President Kersti Kaljulaid Soome-visiidil 20. oktoobril 2016. (Reuters / Scanpix)

Seoses president Kersti Kaljulaiu esimese külaskäiguga Soome avaldas ajaleht Helsingin Sanomat täna president Kaljulaidu ja Eesti elu ulatuslikult tutvustava artikli.

Eesti president reisib tavalisel reisilaeval ning tema külaskäigust ei ole oodata mõjutamist NATOga liitumiseks, kirjutab Helsingin Sanomat. "Eesti president austab Soome rahva otsust selles, kuidas ta organiseerib kaitsekoostööd rahvusvahelisel tasandil. Muidugi on Eesti NATO liikmena rahul sellega, kuidas teevad Soome ja Rootsi NATOga koostööd. [Kaitse]koostööle ei ole paremat alust, kui austada üksteise valikuid,“ rääkis Kaljulaid Soome ajalehele antud intervjuus.

Eestis on olnud presidendi peamine kõneteema vastuolude leevendamine. Pärast külaskäiku Soome ja Lätisse alustab Kaljulaid ringreisi Kirde-Eestis venekeelsel Virumaal. Lehe küsimusele, kuidas president kavatseb venekeelset elanikkonda kõnetada, vastas Kaljulaid välkkiirelt: "Vene keeles. Nii palju, kui mu roostetanud vene keeles võimalik.“

President Kaljulaid värskendab oma venekeele oskust ihukaitsjatega suheldes. "Loodetavasti ei ole suur saladus, et osa minu turvameeskonnast ei räägi emakeelena eesti keelt. Kavatsen harjutada keelt seal, kus võimalus on hõlpsalt pakutud.“ Inglise ja prantsuse keelt oli Kaljulaiul tavaks harjutada jooksurajal ning soome keelt kõneles ta Luxemburgi kontrollikojas Soome esindajaga. "Pidev keele vahetamine hoiab mõtte erksa ja avatuna erinevate kultuuride suhtes,“ rääkis Kaljulaid.

Eestis on ligi neljandik elanikkonnast venekeelne. Ida-Ukraina sõja taustal käsitletakse seda rühma sisejulgeoleku ohuna. Kaljulaiu arvates see nii ei ole. "Me ei tembelda inimesi selle järgi, milline on nende nägemus mingis üksikküsimuses.“

Vene keelt või eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste vaadete erinevusi eelkõige Ukraina konflikti suhtes seletatakse sageli Venemaa riiklike telekanalite mõjuga. "Kõik Eesti elanikud teavad, millised on Eesti vaated. Eestis on mõttevabadus. Kedagi ei saa keelata loomast arvamust mistahes teadmise põhjal, mis on enese jaoks oluline.“ Ka ei usu Kaljulaid, et venekeelsed elanikud oleksid väga üksmeelsed. Erinevate rühmade sees on suuremad eriarvamused kui nende vahel, usub Kaljulaid.

Soome ajaleht kirjutab, et Eesti riigijuhid on välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes erakordselt üksmeelsed, ka Kaljulaid ei eristu joonest.

"Venemaa käitub ettearvamatult, on iseseisvatele riikidele kallale tunginud, rikkunud rahvusvahelisi leppeid. Ei ole mõistlik selliste arengute suhtes hoolimatu olla,“ ütles Kaljulaid. Eesti üritab hoida suhteid Venemaaga Euroopa Liidu raamides. "Oleme eriti rahul, et EL on püsinud ühtsena agressiivse Venemaa suhtes.“

Kas Eesti võib teha midagi pingete leevendamiseks Läänemere piirkonnas? "Võime koos oma liitlastega ELis avaldada selgelt, et poliitika põhineb väärtustel.“

Aga Eesti president? "President saab aktiivselt arendada liitlastega koostööd nii, et lähenemisviis säilib ühtsena.“

Helsingin Sanomat kirjutab, et kaks nädalat presidendiametis olnud Kersti Kaljulaid nõustus presidendiks kandideerima neli nädalat tagasi – tempo on olnud erakordne. Uus president on pääsenud suuremast kriitikast, kuid surve valimiskorra muutmisele on kasvanud. Arutelu valimiskorra muutmise üle on Kaljulaiu sõnul riigikogu ülesanne.

Soome ja Eesti suhteid näeb Kaljulaid Talsinki-inimesena. Tallinna ja Helsingi vahel moodustuvad üha tihedamad majandussuhted. Peagi ehitatakse Soome ja Eesti vahele Euroopa Liidu toel Balticconnectori gaasijuhe, ühtlustatakse digitaalteenuseid ning kunagi tulevikus võib valmida ka rongitunnel. "Rongitunnelit ei kujuta ilma Rail Balticuta,“ sõnas Kaljulaid.

Soomes elab ligikaudu 70 000 eestlast ning Eestis umbes 7000 soomlast, reisijate hulk kahe maa vahel on aastatega kasvanud. Kui Soome jaoks on see tähendanud rändevõitu ja töötegijaid, siis mida tähendab see Eesti jaoks? "Eesti on võitnud seda, et nad tulevad reedeti Eestisse,“ sõnas Kaljulaid. Parema palga järel liikumine on olnud osa arengust. Kaljulaidi hinnangul on Eesti õnnestunud selles, et Soomest ja Rootsist kodumaale reisimine ei ole üleliia kallis ega liialt aeganõudev.

Mida saab Eesti teha, et väikesepalgalised ei peaks toimetuleku pärast Soome rändama? "Eesti peab keskmise palga august välja ronima,“ vastas president.

Tänavu on keskmine palk Eestis tõusnud 1100 euroni, mis on vähem kui kolmandik Soome keskmisest töötasust. Põhjamaade ettevõtted ei lähe enam Eestisse, et kulusid säästa. "Nüüd on toimumas muutus. Me võime koos otsida oma innovatiivsetele ideedele kohta rahvusvahelisel turul,“ rääkis Kaljulaid.

Palkade kasv on tekitanud Eestis uusi probleeme. Ettevõtete tulud on sedavõrd vähenenud, et enam ei jätku raha uute investeeringute jaoks. Eesti majanduskasv on pea olematu. Esimest korda pärast iseseisvuse taastamist 25 aasta järel tuleb Eestisse pea sama palju inimesi kui sealt lahkub.

Jaga artiklit

77 kommentaari

M
m50  /   09:25, 22. okt 2016
Rohkem haritud naisi Eestile siis on ka riik tugev ja lapsed terved.
.
..  /   02:50, 22. okt 2016
kuid mida arvab ta Venemaa agressiivsusest?
Kuid mida arvab ta USA agressiivsusest?

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis