PolitseinikudFoto: Teet Malsroos
Toimetas Kristin Aasma 18. oktoober 2016 14:19
Riigikohtu hinnangul karistas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) liiga rangelt politseinikku, kes jäeti ilma ametipensionist sellepärast, et ta tabati teenistuskohas alkoholijoobes, olgugi et töövälisel ajal. Kohus määras korrakaitsjale, kes oli tulnud president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu valvama alkoholijoobe nähtudega, osalise hüvitise.

Halduskohtusse pöördus politseinik, kelle tööülesandeks oli Vabariigi Presidendi elukoha valve, edastas Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talvik.

PPA oli kohtusse pöördunud politseiniku ametist vabastanud, kuna enne vahetuse algust oli tal indikaatorvahendiga tuvastatud alkoholijoove. Üle 30 aasta laitmatult teenistuses olnud politseinik jäi selle tagajärjel ilma ametipensionist.

Vastavalt PPA sisekorrale, tuleb joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise ja teenistuja töölt kõrvaldamise kohta koostada vabas vormis akt, millele kirjutavad alla juht, kõrvaldatav teenistuja ja vähemalt üks tunnistaja. Sellist akti praeguses asjas koostatud ei ole, kinnitas Talvik.

Kaebajale tehti kohapeal teatavaks üksnes indikaatorvahendi positiivne näit ning info ametist kõrvaldamise kohta anti hiljem telefoni teel. Seega tegi töökorras ette nähtud protseduuri järgimata jätmine ja olukorra ebaselgus kaebaja jaoks raskeks või ka võimatuks kohe vastuväidete ja ka näiteks tõendite (joobe kontrollimine muu meetodiga) esitamise.

Kuigi PPA rikkus asjaolude selgitamisel enda kehtestatud joobe tuvastamise korda, ei olnud see asjaolu aluseks karistamise käskkirja tühistamisel. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi oluliselt ja tahtlikult. Ametnik ei olnud joobes tööajal, kuid oli hooletu, sest ei veendunud, et alkoholi tarvitamise nähud on valveobjektile ilmumise ajaks kadunud.

Riigikohus märkis ka, et indikaatorvahendiga saab tõendada vaid asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle hulka.

Teenistusest vabastamise tagajärjel jäi politseinik ilma väljateenitud aastate pensionist, millele tal oleks tekkinud õigus kolm kuud hiljem. Kolleegium leidis, et sellises olukorras oleks teenistusest vabastamine liiga raske karistus hooletuse eest. Varasemat laitmatut teenistuskäiku tuleb karistuse määramisel vaadelda kergendava asjaoluna.

Leebemast karistusest oleks kolleegiumi hinnangul kaebaja teo hukkamõistmiseks piisanud.

Kuna kehtiv seadus ei võimalda enam alusetult töölt vabastatud inimest tööle ennistada, mõistis Riigikohus kaebaja kasuks välja hüvitise 15 000 eurot.

Kolleegium ei pidanud siiski õiglaseks määrata kaebajale hüvitist kogu saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi seadus seda võimaldaks. Kohus vähendas hüvitist oluliselt, sest kahju tekkimisele aitas kaasa kaebaja enda hooletus.

Samal teemal

Kommentaarid  (25)

veteran 18. oktoober 2016 19:41
See pepeaa eksib ikka sageli nii liikluses kui korrakaitses- peamees ju kah vargusega vahele jäänud ja õigeks mõistetud.
Peamehest 18. oktoober 2016 19:52
Peamees pole midagi varastanud, see ketside ja klappide värk puhuti üles teisel eesmärgil.
Peadirektor võib endale taktikalisi jalatseid osta, ka klappe, kui neid ruttu lennukis peaks vaja olema jms.
Kui see "peamees", kes on end postipolitseist peadirektoriks üles töötanud, teades kõikide etappide valusid ja võlusid, eemaldataks, siis ehk langeks PPA taas mingi Küüt-itaolise tegelase kätte, kes on vaid isside tööriist, mitte politseinik.
mnjh 18. oktoober 2016 21:39
Lennukisse minek tuleb ju nii ootamatult (sekundite küsimus, autosse ja lennukile :D), et kohe peab neid sealt lennujaamast ostma.
kui 18. oktoober 2016 18:01
võttis koos presidendiga, siis on hüvitis igati õigustatud!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS