Kommentaar

Hannes Hanso | Tulevased sõdurid ei vaja ühe vitsaga löömist (12)

Hannes Hanso, kaitseminister, SDE, 20. oktoober 2016 17:05
.Foto: Alar Truu
Kaitsevägi ei valmista ajateenijaid ette seente korjamiseks ega jõhvikal käimiseks, vaid Eesti riigi kaitsmiseks ja tänapäevaseks sõjapidamiseks. Keskmine sõdur peab suutma kiiresti ja raske varustusega joosta, ta peab suutma vaenlase tule all söösthüpetega edasi liikuda, ta peab vahel võitlema kurnatuse ja magamatusega. Tal tuleb aeg-ajalt läbida pikki vahemaid ja kanda samal ajal seljas mitte ainult automaati, vaid ka üle kümne kilo kaaluvat kuulipildujat või tankitõrjegranaadiheitjat koos laskemoonaga.

Olen koos sidepataljoni sportlastega kaasa teinud sõdurieksami, mis tähendas miinuskraadides ja sügavates lumehangedes 20 tundi kestnud katsumust, mille käigus tuli astuda lahingtegevusse, varjuda ja täita muid ülesandeid. Nägin, et ajateenijatele oli pärast kolme-neljakuulist baasväljaõpet tegu tõsise füüsilise väljakutsega. Vana tarkus, et raske õppustel, kerge lahingus peab siin kindlasti paika. Seega võib väita, et kutsealustele kehtestatud tervisenõuded on suures osas õigustatud, need aitavad tagada, et kaitseväeteenistusse tulnud noormehed oleksid väljaõppe läbimiseks terved ja tugevad.

Samal teemal

Liiga karmid tervisenõuded

Teisalt ei eelda sugugi kõik nüüdissõjas vajaminevad ametikohad kümnete kilomeetrite jalgsi läbimist ja suurte raskuste kandmist. Ajal kui meie kaitsevägi liigub järjest kõrgema tehnoloogilise taseme poole, on seal üksjagu ameteid, kus olulisem on vaimne vastupidavus,  arvutialased teadmised ja näiteks oskus lahendada keerulisi matemaatilisi tehteid. Viimase valguses tuleb tervisenõuetele teraselt otsa vaadata ja tunnistada, et kohati on need liialt karmid ning kõiki kutsealuseid ühe vitsaga lüüa pole alati õigustatud. Kuna kõiki tulevasi sõdureid ei pea ühe mõõdupuu järgi hindama, näen vajadust muuta tervisenõuded paindlikumaks. Samuti olen otsustanud hakata süsteemselt tegelema naiste osa suurendamisega kaitseväes. Tänapäeval ei ole enam mingit põhjust, miks meie tublid, terved ning motiveeritud naised ei võiks nii aja- kui ka tegevteenistuses aktiivsemalt kaasa lüüa. Seda teed on juba läinud Norra ja Rootsi, samuti USA ning Suurbritannia.

Tahan ümber lükata ühe rahva seas leviva müüdi või  valearusaama, nagu oleksid meie noored mehed iseäranis haiged ja tõbised ja enamik ei kõlba teenistusse. See pole tõsi. Selline hoiak kipub tekkima kaitseressursside ameti arstlike komisjonide statistika põhjal, mida on vääralt tõlgendatud. Nimelt saab arstlik komisjon teha kolm otsust. Esiteks tunnistada kutsealune tervisenõuetele vastavaks ja suunata ta aega teenima, mida eelmisel aastal tehti umbes kolmandikul juhtudel. 29 protsendi kutsealuste tervis aga komisjoni hinnangul nõuetele ei vastanud – nagu varasematel aastatel oli kaitseväkke mittemineku peamisteks põhjusteks kas psüühika- või käitumishäired, lihasluukonna- ja sidekoehaigused, kõrgenenud vererõhk ja ülekaal. Tegelikult langetati aga möödunud aastal kõige rohkem otsuseid, kus kutsealuse seisund ei olnud ajutiselt nõuetega vastavuses. Taolistel puhkudel annab komisjon potentsiaalsele sõdurile ajapikendust oma tervise parandamiseks ning ta kutsutakse uuesti komisjoni ette. Näiteks eelmisel aastal moodustasid need otsused 40 protsenti kõigist kaasustest.

Ka Tervise Arengu Instituudi uuringu andmetel esines pikaajaline haigus või tervisehäda kaugeltki mitte enamikul, vaid alla 30 protsendi Eesti noormeestel vanuses 16–27 eluaastat. Jah, see on nii kaitseväele kui ka ühiskonnale probleem, aga väär on Eesti noorte tervist süngetes toonides kirjeldada. Hiljuti ka meie ajakirjandusest läbi käinud rahvusvaheline uuring näitas, et Eesti noorte füüsiline vorm on üks paremaid terves maailmas. 50 riigi pingereas hoiame Tansaania ja Islandi järel ning Norra ees kolmandat kohta. Kindlasti ei ole meie noormehed põduramad näiteks Soome noortest, kellest 75 protsenti võetakse kaitseväkke, aga kus valikusõel on oluliselt leebem. Nagu juba öeldud – sageli ei ole asi viletsas tervises, vaid rangetes ja kohati ka ülepingutatud nõuetes.  Või ka kutsealuse paljuski põhjendamatus hirmus, et kunagi läbipõetud haigus ei võimalda tal hiljem ajateenistuses teistega võrdselt hakkama saada. Teisalt peegeldavad kutsealused kujukalt ühiskonnas toimunud muutusi – linnastumist,  laste uusi huvisid ja vähenenud kehalist aktiivsust, loodusest kaugenemist.

Tuleb e-komisjon

Mida kavatseb kaitseministeerium teha selleks, et ajateenistuse läbijaid oleks rohkem ja et väheneks väljalangevus? Peale ilmse vajaduse vaadata üle tervisenõuded, oleme alustanud ka arstlike komisjonide töö täpsema analüüsiga, et saada aru, kuidas ja miks noorte tervis ühes või teises Eesti piirkonnas erineb. Ministeeriumi pika ponnistuse tagajärjel avaneb arstlikel komisjonidel lõpuks ligipääs e-tervise infosüsteemile, mis annab parema ülevaate kutsealuste tervislikust seisundist ja aitab teha teadlikumaid otsuseid. Nii säästame me tublisti maksumaksja raha ja vähendame inimeste jooksutamist. Senini on aastas komisjoni eest läbi käinud 13000 inimest, kusjuures ühe läbivaatuse hind küündib 200 euroni. Tänu seadusemuudatusele hakkavad andmed liikuma: mõnda kutsealust pole põhjust üldse komisjoni ette kutsuda, teisel juhul saab aga selgeks, miks elu aeg terve olnud poisil põlv valutab. Andmete ristkasutus eeldab kutsealuse enda nõusolekut.

Teisalt peab kaitsevägi hakkama vähendama ka juba teenistusse suunatud ajateenijate väljalangevust kaitseväest. Ka siin ei pruugi väljalangevuse tegelikud põhjused olla vahetult seotud ajateenijate tervisega, vaid pigem liiga järsult tekkiva füüsilise koormusega või ülerahvastatud kasarmutega.

Kaheti mõistmiste vältimiseks tahan veel kord kinnitada, et hea füüsiline vorm ja maast madalast sportimine loovad igale noorele inimesele hea eelduse edukaks teenistuseks ja mõistagi ka täisväärtuslikuks eluks. Kaitsevägi tunnetab siin vägagi selgelt oma missiooni ja seisab nii sportlike eluviiside propageerimise kui ka tippspordi arendamise eest. Staabi- ja sidepataljoni spordirühmas teenib praegu 20 tippsportlast, kellest kuus esindas Eestit Rio de Janeiro olümpiamängudel. Pole kahtlustki, et olümpiamedalid koju toonud sõudjad innustavad paljusid lapsi edasi treenima või siis mõne treeningurühmaga liituma. Enamik meie noori on terve füüsise ja virge vaimuga ning kuhugi ei ole kadunud ka nende kaitsetahe. Kaitseväe komplekteerimine peab tulevikus muutuma paindlikumaks ja lähtuma meie riigikaitse parimatest huvidest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee