Eesti uudised

Endine rahandusminister Aivar Sõerd: riigireservi poole miljardi suurune puudujääk on halb üllatus (6)

Siim Randla, 17. oktoober 2016, 04:00
Aivar Sõerd vasakul.Foto: Teet Malsroos
Vaatamata sellele, et aastal 2015 oli erakordselt hea maksulaekumine ja ametliku statistika järgi oli riigieelarve nominaalselt plusspoolel 91 miljoni euroga, kahanesid järsult riigireservid ja veel suuremas miinuses oli aastane rahavoog, ütleb endine rahandusminister, praegune riigikogu liige Aivar Sõerd, rääkides riigireservi kokku üle poole miljardi suurusest puudujäägist.

Hiljuti saatis rahandusministeerium riigikogule kinnitamiseks aastaaruande, mida auditeeris ka riigikontroll. Aruandest selgub, et riigireservil on puudujääk.

Reservi oli aasta lõpul 17% vähem kui aasta alguse sisuga ja kahanemine oli üle 370 mln euro ning negatiivne rahavoog koguni 504 mln eurot, selgitab Aivar Sõerd, kelle sõnul näitab rahavooaruanne, kui palju raha riigikassasse sisse tuli ja palju välja läks. Puudujääk oli seega üle poole miljardi euro. "Selline asi tekitab küsimusi eelkõige ja eriti seetõttu, et aastal 2015 maksis Swedbank esimest korda Eestis väga suure summa – 400 mln eurot dividende varasemate aastate akumuleerunud kasumist ja sellest laekus riigile üle 100 mln euro tulumaksu. Lisaks tuli 30 mln eurot Swedbanki korralistest dividendidest. Selline summa on ühekordne ja erakordne peale niigi hästi laekunud maksutulude. Erakorralise dividendimakse tõttu laekunud tulumaksu-summa kasvatas isegi riigi jooksevkonto seisu, mille ülejääk kerkis 1,9 protsendini SKTst," räägib Sõerd. Tema sõnul tegi seepeale mullu suvel rahandusminister Sven Sester kõlava avalduse, et Swedbanki ülisuurest dividendimaksest laekuvad 130 miljonit tulumaksu suunatakse reservidesse. Reservid on hapnikuks tulevikus rasketel aegade ning ühekordseid ja erakorralisi tulusid ära kulutada polevat kindlasti jätkusuutlik, lausub Sõerd, kelle sõnul osutus tegelikkus vastupidiseks. Reservide vähenemist aasta kokkuvõttes 372 mln euro võrra selgitas rahandusministeerium ELi struktuurivahendite väljamaksmise dünaamikaga. "Nimelt ei olnud 2015. aastal struktuuritoetuste väljamaksmine ja Euroopa Liidu eelarvest raha laekumine samaaegne. Osa 2015 väljamakstud toetused tehti ettemaksena ja ELi eelarveraha laekus alles järgmisel aastal ning vahe katmiseks tuli kasutada riigi enda reserve. Seega struktuuritoetuste väljamaksmise dünaamika mõju pidi pikema ajaskaala vaates välja taanduma. Aga sügisel avaldatud majandusprognoosis on kirjas, et reservid kahanevad tänavu," kõneleb Sõerd. Kui vaadata käesoleva aasta viimaseid andmeid, on olukord natuke helgem kui sügiseses majandusprognoosis. Praegu on riigireservide dünaamika käesoleva aasta algusest arvates plusspoolel. 

"Üks selgitus paljude teiste hulgas dilemmale, et kuidas on võimalik väike statistiline eelarve ülejääk, samal ajal kui rahavoog on negatiivne, on järgmine. Riik võib suunata raha riigile kuuluvatele suurettevõtetele, nagu Elering ja Eesti Energia. Rahaeraldist saab teatud tingimuste täitmisel käsitleda finantseerimistehinguna, mis eelarve tasakaalu arvestuses kuluna ei klassifitseeru," selgitab Sõerd.

"Ettevõttest saab selle välja võtta dividendina, mis on eelarve tavapärane tuluallikas ja selle arvel saab teha kulusid. See on siiski väiksem osa reservide kahanemise erinevatest põhjustest."

6 KOMMENTAARI

v
veteran 17. oktoober 2016, 18:29
Juut on siin vargil käinud koos kirgiisiga.
m
mis sa plärad, 17. oktoober 2016, 11:23
keera aruanne teist pidi ja loe siis, saad ülejäägi. Aruanne on kirjutatud inglise keeles - kirjutad ühte moodi aga loed teist moodi, loed nii nagu vaja.
Loe kõiki (6)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee