Edinburghis asuva Šotimaa rahvusmuuseumi arheoloogi Jeremy Hermani sõnul leitakse rottide ja hiirte luid kiviaja asulakohtade väljakaevamistel tihti. Siiani pole keegi huvi tundnud, miks neid tillukesi konte nii palju avastatakse.

Suurbritannias Orkney saarestikus asuva Skara Brae kiviaegsest asulast on leitud ligemale 60 000 näriliseluud. Inimesed elasid seal umbes aastast 3180 kuni 2500 enne meie aega.

Luude põhjalikum uurimine viitas, et asulast leiti nii inimese läheduses elutsevate hiirte kui aasasid ja muid looduslikke elupaiku eelistavate näriliste luid. Lisaks olid tibatillukestel kontidel küpsetamisjäljed.

Hermani kinnitusel polnud hiired ega rotid ilmselt Skara Brae muistsete elanike põhitoit. Sealne rahvas pidas juba põldu ja püüdis kala ning sõi ka karpe ja muid mereande.

Millal ja miks närilistega maiustati, võib vaid oletada. "Küpsetatud hiiri võidi süüa suupistena või siis, kui muud toitu oli vähe," arvas uurija. "Samuti võisid lapsed pisinärilisi püüda ja endale praadida."