardennes (FRA) PK

8 Ales Ceh 1968 Grazer AK (AUT) PK

9 Saso Udovic 1968 Linzer ASK (AUT) R

10 Zlatko Zahovic 1971 Olympiakos Pireus (GRE) PK

11 Miran Pavlin 1971 Karlsruher SC (GER) PK

12 Mladen Dabanovic 1971 KSC Lokeren (BEL) VV

13 Mladen Rudonja 1971 Sint-Truidense VV (BEL) PK

14 Sasa Gajser 1974 KAA Gent (BEL) PK

15 Rudi Istenic 1971 KFC Uerdingen 05 (GER) K

16 Anton Zlogar 1977 NK Gorica PK

17 Ermin Shiljak 1973 Servette Genf (SUI) R

18 Milenko Acimovic 1977 Crvena Zvezda Belgrad (YUG) R

19 Amir Karic 1973 NK Maribor-Teatanic K

20 Milan Osterc 1975 SCT Olimpija Ljubljana R

21 Zoran Pavlovic 1976 Dinamo Zagreb (CRO) PK

22 Dejan Nemec 1977 Mura Murska Sobota VV

Peatreener Srecko Katanec (17. juuli 1963)

Alagrupp D

HOLLAND

1 Edwin Van der Sar 1970 Juventus Torino (ITA) VV

2 Michael Reiziger 1973 FC Barcelona (ESP) K

3 Jaap Stam 1972 Manchester United (ENG) K

4 Frank de Boer 1970 FC Barcelona (ESP) K

5 Boudewijn Zenden 1976 FC Barcelona (ESP) PK

6 Clarence Seedorf 1976 Internazionale Milano (ITA) PK

7 Philip Cocu 1970 FC Barcelona (ESP) PK

8 Edgar Davids 1973 Juventus Torino (ITA) PK

9 Patrick Kluivert 1976 FC Barcelona (ESP) R

10 Dennis Bergkamp 1969 Arsenal FC (ENG) R

11 Marc Overmars 1973 Arsenal FC (ENG) PK

12 Giovanni Van Bronckhorst 1975 Glasgow Rangers (SCT) PK

13 Bert Konterman 1971 Feyenoord Rotterdam K

14 Peter Van Vossen 1968 Feyenoord Rotterdam R

15 Paul Bosvelt 1970 Feyenoord Rotterdam R

16 Ronald de Boer 1970 FC Barcelona (ESP) PK

17 Pierre Van Hooijdonk 1969 Vitesse Arnhem R

18 Ed de Goey 1966 Chelsea FC (ENG) VV

19 Arthur Numan 1969 Glasgow Rangers (SCT) K

20 Aaron Winter 1967 Ajax Amsterdam PK

21 Roy Makaay 1975 RC Deportivo La Coruńa (ESP) R

22 Sander Westerveld 1974 Liverpool FC (ENG) VV

Peatreener Frank Rijkaard (30. september 1962)

PRANTSUSMAA

1 Bernard Lama 1963 Paris Saint-Germain VV

2 Vincent Candela 1973 AS Roma (ITA) K

3 Bixente Lizarazu 1969 1.FC Bayern München K

4 Patrick Vieira 1976 Arsenal FC (ENG) PK

5 Laurent Blanc 1965 Internazionale Milano (ITA) K

6 Youri Djorkaeff 1968 1.FC Kaiserslautern (GER) PK

7 Didier Deschamps 1968 Chelsea FC (ENG) PK

8 Marcel Desailly 1968 Chelsea FC (ENG) K

9 Nicolas Anelka 1979 Real Madrid (ESP) R

10 Zinedine Zidane 1972 Juventus Torino (ITA) PK

11 Robert Pires 1973 Olympique de Marseille PK

12 Thierry Henry 1977 Arsenal FC (ENG) R

13 Sylvain Wiltord 1974 Girondins de Bordeaux R

14 Johan Micoud 1973 Girondins de Bordeaux PK

15 Lilian Thuram 1972 Parma AC (ITA) K

16 Fabien Barthez 1971 Manchester United (ENG) VV

17 Emmanuel Petit 1970 Arsenal FC (ENG) PK

18 Franck Leboeuf 1968 Chelsea FC (ENG) K

19 Christian Karembeu 1970 Real Madrid (ESP) K

20 David Trezeguet 1977 AS Monaco R

21 Christophe Dugarry 1972 Girondins de Bordeaux R

22 Ulrich Rame 1972 Girondins de Bordeaux VV

Peatreener Roger Lemerre (18. juuni 1941)

TShEHHIMAA

1 Pavel Srnicek 1968 Sheffield Wednesday (ENG) VV

2 Tomash Repka 1974 AC Fiorentina Firenze (ITA) K

3 Radoslav Latal 1970 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) PK

4 Pavel Nedved 1972 SS Lazio Rooma (ITA) PK

5 Milan Fukal 1975 AC Sparta Praha K

6 Petr Vlzek 1973 SK Slavia Praha K

7 Jiri Nemec 1973 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) PK

8 Karel Poborsky 1972 SL Benfica Lissabon (POR) PK

9 Pavel Kuka 1968 VfB Stuttgart (GER) R

10 Jan Koller 1973 RSC Anderlecht Brüssel (BEL) R

11 Tomash Rosicky 1980 AC Sparta Praha PK

12 Vratislav Lokvenc 1973 AC Sparta Praha R

13 Radek Bejbl 1972 Atlético de Madrid (ESP) PK

14 Pavel Horvath 1975 SK Slavia Praha PK

15 Marek Jankulovski 1977 FC Banķk Ostrava PK

16 Ladislav Maier 1966 SK Rapid Viin (AUT) VV

17 Vladimir Smicer 1973 Liverpool FC (ENG) R

18 Jiri Novotny 1970 AC Sparta Praha K

19 Karel Rada 1971 SK Slavia Praha K

20 Patrik Berger 1973 Liverpool FC (ENG) PK

21 Petr Gabriel 1973 AC Sparta Praha K

22 Jaromir Blazek 1972 AC Sparta Praha VV

Peatreener Jozef Chovanec (7. märts 1960)

TAANI

1 Peter Schmeichel 1963 Sporting Lissabon (POR) VV

2 Michael Schjönberg 1967 1.FC Kaiserslautern (GER) K

3 Rene Henriksen 1969 Panathinaikos Ateena (GRE) K

4 Jes Högh 1966 Chelsea FC (ENG) K

5 Jan Heintze 1963 PSV Eindhoven (HOL) K

6 Thomas Helveg 1971 AC Milan (ITA) K

7 Allan Nielsen 1971 Tottenham Hotspur (ENG) PK

8 Jesper Gronkjaer 1977 Ajax Amsterdam (HOL) R

9 Jon Dahl Tomasson 1976 Feyenoord Rotterdam (HOL) R

10 Martin Jörgensen 1975 Udinese Calcio (ITA) R

11 Ebbe Sand 1972 Schalke 04 Gelsenkirchen (GER) R

12 Sören Colding 1972 Bröndby IF K

13 Martin Laursen 1977 Hellas Verona (ITA) K

14 Brian Steen Nielsen 1968 AB Kopenhagen PK

15 Stig Töfting 1969 MSV Duisburg (GER) PK

16 Thomas Sörensen 1976 Sunderland AFC (ENG) VV

17 Bjarne Goldbaek 1968 Fulham FC (ENG) PK

18 Miklos Molnar 1970 Kansas City Wizards (USA) R

19 Morten Bisgaard 1977 Udinese Calcio (ITA) PK

20 Thomas Gravesen 1976 Hamburger SV (GER) K

21 Mikkel Beck 1973 Derby County (ENG) R

22 Peter Kjaer 1965 Silkeborg IF VV

Peatreener Bo Johansson (Rootsi, 28. november 1942)


Madalmaad kutsuvad külla
INDREK PETERSOO


Tänavust EM-i finaalturniiri võõrustavad Madalmaad, arvukaid külalisi võtavad vastu Eestist väiksema pindalaga Belgia ja Holland.

Alatasa omavahel nääklevatel naabritel sujus 31 mängu ärajagamine kenasti. Juba sel laupäeval pannakse pall mängu Belgia pealinnas Brüsselis, lõpuvile kõlab 2. juulil maailma suurima sadama poolest tuntud Hollandi miljonilinnas Rotterdamis.

Brüssel

1 miljon elanikku

Europealinn Brüssel on Belgia majanduse, poliitika ning kultuuri süda. Ka maailma poliitilisel kaardil on Brüsselil tähtis roll - seal paiknevad paljude rahvusvaheliste suurorganisatsioonide peakorterid eesotsas NATO-omaga.

Charleroi

210 000 elanikku

Charleroi on Brüsseli ja Genti järel Belgia suuruselt kolmas linn, mida iseloomustavad arvukad kaevandused ja tehased. Paljud neist on praeguseks oma tegevuse lõpetanud. Prantsuskeelses Charlerois on palju muuseume ja parke.

Liége

200 000 elanikku

Liégei peetakse Belgia prantsuskeelse osa Valloonia mitteametlikuks pealinnaks. Maasi jõe kallastel paiknev tööstuslinn on tuntud progressiivsete poliitiliste liikumiste poolest. Igal pühapäeval meelitab turiste maailma vanim kirbuturg.

Brügge

120 000 elanikku

Imekaunist Belgia väikelinna Brügget hüütakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks. Ja mitte asjatult - oma kanalite, kitsaste tänavate, suurejooneliste häärberite ja arvukate kultuuriväärtustega ei jää Flandria turismipärl Brügge Veneetsiast sugugi maha.

Amsterdam

1 miljon elanikku

Hollandi pealinn Amsterdam - idüllide, kanalite, lõbustuste ja kohvipoodide linn. Vabameelne, mugav, kultuuriline, ajalooline, moodne ja rahvusvaheline.

Rotterdam

1 miljon elanikku

Teise maailmasõja päevil natsliku Saksamaa sõjalennukite poolt maatasa tehtud Rotterdamist on tänaseks saanud maailma suurim sadam.

Igal suvel peetakse Rotterdamis rahvusvahelist filmifestivali. Ja milline jooksija poleks kuulnud Rotterdami maratonist? Tänu arvukatele muuseumidele nimetati Rotterdam 2001. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Eindhoven

200 000 elanikku

Modernne Eindhoven on üsna noor linn. Lühikese ajaga on Philipsi kontserni lähedane küla kasvanud Hollandi suuruselt viiendaks linnaks. Eindhoveni tõmbenumbriks peetakse moodsa kunsti väljapanekut Van Abbe muuseumis.

Arnhem

130 000 elanikku

Arnhem sai keskajal jõukaks ja kuulsaks agara kaubavahetusega. Tänapäeval loetakse Arnhemi tüüpiliseks Hollandi linnaks, mille turismimagnetiks imekauni kõlaga kellamäng. Eusebiuse kirik ületab kellade hulga poolest kõiki Euroopa pühakodasid.


Mängijaid ja fänne ootavad superstaadionid
SL


BRÜSSEL

Stade Roi Baudouin

Mahutavus: 50 000

Koduklubi: pole

Ehitatud: 1930

Mänge: 5 (sh poolfinaal)

* Ainus EM-i staadion, kus liigavutti ei mängita. Seeeest pakutakse peavarju punasteks kuraditeks ristitud Belgia jalgpallikoondisele. Varem Heyseli nime kandnud staadioni hiljutine rekonstrueerimine läks maksma ligikaudu 400 miljonit Eesti krooni. Seejuures säilitati staadioni ajalooline fassaad.

CHARLEROI

Stade Communal

Mahutavus: 30 000

Koduklubi: Royal Charleroi SC

Ehitatud: 1904

Mänge: 3

* EM-iks valmistudes tehti staadionil laiaulatuslikke renoveerimistöid, kahe viimase aastaga ehitati juurde kolm uut tribüüni. Praegu 30 000 pealtvaatajat mahutav staadion tehakse pärast EM-i väiksemaks: ülemised pingiread likvideeritakse, ka katus lastakse madalamale. Lõplikuks kohtade arvuks jääb 22 000.

LIÉGE

Stade de Sclessin

Mahutavus: 30 000

Koduklubi: Standard Liége

Ehitatud: 1984

Mänge: 3

* Ka Liégei staadion sai EM-i eel uue ilme. Kerkisid kaks uut tribüüni, samuti saavad suured veokid nüüd otse rajakattele sõita. Meenutab Inglismaa staadione, kus tribüünid on otse murukatte kõrval. See loob fännidele kaasakiskuva atmosfääri.

BRÜGGE

Jan Breydelstadion

Mahutavus: 30 000

Koduklubid: Club Brügge KV ja Cercle Brügge KSV

Ehitatud: 1975

Mänge: 4 (sh veerandfinaal)

* Staadion sai nime legendaarse flaami vastuhakkajate liidri Jan Breydeli järgi. Viimase 25 aasta vältel tehtud remonditöödega on kohtade arv suurenenud 18-lt 30 000-ni.

AMSTERDAM

Amsterdam Arena

Mahutavus: 50 000

Koduklubi: Ajax Amsterdam

Ehitatud: 1996

Mänge: 5 (sh poolfinaal)

* Multifunktsionaalne staadion kahe suure videoekraaniga ja pealetõmmatava katusega. Katus koosneb kahest paneelist mõõtmetega 36x105 meetrit, avamiseks ja sulgemiseks kulub vähem kui 20 minutit. Parklad paiknevad väljaku all.

ROTTERDAM

Feijenoord (De Kuip)

Mahutavus: 50 000

Koduklubi: Feyenoord Rotterdam

Ehitatud: 1937

Mänge: 5 (sh finaal)

* Viimane kapitaalremont 1994. aastal muutis De Kuipiks ehk toruks kutsutava staadioni ultramodernseks ehitiseks. Hiiglaslik katus, mida samuti vajaduse korral liigutada saab, pakub peavarju 80% publikust. Läbimõeldud sissepääsude süsteem võimaldab inimestel staadionile pääseda ja sealt lahkuda umbkaudu 7 minutiga.

EINDHOVEN

Philips Stadion

Mahutavus: 33 000

Koduklubi: PSV Eindhoven

Ehitatud: 1913

Mänge: 3

* Vana ja pidevalt ümber ehitatud staadion on alati olnud Euroopas teistele eeskujuks. Pole päeva, mil Philipsi staadionil mõnd üritust ei peeta, peale jalgpallimatshide toimub arvukalt kontserte ja muid meelelahutusüritusi. Mängu saab jälgida suurte videoekraanide abil.

ARNHEM

Gelredome

Mahutavus: 30 000

Koduklubi: SBV Vitesse Arnhem

Ehitatud: 1998

Mänge: 3

* Ilmselt moodsaim jalgpallistaadion maailmas. Peale 800 tonni kaaluva pealetõmmatava katuse on staadionil 11-tonnine staadioni aluspõhi, mida on võimalik koos pallimuruga tribüünide vahelt minema sõidutada.


EM-il kardetakse vägivalda
SL/Reuters


Suurbritannia politsei edastab Hollandi ja Belgia ametivendadele EM-i eel nimekirja 1000 tuntuima Inglismaa jalgpallihuligaani nimega. Nimetatutest 100 on teinud pahategusid raja taga ja 400 koduste liigamängude ajal, ülejäänud on EM-ile siirduvad pisisulid.

Kõige enam kardetakse vägivalla puhkemist 17. juunil Charlerois, kui Inglismaa kohtub põlisrivaali Saksamaaga. Ka sakslased pole Euroopa fännide seas just parima kuulsusega. Selleks kohtumiseks on kogu Belgia politsei ja sõjavägi viidud kõrgendatud lahinguvalmidusse.


Margus Luik tshehhide juures ametis
INDREK PETERSOO


Jalgpalli EM-i korraldajate seast võib leida ka eestlase. Euroopa Jalgpalliliit UEFA määras Margus Luige oma ametlikuks esindajaks Tshehhimaa koondise juures.

Laias laastus koordineerib Luik tshehhide pressitööd. "Minu ülesanne on osaleda ja olla kõikidel meeskonna treeningutel, lahtiste uste päevadel ja pressikonverentsidel ning edastada kõik uudistekillukesed viivitamatult turniiri pressistaapi, kus need omakorda ajakirjanikele interneti kaudu edasi antakse. Kui keegi murrab jalaluu, lasub minul kohustus sellest kohe teavitada," ütles Luik.

Tshehhimaa koondise mängudel aitab Luik koostöös meeskonna pressiülemaga teleintervjuusid ja pressikonverentse läbi viia, lisaks aitab võimaluse korral teiste mängude juures lehemeeste sujuvaks teenindamiseks eeltööd teha.

Lõppenud liigajalgpalli hooajal kureeris Luik UEFA meediaohvitserina Euroopa meistrite liiga kohtumisi Kiievis ja Trondheimis.


Jalgpalli EM-id läbi aegade
ALLAR VIIVIK




EM-ide mängud ja väravad

Valikturniirid Finaalturniirid

Aasta Osalejaid Mänge Väravaid Osalejaid Mänge Väravaid

1960 17 28 108 4 4 17

1964 29 54 171 4 4 13

1968 31 103 313 4 5 7

1972 32 109 292 4 4 10

1976 32 108 308 4 4 19

1980 31 122 354 8 14 27

1984 32 131 382 8 15 41

1988 32 131 313 8 15 34

1992 33 138 365 8 15 32

1996 48 231 680 16 31 64

2000 49 228 652 16 31 ?

Kokku on EM-ide valik- ja finaalturniiridel mängitud 1383 mängu ja löödud 3938 väravat, finaalturniiridel on mängitud 111 mängu ja löödud 264 väravat.

Suurimad väravakütid läbi aegade (Arvestatud on valik- ja finaalturniiride mänge)

Davor Shuker (Jugoslaavia/Horvaatia) 16 1 (1992) ja 15 (1996)

Gerd Müller (Saksa LV) 16 11 (1972) ja 5 (1976)

Marco van Basten (Holland) 16 1 (1984), 7 (1988) ja 8 (1992)

Jürgen Klinsmann (Saksa LV) 15 1 (1988), 2 (1992) ja 12 (1996)

Anton Polster (Austria) 15 1 (1984), 3 (1988) ja 11 (1996)

Hristo Stoickov (Bulgaaria) 14 1 (1992) ja 13 (1996)

Carlos Santiljana (Hispaania) 13 2 (1976), 4 (1980) ja 7 (1984)

Johan Cruyff (Holland) 12 2 (1968), 5 (1972) ja 5 (1976)

Rudi Völler (Saksa LV) 12 7 (1984), 2 (1988) ja 3 (1992)

Jean-Pierre Papin (Prantsusmaa) 12 11 (1992) ja 1 (1996)

Suurimad väravakütid finaalturniiridel

Michael Platini (Prantsusmaa) 9 (1984)

Marco van Basten (Holland) 5 (1988)

Alan Shearer (Inglismaa) 5 (1996)

Enim mänge EM-i sarjas (Arvestatud on valik- ja finaalturniiride mänge)

Karlo Vais (Luksemburg) 34

Jesper Olsen (Taani) 31

Andoni Zubizaretta (Hispaania) 30

Ruud Gullit (Holland) 29

Michael Laudrup (Taani) 29

Atli Edvaldsson (Island) 28

Peter Schmeichel (Taani) 28

Borislav Mihailov (Bulgaaria) 28

Enim mänge finaalturniiridel

Andreas Brehme (Saksa LV) 12

Jürgen Klinsmann (Saksa LV) 12

Gordillo (Hispaania) 10

John Sivebaek (Taani) 10

Jürgen Kohler (Saksa LV) 10

Marco van Basten (Holland) 9

Hans van Breukelen (Holland) 9

Adrie van Tiggelen (Holland) 9

Jan Wouters (Holland) 9

Ruud Gullit (Holland) 9

Ronald Koeman (Holland) 9

Frank Rijkaard (Holland) 9

Enim väravaid ühes mängus (Nii valik- kui ka finallturniirid)

5 väravat

Malcolm McDonald (Inglismaa) Inglismaa - Küpros 5:0 (1976)

Tibor Nilaszi (Ungari) Ungari-Luksemburg 8:0 (1976)

Marco van Basten (Holland) Holland-Malta 8:0 (1992)

Suurimad võidud

Valikmängud

12:1 Hispaania - Malta (1984)

10:0 Prantsusmaa - Aserbaidzhaan (1996)

9:0 Inglismaa - Luksemburg (1984)

9:0 Hispaania - Albaania (1992)

9:0 Hispaania - Austria (2000)

9:0 Hispaania - San Marino (2000)

Finaalturniirid

5:0 Prantsusmaa - Belgia (1984)

5:0 Taani - Jugoslaavia (1984) ˇ

Senised finaalmängud

1960

Nõukogude Liit-Jugoslaavia 2:1 (0:1) lisaajal

10. juulil 1960 Pariisis

1964

Hispaania-Nõukogude Liit 2:1 (1:1)

17. juunil 1964 Madriidis

1968

Itaalia-Jugoslaavia 1:1 (0:1) lisaajal

8. juunil 1968 Roomas

Kordus:

Itaalia-Jugoslaavia 2:0 (2:0)

10. juunil 1968 Roomas

1972

Saksamaa LV-Nõukogude Liit 3:0 (1:0)

18. juunil 1972 Brüsselis

1976

Tshehhoslovakkia-Saksamaa LV 2:2 (2:1, 2:2) lisaajal, penaltitega 5:4

20. juunil 1976 Belgradis

1980

Saksamaa LV-Belgia 2:1 (1:0)

22. juunil 1980 Roomas

1984

Prantsusmaa-Hispaania 2:0 (0:0)

27. juunil 1984 Pariisis

1988

Holland-Nõukogude Liit 2:0 (1:0)

25. juunil 1988 Münchenis

1992

Taani-Saksamaa LV 2:0 (1:0)

26. juunil 1992 Göteborgis

1996

Saksamaa LV-Tshehhimaa 2:1 (0:0)

30. juuni 1996 Londonis


Kuradid lähenesid tiitlile
OTT JÄRVELA


Stanley karikasarja neljandas finaalkohtumises alistas New Jersey Devils võõrsil Dallas Starsi 3:1 ja juhib ka seeriat samade numbritega.

Veel viimase kolmandiku alguses oli New Jersey 0:1 kaotusseisus, kuid siis viskasid "kuradid" 3 minuti ja 41 sekundi jooksul kolm vastuseta jäänud väravat ja astusid olulise sammu tiitlivõidule lähemale.

Nimelt on terve Stanley karikasarja ajaloos vaid Toronto Maple Leafs 1942. aastal suutnud finaalis 1:3 kaotusseisust välja rabelda.

"Nendes kolmes väravas polnud midagi imelikku, me realiseerisime lihtsalt oma ründepotentsiaali," sõnas võitjate kaitsetala Scott Niedermayer ja lisas: "Kuid tõsi, väga lühikese aja jooksul."

Dallas - New Jersey 1:3 (Joe Nieuwendyk 38.02 - Sergei Brõlin 42.27, John Madden 44.51, Brian Rafalski 46.08).


Kaia liitub klassikaaslastega
JAAN JÜRINE


Prantsusmaa lahtistel noorte tennisemeistrivõistlustel teises ringis kaotanud Kaia Kanepi jõudis eile pärastlõunal koju Haapsallu ja läheb nüüd klassikaaslastega ekskursioonile.

"Päris seda tunnet ei ole, et oleks nagu lõvikoopas olnud. Aga natuke on ka. Nägin riietusruumis Mary Piercei, Monica Selesit ja Jelena Dokicit.

Vaatasin Kurnikova treeningut, nägin Venus Williamsit. Juttu polnud kellegagi. Nemad mind ei tunne, aga loodan, et kunagi ehk tunnevad," sõnas Kaia Pariisireisi kokkuvõtteks.

Ei pabistanud

Igatahes ei pannud nähtu teda pabistama. "Ei tundnud, et ma eriti leilis oleksin olnud. Mängisin oma mängu. Ma polnud üksi, peale treeneri oli kaasas ka ema," sõnas Kaia.

Treener Tiit Kivistik annab lootust, et aastakahega võib Kaia mäng edeneda vabalt niisugusele tasemele, mis võimaldab edukalt mängida juba naiste turniiridel.

"Kiirustada pole tarvis. Kaiale oli turniir väga õpetlik. Ta koges suurvõistluse miljööd ega lasknud endast sugugi teerulliga üle sõita. Kaia mängis igal juhul paremini kui Itaalia lahtistel. See käib ka kaotatud mängu kohta sakslanna Bianka Lamade vastu. Mul pole Kaiale vähimaidki etteheiteid," sõnas Kivistik.

Noormängijatele keelud

Treeneri ja õpilase meelest polnud turniiri edasist kulgu enam mõtet vaatama jääda. "Teler olnuks ainus võimalus. Peaväljakule ja kahele suuremale väljakule meie kaelas oleva kaardiga ei lastud. Piletid on ammu välja müüdud. Paaril korral õnnestus küll sisse trügida, aga kaua sa ikka suli mängid," leidis Kivistik.

Koos Eesti paremikuga teeb Kaia kaasa Tallinnas 18. juunil algaval naiste 10 000-dollarilise auhinnafondiga turniiril.

Enne seda sõidab ta aga klassikaaslastega kolmeks päevaks Peterburi ekskursioonile. Kaia lõpetas Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. klassi ning saab sel laupäeval 15-aastaseks.


Kaia hakkas vastu
SL


Treener Tiit Kivistikule (pildil) teeb heameelt, et Kaia ei kaotanud sakslannale Bianka Lamadele teises ringis võitluseta.

"Mängu oli küll. Rohkemgi, kui tulemus 4:6, 3:6 seda näitab. Olin Lamade kohta ühtteist kuulnud, see osutus tõeks. Võrreldes Kaiaga oli vastane võimsam, kindlam, täpsem ja kogenum. Peabki olema, sest kolm aastat vanem Lamade on mänginud arvukalt naiste turniiridel ja asub WTA rankingus 238. kohal. Kohtumine oli õpetlik ja näitas, mis suunas Kaia arenema peab," ei lase Kivistik nina norgu.


Piercei suhted jumalaga korras
SL


Kanada prantslanna Mary Pierce elab küll juba aastaid õigel kodumaal, kuid pole seal oma kosmopoliitilise hoiaku tõttu eriti populaarne. Eile sulatas ta oma kaasmaalaste südamed.

Pärast võitu Monica Selesi üle nähakse teda ainsa prantslasena French Openi poolfinaalis..

"Nautisin ennast täna, olen publikule tänu võlgu," märkis Pierce. Tõsinedes nentis ta ajakirjanikele: "Leidsin, mida pean oma elus muutma. Seda on liiga palju, et sellest teile siin kõnelda. Ent tõstaksin esile oma selginenud suhteid jumalaga."


Kafelnikov ja Williams põrusid
SL


Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel tehti eile algust veerandfinaalidega.
Naistest ületasid takistuse lihtsalt esireket Martina Hingis (Shveits) ja Conchita Martinez (Hispaania). Hingisele polnud vastast Chanda Rubinist, Martinezile kaasmaalannast Marta Marrerost.

Sauna sai kätte 19-aastane Venus Williams, kes pärast pikka mängupausi pole oma hoogu taastanud. Kohtumises Arantxa Sanchez Vicarioga kaotas ta esimese ja otsustava seti vastupanuta. Sanchez mängib nüüd 10. korda French Openi poolfinaalis, võite on tal seni kolm.

Kohalik publik pidas pöialt Mary Pierceile, kes pärast kaotatud avasetti kogus end Monica Selesi vastu. Targalt tegutsedes viis ta mängu võidule. Poolfinaalides on vastamisi Hingis - Pierce ja Sanchez - Martinez.

Meeste konkurentsis pidas oma neljanda viiesetilise mängu 4. asetusega venelane Jevgeni Kafelnikov, ja seekord komistas. Tema mäng brasiillase Gustavo Kuerteniga oli 1997. aasta veerandfinaali koopia. Ka tookord oli Kafelnikov Kuerteni vastu settidega 2:1 ees ja lõpuks kaotas.

Eile jõuti pidada veel teinegi meeste veerandfinaal, mis kujunes hispaanlaste siseasjaks. Tõusev Juan Carlos Ferrero alistas Alex Corretja.

Ülejäänud veerandfinaalides mängivad täna rootslane Magnus Norman ja Marat Safin (Venemaa) ning Argentina üllatusmees, ATP 27. reket Franco Squillari ja hispaanlane Albert Costa.

Vana tõde: hispaanlastele liivaväljakud istuvad.


Lühidalt
BNS/SL/SPORTNET




Kirsipuu 14. kohal

Profirattur Jaan Kirsipuu (Ag2r-Prevoyance, pildil) hoiab Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) avaldatud uues edetabelis 14. kohta. Liidriks tõusis pühapäeval lõppenud Giro dItalial 11 päeva liidrisärgis sõitnud, kuid lõpuks teise koha saanud Francesco Casagrande (Itaalia, Vini Caldirola).

Giro dItalia võitnud itaallane Stefano Garzelli (Mercatone Uno) kerkis koguni 125 kohta ja on 17. kohal. Kirsipuu meeskonnakaaslane Lauri Aus langes koha võrra ja asub 112. kohal. Käesoleva aasta jooksvas edetabelis tõusis liidriks samuti Casagrande, Kirsipuu on 25. kohal.

Eesti Pank võitis

Eesti Panga korvpallimeeskond sai Prantsusmaal La Rochelleis lõppenud Euroopa keskpankade turniiril esikoha, alistades finaalis Prantsuse Keskpanga 32:29. Alagrupiturniiril alistas Eesti Panga meeskond Saksamaa 35:19, Euroopa Keskpanga 28:8, Ungari 30:26 ja Itaalia 33:28. Poolfinaalis sai Eesti Panga koondis 41:28 jagu Portugalist.

Trans kohtub rumeenlastega

Narva Trans kohtub jalgpalli Intertoto sarja avaringis Rumeenia meistrivõistlustel 4. koha saanud FC Ceahlauliga. Avamäng peetakse 17. või 18. juunil Eestis ning korduskohtumine 24. või 25. juunil Rumeenias. Juhul, kui Trans saab kahe mängu kokkuvõttes Rumeenia klubist jagu, on Narva klubi teise ringi vastane Hispaania meistrisarjas 10. koha saanud Real Mallorca.

Madridi Real meistriks

Hispaania korvpalli meistritiitli võitis Madridi Real, kes finaalseerias alistas võitudega 3:2 Barcelona. Finaali viimase, Barcelonas peetud mängu võitis Real 82:73. Võitjate resultatiivseim oli Alberto Angulo 19 ja kaotajatel Anthony Goldwire 15 punktiga.

Oliseh siirdub Dortmundi

Nigeeria jalgpallikoondislane Sunday Oliseh siirdub Itaalia klubist Torino Juventus Saksamaale, Dortmundi Borussia meeskonda. 1997. aasta meistrite liiga võitja Dortmund maksis 25-aastase Olisehi viieaastase lepingu eest 7,3 miljonit USA dollarit.

100 000 dollarit olümpiavõitjale

Kasahstan tasub heldekäeliselt olümpiavõitja ja olümpiamedalite saajate vaevad. Kuldmedal maksab 100 000, hõbe 50 000 ja pronks 30 000 dollarit.

Naaberriik Usbekistan tasub samamoodi, vaid pronksi eest makstakse viis tuhat vähem.


Matkates hoia loodust
Inga Maimik


Eestis tohib matkata jalgsi, jalgrattaga, paadiga või ratsa kõikidel loodus- ja kultuurmaastikel sõltumata maa omandivormist. Samas lasub matkajail kohustus hoida loodust puhta ning puutumatuna, häirimata loomade, taimede ning ka looduses viibivate inimeste rahu.

Eesti Kaitsealade Liidu sekretäri Teet Koitjärve sõnul peaks iga matkaja lähtuma nendest headest tavadest ja tõekspidamistest, mis olid juba meie esivanematel.

"Inimesele, kes elatus ja toitus loodusest, polnud vaja õpetada, et see, mis ära võeti, tuli loodusesse ka samas mahus tagasi panna," räägib Koitjärv. "Tänapäeva inimene kipub unustama, et ka looduse koormustaluvusel on piirid."

Kaitsealad on huvilistele avatud

Headele tavadele ja seadustele tuginev igaüheõigus reguleerib inimese suhteid loodusega, sisaldades ka igale matkajale olulist teavet. Eelkõige puudutab see kõige elava kaitset juhuslike ja hoolimatute sissetungijate eest.

Need, kes homme matkale asuvad, võiksid teada, et rännates ei tohi tallata külve ega vilja, telkida niitmata heinamaal või talumehe õueaiamaal. Kui pole tegemist reservaadi või sihtkaitsevööndiga, tohib liikuda ka kaitsealadel.

"Reservaatidesse tohivad siseneda üksnes järelevalve- ja päästetöötajad, sihtkaitsevööndid on puhkamiseks avatud aga üksnes ajal, mil inimese kohalolek looma- või linnuriigi elu ei häiri," selgitab Koitjärv.

Looduskaitsealal matkates tuleb liikuda märkamatult ja endast jälgi jätmata. Keelatud on mootorsõidukite kasutamine ja telkimine. Sageli tohib liikuda üksnes tähistatud jalgradadel või laudadest ehitatud teedel.

Kui matkaja ei tea, millise maaala või veekoguga on tegemist või millised piirangud seal kehtivad, tasub nõu küsida kohalikust omavalitsusest või ipunkti töötajailt. "Lahemaale saabujail soovitame kõigepealt läbi astuda külastuskeskusest," räägib Koitjärv.

Sealt saab kaarte ja skeeme, kus on peal nii liikumisteed kui ka huviväärsused, samuti telkimiskohad ja lõkkeplatsid. Tellida saab ka matkajuhi. Külastuskeskused on ka teistes loodusparkides ja kaitsealadel.

Metsamajandamise Keskuse Võru ja Viljandimaa puhkemajanduse juhi Ain Eriku sõnul on kahesuguse suhtumisega matkajaid. "Need, kellel on tekkinud seos ja ühtekuuluvustunne loodusega, ja need, kellel see tunne puudub," ütleb Erik.

Kui esimese grupiga looduskaitsjail probleeme ei teki, siis teisele osale tuleb loodusega suhtlemist alles õpetada. "Me kõik oleme osa loodusest ning puud, taimed ja loomad on veelgi vanemad kui inimkond. Seega: ära tee loodusele seda, mida sa ei soovi teisele inimesele," sõnastab Erik rändaja kuldreegli.

Loodus pole hiiglaslik prügikast

Keegi ei taha külastada prügimäge. Kuid just selliseks võivad muutuda looduskaunid paigad, kui sodi maha jäetakse. "Kui nad jõuavad, kott seljas, metsa minna, peaksid nad suutma palju kergema koti ka metsast välja kanda," märgib Erik, kes samas ei usu, et kontrollid ja trahvid looduse lagastamise ära suudaks hoida. "Lagastajate suhtes peaks tekkima üldise hukkamõistu õhkkond," lisab ta.

Maastikul näevad matkajuhid prahiga täidetud kilekotte ja tühjaksjoodud purkepudeleid juba vähem. Paraku kasvab maanteedeäärne reostus. "See näitab, et inimesed oskavad ja ka tahavad keskkonda hoida, kui neile selleks võimalus anda. Meilgi peaksid olema maanteede ääres viidad, mis juhatavad lähima prügikastini, nagu mujal kultuurriikides," heidab puhkemajanduse juht Erik kivi maanteeameti ja kohalike omavalitsuste kapsaaeda.

Matkaja meelespea

* Pikemaks peatumiseks, telkimiseks ja tuletegemiseks küsi luba maaomanikult või metsavalvetöötajalt. Tähistatud ja ettevalmistatud telkimis- ja lõkkekohtadel peatumiseks pole luba vajalik.

* Lõket ei tohi teha turbapinnasele (põlengu oht) ega ka supelranda. Tuld ei tohiks teha maakividele, sest need võivad hakata hiljem lagunema.

* Lõkkematerjaliks võib korjata metsa alt risu. Kuivanud puid võib langetada ainult maaomaniku loal.

* Lõkke juurest lahkumisel tuleb veenduda, et tuli on summutatud, söed lõplikult kustunud.

* Autoga tohib liikuda üksnes autoteedel. Kui teeääres või parklates pole prügikaste, siis võta praht kaasa.

* Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul. Alla 100 ha suurusel järvel peetakse seda kohatuks.

* Paadiga ei tohi ületada vette asetatud ja tähistatud kalapüüniseid, sest sellega kahjustatakse omandit.

* Avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud kuni 4 m laiused kallasrajad. Kallasrada võib ulatuda laevatatava veekogu äärest kuni 20 m kaugusele, teistel veekogudel 10 m kaugusele veepiirist.

* Kõiki loodusande, mis ei ole looduskaitse all, on lubatud korjata juhul, kui sellel maaalal viibimine on lubatud. Eramaal ja -metsas on loodusandide korjamiseks vaja maaomaniku või maavaldaja luba.

* Nii joogiks kui ka olmevajadusteks võib vett võtta looduslikest veeallikatest. Talukaevust vee võtmisel on vaja omaniku luba.

* Inimene, kes tekitab oma tegevusega loodusele kas tahtmatult või tahtlikult kahju, peab selle hüvitama. Vastasel juhul on kahjukannatajal õigus hüvitus seaduses kehtestatud korras süüdlaselt sisse nõuda.

* Looduse, samuti maaomaniku või muu maavaldaja kodurahu ning omandi rikkumine võib tuua kaasa haldus- ja kriminaalvastutuse.

Allikas: Keskkonnaministeerium


Eestis on ju need valged ööd...
ALLAR TANKLER


Kuidas sa suhtud sellesse, et paljud fännid süüdistavad teid kommertsialiseerumises?
Minu meelest me muutume vähem kommertslikuks. Me teeme popmuusikat ja popmuusika peabki populaarne olema. Meie eesmärk ei ole teha avangardistlikke plaate. Me teeme seda, mida me algusest peale teha oleme tahtnud - kirjutame lugusid ja laiendame popmuusika meediumi, tuues sisse kindlaid stiile ja teemasid väljaspoolt ning neid populariseerides. Või kommertsialiseerides, kui sa nii tahad väljenduda.

Kas te olete majanduslikult sama edukad, kui te olite 80-ndate lõpul?

Sa pead silmas plaatide müüki? Müügiarv vist pendeldab kogu aeg üles ja alla. Aga PSB majandusliku edu tipp oli ilmselt 1987-1988. Nagu ka Madonnal. Aga me müüme endiselt palju albumeid üle kogu maailma, kuigi ilmselt mitte nii palju kui siis. Meil on ühtlasi uus kuulajaskond ja fänne uutes paikades üle maailma.

Kas see tuleb muutusest teie muusikalises stiilis? Kas sinu meelest teie stiil üldse on muutunud?

Jah, on vist küll, aga järkjärgult. Kui näiteks panna "Pleasei" kõrvale "Nightlife", on seda näha. Aga PSB-l on mõned püsivad elemendid, näiteks heli kvaliteet ja meie põhiline saund.

PSB looming on minu meelest veidi musikaalsemaks läinud. Ja minust on aastate jooksul ka parem sõnadekirjutaja saanud.

Samal ajal on laulud ka lihtsamaks läinud, mitmed laulud kõlavad nagu punkdisko ja see on väga algeline saund. Minu meelest on oluline, et me ei hakkaks kõlama liiga nutikalt, mida me ka kerge vaevaga teha suudaksime.

Mida sa Eestist tead?

Ma tean natuke ajalugu. Ma loen palju ajalooraamatuid. Ma tean, et Eesti oli osa Nõukogude Liidust alates Teisest maailmasõjast. Ja enne seda oli ta mõnda aega suveräänne. Ja enne seda oli ta vist jälle osa Venemaast. See on peaaegu kõik, mida ma Eestist tean. Tallinn on vist päris vana linn, kas pole?

On sul siis äkki mõni stereotüüp Eesti kohta, kuna sa siin veel käinud ei ole?

Ei ole. Aga ma jumaldan Põhja-Euroopat sel aastaajal. Me oleme olnud umbes samal ajal Soomes. Teil on ju need valged ööd…

Milline on maailma parim ööklubi?

Minu kõigi aegade lemmik oli Area New Yorgis, aga see oli aastal 1993. Praegu ei ole mul lemmikut. Mulle meeldis mitu klubi New Yorgis, aga need ei ole enam nii head… Ja ma ei ole Ibizal käinud. Chris käib kogu aeg seal, aga mina pole veel kordagi käinud.

Aga sa ikka käid veel klubides?

Londonis käin ma tavaliselt Heavenis. Või Homeis või Fabricus. Aga neid nimetaksid vist kõik. Mulle meeldiks, kui inimesed leiutaksid kogu ööklubi idee uuesti. Fabric on küll tore, aga klubid võiksid radikaalselt muutuda.

Mis suunas siis?

Peaks kontsentreeruma keskkonnale, tegema keskkonna võimalikult põnevaks. Et muusika kõrval toimuks ka visuaalne stimuleerimine. Seda praegu ei juhtu. Mina olen klubides käinud aastast 1973 ja fundamentaalselt ei ole vahepeal midagi muutunud. (Naerab.) See muutus veidi selle reivivärgiga, kui inimesed otsisid uusi kogemusi ecstasyst.

Nii et sina siis ei usu klubidesse tühjades tööstushoonetes ja mahajäetud tehastes?

Ei, need mulle meeldivad. Mulle meeldib, kui ei ole mitte midagi üritatud. Mis mulle ei meeldi, on see, kui mõni klubi on haledalt püüdnud midagi ilusat teha.

Kui palju on sinu seksuaalne orientatsioon teie muusikat mõjutanud?

Ma ei oska öelda. Ma ei tea. Mulle ei tule pähe, mis mõju sel võib olla.

Kas inimese seksuaalsest orientatsioonist oleneb see, milline muusika talle meeldib?

Ma ei tea, võibolla tõesti. On ju klishee, et geidele meeldivad muusikalid ja house vms. Ja see võib mingil määral isegi tõsi olla, sest mulle meeldivad muusikalid ja house. (Naerab.) Aga mulle meeldib ka muu muusika.

See oli vist Chris, kes kunagi ühes intervjuus tundis muret, et house on muutumas liigselt meinstriimiks. Mida sina arvad: kas on osa muusikat, mis peaks põranda alla jääma, ja teine osa, mille peaks sealt välja tooma?

Undergroundi ei ole vist tegelikult enam. Selle eesmärk oli uute muusikastiilide arendamine, aga ma ei tea, kas underground on alles, sest muusikud saavad tänapäeval väga populaarseks väga kiiresti.

Kas siis disko on surnud? Kas punk on surnud?

Disko ei sure iial! Seda võib ikka veel tänapäeva muusikas kuulda. Punk… on vist jah minu meelest surnud. Inglismaal on see surnud. Kui vaadata muusikat, siis see on jälle tööstus. Pungi põhiline moto oli loovus ja ideed äri vastu.

On mõningaid erandeid. PSB peab ennast mõnes mõttes pungibändiks, sest me teeme, mida meile meeldib teha, hoolimata sellest, mis teised arvavad.

See, kuidas me eelmisel aastal Nightlifei turnee ajal välja nägime, shokeeris alguses meie plaadifirmat. Nad pidasid seda jubedaks mõtteks. Aga me ei tee kõike selleks, et imekaunid välja näha, me püüame realistlikud välja näha. Ja see on päris punk.


Olnud suvi
SL


Nimepäev: Robert

1099 - ristisõdijate väed jõudsid Jeruusalemma alla.

1494 - Hispaania ja Portugal otsustasid Tordesillase lepinguga Uue

Maailma jagamise.

1776 - Virginia saadik Richard Lee tegi II kontinentaalkongressil ettepaneku võtta vastu iseseisvusdeklaratsioon.

1848 - sündis prantsuse maalikunstnik Paul Gauguin (srn 8.05.1903).

1872 - sündis vene laulja Leonid Sobinov (srn 14.10.1934).

1889 - Toris asutati esimene karskusselts Eestis.

1896 - sündis Ameerika biokeemik, Nobeli preemia laureaat (1966) Robert Mulliken (srn 31.10.1986).

1909 - sündis Ameerika filminäitleja Jessica Tandy (srn 11.09.1994).

1922 - sündis profipoksikuulsus Rocky Graziano (srn 22.05.1990).

1923 - II Riigikogu tuli kokku esimeseks koosolekuks ja valis parlamendi esimeheks Jaan Tõnissoni.

1937 - sündis dirigent Neeme Järvi.

1938 - sündis orientalist ja tõlkija Linnart Mäll.

1939 - Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingutele Saksamaaga.

1939 - kuningas George VI ja kuninganna Elizabeth alustasid esimeste Suurbritannia monarhidena visiiti USA-sse.

1939 - sündis dirigent Eri Klas.

1940 - sündis inglise laulja Tom Jones.

1946 - Tartu Riiklik Ülikool allutati NSV Liidu Kõrgema Hariduse

Ministeeriumile.

1952 - sündis iiri näitleja Liam Neeson.

1957 - moodustati ENSV Rahavamajanduse Nõukogu, esimeheks sai A. Veimer.

1958 - sündis Ameerika laulja Prince, õieti Prince Rogers Nelson.

1968 - süüdistatuna Martin Luther Kingi tapmises arreteeriti James Earl Ray.

1990 - Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks valiti Eesti õigeusu kiriku valitseja Aleksius II (Aleksei Ridiger).


TOP 10 XX sajandi ja millenniumi valguses
Toimetab Tiit Kuningas


Riigid, kus on enim telefone 100 elaniku kohta

Riik Telefone 100 elaniku kohta

1. Rootsi 68,41

2. Shveits 64,40

3. USA 63,66

4. Taani 62,03

5. Luksemburg 57,56

6. Norra 56,49

7. Island 56,46

8. Prantsusmaa 55,91

9. Saksamaa 55,76

10. Soome 55,75


Suvenaljad
Kogunud Valdo jahilo


Saarlane ja hiidlane on kahekesi merel. Hiidlane kukub vette ja hüüab saarlasele: "Viska mulle köie ots!"

"Ega ma kade ole," hüüab saarlane vastu, "ma viskan mõlemad!"

***

Emajões upub välismaalane. "Help! Help!" karjub ta meeleheitlikult.

Kaldal jalutav eestlane märgib etteheitvalt:

"Inglise keele asemel oleks tulnud hoopis ujuma õppida!"

***

Mees püüab kuldkala. See lubab ühe ta soovi täita, kui mees ta uuesti vette laseb.

"Tee nii, et Tshetsheenias rahu tuleks," palub mees.

Kala laseb mehel gloobuse tuua, vaatab seda tükk aega ja teatab siis: "Ei, see on liiga kaugel. Soovi midagi muud."

"No tee siis minu naisest miss Estonia," palub mees.

Kala laseb mehel endale oma naise pilti näidata, vaatab seda tükk aega ja ütleb siis: "Kuule, mees, too see gloobus tagasi."

***

Kohtuvad kaks sõpra.

"Miks sul sinikas silma all on?"

"Ligimesearmastusest. Tõmbasin eile parajasti üht tütarlast veest välja, kui mu naine tuli ja mulle virutas."

"Kus see juhtus, järve või jõe ääres?"

"Tead, see juhtus minu vannitoas..."

***

Seersant seletab noorsõduritele raskusjõu olemust: "Kui me näiteks kivi õhku viskame, siis kukub ta ikkagi maha. See tähendab, et maa tõmbab kivi enda poole."

"Aga mis juhtub siis, kui kivi kukub vette?" küsib üks noorsõdur.

"See ei puutu meisse, sellega tegeldakse laevastikus."

***

Inglane, prantslane ja eestlane satuvad pärast laevahukku inimtühjale saarele. Et süüa hankida, hakkavad nad kalastama ja püüavad kinni kuldkala.

"Laske mind vette tagasi," palub kuldkala, "täidan selle eest kolm teie soovi."

"Vaat viskit ja tagasi Inglismaale!" soovib inglane.

"Kaks burgunderit ja tagasi Prantsusmaale!" nõuab prantslane.

"Aga kas tervitada ka saab?" küsib eestlane.


Kahe nimega Brainstorm
VALDO JAHILO




Eilsel kontserdil

Pet Shop Boysi soojendanud Läti bänd Brainstorm oli kavandanud hiti

"My Star" esialgu USA filmide paroodiana.

"Mõtlesime, et viskame natuke nalja ja paneme laulu sisse palju USA filmide nimesid. See oli esialgne mõte, hiljem see muutus," rääkis ansambel eile enne esinemist. Pärast jäi tuntumatest filmidest sisse vaid refräänis kõlav "Runaway Bride". Põhjusena nimetati endi suurt filmilembust ja soovi luua huvitav laul.

"Selles koosseisus me Eurovisioonile enam ei lähe," kinnitas laulja Reynard Cowper. "See oli ikka paras pinge ja mäng närvidel, mis seal toimus."

Pet Shop Boysi kontserti lubati võtta külmema kõhuga. "See ei ole meie jaoks mingi eriline sündmus, vaid üks esinemistest. Pärast Eurovisiooni lauluvõistlust oleme palju kontserte andnud."

Uus album tulekul

Brainstormi mänedzheri sõnul on praeguseks Brainstormi singlit "My Star" ilmutatud juba 26 riigis. 12. juunil ilmub bändi albumi "Among The Suns" uus versioon, kuhu on lisatud ansambli fotod ja tänavuse Eurovisiooni kolmas laul "My Star". Plaat ei tule välja enam Lätis, vaid Inglismaal, firma EMI toodanguna.

"Ma arvan, et bänd jääb ikka samasuguseks, nagu ta on siiani olnud. Meie maailmas vaevalt et midagi muutub. Mänedzherid ja plaadifirma esindajad on muidugi sillas - et me müüvat nii hästi. Ega me teagi, kui populaarsed tegelikult oleme, seda võib ainult kohati tajuda."

Tegelikult on Brainstormil ka teine nimi - Prata Vetra. Lätis esinevad nad selle nime all. "See on sama mis Brainstorm, ainult läti keeles.

Kodumaal laulame läti keeles, mujal ainult inglise keeles, seepärast ka mõistetavam bändinimi," selgitas Cowper.

Laulja suhtleb vabalt nii vene kui ka inglise keeles ning mõjub oma vitaalsusega erakordselt ladnalt. Küsimuse peale, kas bänd Pet Shop Boysi kontserdiks kuidagi eriliselt valmistus, keerab Reymond selja ning väristab tuharaid. "Me ei kasuta eriefekte, küll aga eriliigutusi," kommenteerib ta naljatledes.


Suvemälestus
SL




AIRI OJAMETS - laulja

Eredaimalt on meelde jäänud aastatagune kantrifestival Leedus Shauliais. Mällu on sööbinud just sealne hea vastuvõtt ning see, et laval oli väga tore.

HEIDI PURGA saatejuht

Mul on suved tegelikult kõik väga töised olnud. Ma lihtsalt pole suvel midagi nii suurt ja säravat võibolla korda saatnud. Samas ega midagi naljakat ka meenu, sest see on ikka põhiliselt situatsioonikoomika olnud. Mälestustest meenuvad ainult lapsepõlvesuved vanaema juures maal. Eredad seigad meenuvad Ukrainast kui veetsin seal suviti aega, kuid see oli ka võibolla ainult sellepärast, et kõik oli teistmoodi.

GUNNAR LOHO - muusikamänedzher

Kolm suve tagasi ma olin koos tütardega Peipsi ääres. Veetsime seal umbes paar päeva ühes väga privaatses omaette kohas ning ehitasime liivalosse. Selline metsik koht liivaorgude keskel on üks eredamaid mälestusi viimastest suvedest.

Ellen Aare, turismitöötaja

Olen palju rännanud ja näinud, kuid eksootika tipuks kujunes külaskäik Ruhnu saarele eelmisel suvel.

Juba see, et sinnasõit kestab 6 tundi, oli mulle suur üllatus. Nii turiste kui ka igasuguseid hädalisi viib saarele piirivalvekaater, mis jääb seisma rannast üsna kaugel keset merd. Edasi kulgeb reis igas turistis kõhedust tekitava kummipaadiga. Merereisiga kaasnevad ebamugavused tasuvad aga ennast kuhjaga, sest puhkaja seisukohalt on Ruhnu lausa imeline paik.


Liana Vahtra sööb suvel kohupiima
Riin Kübarsepp


Kas te veedate praegu suve nii, nagu sooviksite?
Minu jaoks on suvi eelkõige hingeseisund. Ja selle teeb meeldivaks või vähem meeldivaks suhtumine. Parem juba suhtuda nii, et kõik on parimast parim! Ja nii ma arvangi!

Milline oleks teie unistuste suvi?

Parajalt tööd ja parajalt puhkust. Igasuguseid põnevaid ettevõtmisi sõpradega. Eks üks armuminegi käi ilusa suve juurde! Kõik suved on olnud ilusad, aga olen kindel, et unistuste suvi on veel ees.

Kas te säästate talvel, et suvel rohkem kulutada?

Ei ole võimalik millegi arvel säästa. Suvel on omad kulutused, talvel omad.

Milline Eestimaa paik on suvel teie arvates kõige ilusam?

Tallinn, Pärnu, Võrumaa, jne. Siin võiks üles loetleda kõik Eestimaa paigad.

Kas suvel tasub sõita ahvatlevale lõunamaale ja loobuda Eesti kaunist loodusest.

Eestis on nii palju ilusat! Kindlasti mitte.

Kas ja kuhu olete nõus kolima, et veeta aasta kõik 12 kuud suvises kliimas?

Mulle meeldib siin ja ei soovi kuhugi kolida. Ehk sellepärast oskamegi suvest lugu pidada, et meil on peale selle veel sügis, talv ja kevad.

Milliseid sportlikke meelelahutusmänge ja üritusi eelistate suvel?

Kõnni- ja jooksuüritusi, rulluisutamist ja tantsimist, tantsimist!

Kas te plaanite suvel osa võtta ka mõnest suuremast kultuuriüritusestkontserdist?

Nii paljudest kui vähegi võimalik.

Milline on teie arvates suve tippsündmus?

Tippsündmusi ei tea ette, selles nende võlu ongi.

Milline on teie tüüpiline suvesöök ja

- jook.

Kõikvõimalikud värsked salatid, puuviljad, jogurtid ja kohupiimad. Jookidest ohtralt vett ja mõõdukalt veini.

Milliseid liikumisvahendeid eelistate suvel kõige rohkem?

Suvel on mõnus palju jala käia - seetõttu botased on lausa hädavajalikud. Et jõuda ühest Eestimaa otsast teise, aitab mind auto. Ta on mul küll vana, kuid väga tubli. Loodan, et ta kõik mu suvemeeletused suudab kaasa teha.

Kas ja kuidas kujutate oma elu suvel ette ilma telefonita?

Ma ei kujutagi seda ette. Tavaliselt lahkun ma kodunt hommikul ja tulen hilisõhtul tagasi. Kõik töökõned tuleb teha mobiiliga. Vahel tuleb soov sõita mõnele sõbrale külla, näiteks Pärnusse tassikest teed jooma! Kuidas ma talle seda teatada saaksin, kui mul mobiili kaasas poleks?!

Kas te ei karda tagajärgi, mida tekitab suvine ere päike teie kehale ja tulevikus võibolla ka tervisele?

Ei karda. Ei usu, et meie maal see nii tervistkahjustav on. Pigem vastupidi!

Kuidas kujutate ette suve üksikul saarel?

Tervet suve ei kujutagi. Paar päeva küll sirviks mitme kuu lehed ja ajakirjad läbi ning magaks nii palju, kui und oleks. Aga siis tahaks jälle suhelda.

Mida teete suvel vihmase ilmaga?

Kuulan vihmasadu, loen, unistan. Sinna juurde kuulub veel suur savikruusitäis teed paari lusikatäie värske lõhnava moosiga. Mõnus!

Milline on teie meeldivaim ja ebameeldivaim suvetöö?

Kunagi lapsena on tulnud suved läbi rohida, kõblata ja aiamaad kasta. Ei saa just öelda, et ebameeldiv, aga sai küllalt ja rohkem ei taha. Kõik tööd on meeldivad - mõõdukas koguses. Minu oma töö on suvekuudel eriti nauditav.

Kuidas olete harjunud päevitama?

Ega selle nimel ei pingutagi. Lesida ja jumet oodata ei suuda. Päike võtab mind ise.

Kas suvi meelitab teid looduses seksima?

Hm...miks mitte?!

Teie eredaim suvejälestus?

Ei ole midagi ebameeldivamat, kui palav suveilm ja ülekaal. Kui ei saa tunda end õhukestes kehavarjudes hästi, ei jaksa liikuda ega suve nautida. Aga õnneks on see kõik seljataga!


Päeva küsimus
Küsis OTT KARULIN


Kuidas teie arvates tuleks karistada pommiähvarduste tegijaid?

Ille (48), teenistuja:

Midagi peaks tegema, et neid kätte saada. Riik peaks ikka midagi tegema, et neid kätte saada ja kuidagi ka karistama, sest asi on ikka juba ülekäte läinud.

Kai (61), spetsialist:

Raske öelda, ei tea, kätte neid ei saada. Ma mõtlen, et avalikustamine võibolla karistab neid kõige enam, et lihtsalt saadakse teada, et nad on ühe rumaluse teinud, siis hakkavad võibolla häbenema. Üldiselt on oluline just see, et neid ikka rohkem kätte saadaks.

Ilja (25), üliõpilane:

Ma ei tea, mis nendega teha: panna vangi või teha trahvi. Vist peaks ikka vangi panema.

Triin (23), üliõpilane:

Mis nendega annab teha, kui neid ei saa kätte ju.Peaks vist tegema üsna suure rahatrahvi, nii kümnetes tuhandetes või koguni sada tuhat, et ikka võlavanglasse satuksid. See oleks ka teistele hirmutamiseks.

Katrin (23), üliõpilane:

Ma arvan, et peaks nagu kuningas Kuu peal panema nad kuuli otsa istuma ja vaatama, mis siis saab. Kuidas sa neid karistad, neid on ju suhteliselt raske tabada. Võiks ju rahatrahvi määrata, aga kuidas seda neilt kätte saada. See on nagu tingimisi karistus, mis on pigem fiktiivne.

Urmas (31), spetsialist:

Igatahes hästi karmilt karistaks küll, paneks vangi. Esimesel korral nii umbes aastaks.

Tatjana (läheneb

50-le), teenistuja:

Karistada ei tuleks neid väikesi tegelasi, keda kätte saadakse, vaid ikka peamehi.

Andrus (36), spetsialist:

Natuke sadistlikult, paneks pommi otsa, kuid see pole vist lubatud. Ma ei tea, paneks nad teatud hulga ühiskasulikku tööd tegema.

Margus (38), ametnik:

Sellega peaks efektiivsemalt tegelema küll. Idee järgi võiks olla näidisprotsess Raekoja platsil, las vennad näpivad neid asju, mida nad ise kuhugi maha jätavad.


SL soovitab
AIME KONS


Kahe esimese Batmaniloo vahel tõi rezhissöör Tim Burton linale kaasaegse variatsiooni Frankensteiniteemale. See on fantaasiafilm, milles võib üheaegselt leida nii komöödia, melodraama, armastusloo kui õudusfilmi elemente.

Eakas leidur (Vincent Price, tuntud osatäitja õudusfilmides) on oma mäetipul asetsevas lossis valmis meisterdanud kunstliku inimese. Paraku sureb teadlane enne, kui loomistöö on lõpetatud ja nõnda jäävadki noormehele käte asemele hiiglaslikud käärid. Nüüd tuleb tal omapead maailma minna ja seal toimetulemist õppima hakata.

Ta satub ameerikaliku väikelinna tardunud miljöösse, kus naabritele pakub tundideks kõneainet kõik: kes parasjagu uue auto ostis, millise malli järgi keegi koduaias muru lõikab, kes on leiutanud uue huulepuna retsepti. Seda tavapärasust hakkab ühtäkki segama aga ootamatult saabunud võõras. Ilmutis tekitab oma eripärase välimusega mõistagi kummastust, isegi pahameelt.

Ometigi suudab Edward tänu oma kääridele, sõbralikule olemisele ja töökusele lõpuks võita nii koduperenaiste kui puudlite sümpaatia. Temast saab ilupõõsaste "ihujuuksur". Tänutäheks ta koguni adopteeritakse. Ja selles peres algab ka muinasjutt kõikevõitvast armastusest kaunitari ja koletise stiilis.

Edwardi osas Johnny Depp, kes selle osa eest pälvis nii kriitikute kui vaatajate kiidusõnu. Kimi osas Winona Ryder.


Lohutavad hommikud
Urmas Vadi


Hommikune raadioprogramm a la "Ärataja" on juba ühel põhjusel vajalik. Seda puht humaansest seisukohast vaadatuna. Mind isiklikult ajab üles kellraadio. Millegipärast on see Kuku peale jäänud ja mingit vajadust jaama vahetada pole. Kui oleks V6 peal, teab kas enam üks hommik ärkakski. Lasevad sinu lillelistesse unenägudesse Napalm Deathi või Smilersit ja infarkt oleks kindel. Seljavalu vähemasti.

Ja kui hommikul, poole öö pealt peab üles tõusma, mis saaks olla lohutavam kui kuulata kuueseid uudiseid. Mitte et see tuleneks infonäljast, vaid et keegi on pidanud sinust veel varem ärkama! Rääkima selge diktsiooniga, mitte haigutama.

Kuku hommikutel on veel üks lisaväärtus. Neil lühiintervjuudel, lehetutvustustel ja muidu jutul on kuidagi inimene taga. Pole mingi hermeetiline kott. Ja samas pole ka TV3-e seitsmesed uudised, kus on naljad kokku lepitud. Üks, kaks ja: hahahaa. Ja Enn Eesmaa. Kui ta oma ajalookroonikat teeb - mis iseenesest on igati köitev - , siis nagu noaga lõikavad vahele kommentaarid: kui leiutati kokakoola, läksin mina, Eesmaa Enn, teise klas

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee