Pöidlad pihku! Kolmapäeval maandub Marsile eurooplaste kosmoseaparaat  (2)

Viimati üritasid Euroopa teadlased Marsile uurimisjaama saata enam kui kümme aastat tagasi.

2003. aastal läks katse luhta. Maandur Beagle 2 eraldus küll kosmosejaamast Mars Express, kuid seejärel side kadus. Maanduri täpne asukoht tehti kindlaks alles möödunud aastal NASA kosmosejaama Mars Reconnaissance Orbiter fotodelt.

Schiaparelli lendas kosmosesse selle aasta märtsis koos orbitaaljaamaga Trace Gas Orbiter. Too jääb Marsi orbiidile tiirlema ja uurib planeedi õhukest atmosfääri. Täna eraldus maandur orbitaaljaamast ja alustas kolmepäevast teekonda planeedi suunas.

Praegu on sond energia säästmiseks uinunud olekus ja selle aparatuur lülitatakse sisse alles enne atmosfääri jõudmist. Schiaparelli on sisenemise ajal 122 kilomeetri kõrgusel ja liigub kiirusega 21 000 kilomeetrit tunnis. Marsi pinnale jõudmiseks tuleb kasutada pidurduslangevarjusid ja -mootoreid. Pidurdamiseks on aega napid kuus minutit.

Kui Schiaparelli kenasti kohale jõuab, saadab see Maale andmeid Marsi ilmastiku kohta. Eelkõige on sond mõeldud selleks, et katsetada kontrollitud maandumist Marsile ja proovida pidurdussüsteemide tööd.

Seda kõike on vaja järgmiseks oluliseks lennuks: 2020. aastal plaanib ESA Marsile saata kulguri ExoMars Rover, mis hakkab võtma pinnaseproove ja planeeti põhjalikumalt uurima.

Kosmosemasin on oma esialgse plaanitud tööea ületanud juba kümneid ja kümneid kordi. 2004. aastal Marsile maandunud kulgur on seal veetnud tervelt tosin aastat.

Samuti on see Marsi pinnal maha sõitnud juba rohkem 43 kilomeetri. Ükski teine sõiduk pole mõnel teisel planeedil nii pikka maad läbinud.