Kommentaar

Ene Ergma | Valimised Eesti moodi (13)

Ene Ergma, akadeemik, 19. oktoober 2016, 16:00
Foto: Aldo Luud
Viimased presidendivalimised olid meil siin Eestis väga omapärased. Kohati tekkis tunne, nagu oleks see protsess Eestis sama suure tähtsusega kui ookeani taga, kus toimub tohutu võitlus tõelise presidenditooli pärast – mis on ka arusaadav, sest Valge Maja perenaisel/peremehel on tõepoolest võimalus muuta maailmapoliitikat.

Aga ikkagi – püüame aru saada, mis toimus siin, Eestis.

Kõigepealt tuletan meelde veel üht valimisvõitlust meil siin Eestis, mis oli oma originaalsusega lausa väärt pääsu Guinnessi rekordiraamatusse. Need olid nimelt Tallinna tehnikaülikooli rektori valimised aastal 2015.

Miks loobuti seal ülikoolisisestest valimistest, kus ülikooli õppejõud ja teadlased oleksid valimistel osalenud? Kerge taibata – mida väiksem on valimiskogu, seda lihtsamini manipuleeritav. TTÜ rektori valimised oli tõeline farss, vahepeal tekkis tunne, et see on peatükk sarjast „Õnne 13“.

Lõpuks viis poliitiline tahe (muudeti valimiskogu koosseisu jne) asja siiski selleni, et saadi oma poiss pukki. Toona ei osanud me ette näha, millist seriaali hakkavad meenutama presidendivalimised.

Lõpptulemuseks fiasko

Kümme aastat tagasi olin ise presidendikandidaatide hulgas ning koos president Ilvesega kahekesi nn parlamendivoorus – mina esimesel ja Ilves teisel päeval. Juba siis toimus midagi väga ebameeldivat, nimelt keelasid kahe parlamendierakonna juhid Eesti riigi mainet ja põhiseadust eirates oma fraktsioonil valimistest osa võtta, isegi sedeleid välja võtta! Kümme aastat tagasi oli Edgar Savisaare ja Villu Reiljani mõjujõud selline, et erakonna liikmed nagu lambukesed täitsid nende nõudmisi ilma südametunnistuspiinadeta. Kuulekas parteisõdur on ju palju kasulikum olla, kui täita oma kohust Eesti riigi põhiseaduse ees.

Tänavu aga saime näha midagi eriti huvitavat – nimelt ei toimunud mingeid parlamendierakondade vahelisi läbirääkimisi ühise kandidaadi leidmiseks. Iga partei mängis nagu lasteaiarühm oma lapsukesega oma liivakastis (juhul kui saadi kokku miinimumarv hääli – 21), peaministri partei kui kõige tugevam lubas seal mängida isegi kolmel (kolmas, tõsi küll, lahkus üsna ruttu, saades aru, et selline olukord ei vii kuhugi). Nagu parimates demokraatiakantsides, toimusid tulised kandidaatide (tihti ka kandidaadi kandidaatide) diskussioonid, mis muu hulgas paljastasid sageli kahjuks ka selle, et meediaesindajad ei olnud endale selgeks teinud, millised tegelikult on presidendi kohustused.

Saabus tõehetk, esimene valimispäev, kus oli kokkulepe sotside ja reformi vahel, et toetatakse sotside kandidaati. Ja siis läksid hääled kaduma.

Imelik oli kogeda, et inimesed ühes erakonnas ei usalda üksteist. Ja kas tõesti tuleb tulevikus parlamendiliikmetelt nõuda, et nad jätaksid hääletuskabiini minnes oma mobiiltelefoni kaasa võtmata ega teeks oma hääletussedelist pilte?

Ka teine valimispäev ei toonud võitjat ja põllule läksid Reps ning Kallas. Jõksi, kes oli parlamendis kaotanud, saatsid tema toetajad ikkagi valimiskogusesse, samuti läkitas Reformierakond sinna oma teisegi lapsukese. Kuna ka EKRE presidendikandidaat oli valimiskogus kohal, siis oli kohe arusaadav, et sellises segaduses ei valita mingit presidenti.

Huvitav on see, et kaks meie suurimat, liberaalse ilmavaatega parteid näitasid erinevat käitumist. Keskerakond koondus (võib-olla näiliselt) Mailis Repsi taha (mis juhtus hääletamise ajal tegelikult, seda ei tea ju keegi) ja Reform läks avalikult lõhki.

Keskerakonna nn ühtsus ehk siis kokkukleepumine osutus küll üürikeseks, ilmselt ei kasutatud tugevat Momendi liimi, vaid juhuslikult käepärast olnut. Pärast valimisi sissisõda jätkus ja võib-olla toimub erakonnas oktoobrirevolutsiooni 99. aastapäeva „tähistamine.“

Aga valimiste juurde tagasi tulles – valimiskogu lõppes niisuguse tulemusega, nagu see sellises segaduses pidi lõppema. Ausalt öeldes oli see täielik fiasko.

Jälle jõuti tagasi riigikokku – ja nüüd juhtus ime! Ilmselt oli riigikogu esimehel käes Aladdini lambike, kust ta nõidus välja uue presidendi nime, mis kõigile kohe meeldima hakkas – ega nõiduse vastu ju saa! Ja oligi uus president üks-kaks valitud!

Mul on tunne, et meie idanaabrist president võib Eesti peale kade olla. Vaadake, kuidas eestlased oskavad demokraatlikult „teha“ presidenti, aga tema peab pingutama mitu kuud!

Rahvas ei eksi

Tegelikult on lugu muidugi kurb. Olen täielikult nõus Iivi Massoga, kes 5. oktoobri Postimehes kirjutas: „Sellise kiire presidendi tegemisega saatis eliit rahvale sõnumi, et enam ei viitsita isegi teeselda avatud konkurentsi. Teeme mida tahame, sest see on võimalik, ehkki pole ilus. Aga põhiseadus lubab. Seepärast olekski ülim aeg põhiseadus ümber teha.“

Head riigikogulased, kahjuks olete mitmel eri moel näidanud, et te ei ole suutelised täitma endale põhiseadusega pandud kohustusi, ja tänavu ei teinud seda isegi valimiskogu – tänu poliitikute lollustele. Kutsuda olulistes küsimustest endale iga kord Aladdini lamp appi – see on demokraatlikule riigile alandav, et mitte öelda ohtlik.

Ma kutsun üles (muide, veel enne tänavusi valimisi olin ma vana reegli pooldaja) andma presidendi valimise õiguse rahvale. Eesti rahvas ei ole rumal, vähemalt mitte rumalam, kui teda esindavad rahvaasemikud. Ja kui ka rahvas peaks tegema rumala valiku, siis pole tal süüdistada kedagi teist peale iseenda.

Milline oleks valimiskord?

1) Kanditaate võivad esitada erakonnad, MTÜd, seltsid.

2) Esitamiseks on vaja 10 000 toetusallkirja.

3) Debatid toimuvad enne valimisi.

4) Valimisvoorusid võib olla kuni kaks ja võidab see, kes saab 50 + 1% valimistel osalenud Eesti vabariigi kodanikest.

Loo autor ei kuulu enam IRLi

13 KOMMENTAARI

a
Andree 20. oktoober 2016, 19:01
Ene Ergma oli vististi 10 aastat köva parteilane Riigikogu esimees ja Seaduste tegija. Siis ei saanud ta aru,et midagi on valesti. Nüüd ärkas. Pikad jhtmed,pikad juhtmed need ulatuksid Marsile.
k
Kuuuurija 20. oktoober 2016, 13:21
50 + 1% valimas osalenud häältest????
Viiskümmend häält + 1% valimistel osalejatest????
Vast ikka 50% +1
Loe kõiki (13)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee