Eesti uudised

Süürias-Iraagis kaks rinnet nagu ilmasõjas (2)

Toomas Alatalu, väliskommentaator, 20. oktoober 2016 17:19
Tsiviilealanikele jääb vaid surnuid matta ning selfie'sid teha. Foto: AFP/Scanpix
Lähis-Idas on tekkinud Moskva ja lääne vastasseisu peegeldav, kummaline ja ohtlik olukord, mis meenutab võõritisel moel teise maailmasõja aegu. 

Kaks sõda, kaks rinnet, üks mängujuht. Tsiviilealanikele jääb vaid surnuid matta ning selfie'sid teha. Foto: AFP/Scanpix

Samal teemal

Venemaa presidendi Vladimir Putini ajaloo-alaseid ja geopoliitilisi vaatenurki teades on igati mõttekas veel kord meenutada tema mullust esinemist ÜRO Peaassambleel. Kõnele vahetult eelnes Vene lennukite viimine Süüriasse ja kohe järgnes praeguseni kestev sõdimine. Venemaa president kutsus üles moodustama võitluseks ISIS-ega midagi Hitler-vastase koalitsiooni sarnast. Nagu teada, koalitsioon toona tõesti oli, ent ühise vastase vastu sõditi eri rindeil. Oli võitjaid, üks peab end siiani peavõitjaks.

Süürias ja Iraagis on peaaegu sama seis. Tõsi, Pariis jõudis Süüriat pommitada veel enne, kui Vene lennukid „tööle hakkasid” ja saatis Vahemere idanurka oma lennukikandja „Charles de Gaulle”, mis 48 tunni jooksul koordineeris tegevust venelastega, ent põrutas seejärel hoopiski Pärsia lahele, saamaks USA juhitud koalitsiooni lipulaevaks.
Pärast mainitud episoodi on sõdimine, täpsemalt õhust sõdimine, käinud rangelt eraldi, suurema ja väiksema koordineeritusega. Ka sõjapidamisviisid tuletavad meelde teist maailmasõda, sest venelased panevad käiku kogu tulejõu ehk pommitavad žukovlikult. Ameeriklased ja eurooplased pildusid vähemalt esialgu, kui käis naftavedu tsisternidega, esmalt lendlehti „Tuleb pommitamine!” ja alles siis anti löögid kolonnide pihta.

Tänavu märtsis teatati pea üheaegselt Venemaa lennukite toetatud Süüria armee pealetungist Palmyrale ja USA juhitud koalitsiooni toetatud Iraagi armee ja kurdide maaväe pealetungist Mosulile. Kogu maailm mäletab efektset Peterburi Maria teatri orkestri kontserti muistse antiikkeskuse varemeis.
Tasub siiski mäletada sedagi, et Palmyra pidi olema vaid vaheetapp edasiliikumiseks Raqqa’sse, mis teadupärast on islamikalifaadi pealinn – eesmärk, mis ruttu ununes. Pealetung Mosulile kadus sootuks ruttu pressiteateist ja ilmus sinna taas alles neil oktoobripäevil. Mõistagi on miljonilinna vabastamine kordades tõsisem ettevõtmine kui antiikvarede hõivamine, ent vahepeal üritas USA juhitud koalitsioon parandada oma positsioone võitluste peaareenil Süürias.

Kolm aastat teisel teel

Kuigi rahvusvaheliselt toetatud („Süüria sõbrad” jt) võitlus Süüria diktaatorist presidendi Bashār al-Assadi kukutamiseks sai hoo sisse 2012. aastal, läks suurriikide energia järgmisel kolmel aastal hoopis naabruses asuva Iraani tuumaprogrammi ohjamisele. (Nagu teada, hakkas pomme lõhkama hoopis Põhja-Korea). Ohjamise lõppedes avastati, et Süüria opositsiooni käes pole ühtegi arvestavat keskust nn vastuvalitsuse loomiseks. Pealegi oli Süüria selleks ajaks üle ujutatud juunis 2014 loodud kalifaadi sõdureist, keda samuti oli kohale meelitatud pigem raha kui pühasõdalaseks saamise juttudega.
Keerdkäigud Türgi-Vene suhetes etendasid oma osa selles, et augustis läks suurem osa Damaskusest Süüria valitsusvägede kontrolli alla – osa mässajaid lahkus ÜRO vahendusel linnast koos relvade, naiste ja lastega. Septembris sai lahingute tallermaaks riigi suurim linn, Türgi piiri läheduses asuv Aleppo, mille idaosa on praegu mässajate käes ja mille kurdi elanikega naaberalasid ründavad ka Türgi väed, mis augustis sisenesid Süüriasse. Septembris suutsid USA ja Venemaa kokku leppida nädalaseks relvarahuks Aleppos, ent järgnenud katse muuta status quo’d mujal Süürias nurjas selle mitmeks nädalaks.

Mäng Washingtoni haavatavusele

Kaks sõda, kaks rinnet, üks mängujuht. Foto: AFP/Scanpix

Tänavu 3. oktoobril alustas Putin järsult suhete teravdamist USA-ga, selge kavaga kasutada ära USA presidendivalimiste-eelset aega, mil võimuloleval parteil on ohtlik kusagil midagi kaotada. Sestap jäi Aleppo mõneks ajaks varju, mida Moskva viivitamatult kasutas pommitamiste intensiivistamiseks, et seejärel NB! – nädalase etteteatamisega – üritada korrata Damaskuse eeslinnades kasutatut – tsiviilisikutele ja kalifaadivõitlejatele avati eile, 20. oktoobril, kaheksa koridori linnast lahkumiseks.
USA juhitud koalitsiooni katse pidurdada Venemaa pommitamisi ÜRO sekkumisega nurjus ja tundub, et vähemalt 8. novembrini ehk USA presidendivalimiste selgumiseni, dikteerib sündmuste kulgu Süürias Kreml. Putini tingimused on teada – Süüriale uue põhiseaduse koostamine ja valimised Assadi osalusel.
Washingtonil tuleb loota edule Mosuli vabastamisel, et 18 päeva pärast oleks piisavalt argumente konkurentsiks Moskvaga, kes oskas kolmandate riikide kaasabil osavalt Süürias ja Lähis-Idas tervikuna taas oma kanda kinnitada.

Samal teemal

09.11.2016
USA koalitsiooni õhurünnakus sai Süürias surma 16 tsiviilelanikku
05.11.2016
Aktivistid müürisid Vene saatkonna kinni mannekeenide küljest kistud kätega
02.11.2016
Iraak vallutas Mosuli telejaama
01.11.2016
FOTOD | Iraagi valitsusväed tungivad Mosulisse, Islamiriik avaldab ägedat vastupanu