Pariisi ehitatud uus Vene õigeusu katedraal paistab oma ühe suure ja nelja väiksema kupliga juba kaugelt silma. Kirik asub Seine´i jõe kaldal Alma silla juures. Vahetus läheduses kõrgub üks Pariisi sümboleid – Eiffeli torn.

Uus kirik, mille kohalikud on juba ristinud Venemaa presidendi Vladimir Putini järgi Püha Vladimiri katedraaliks, läks Vene riigile maksma 170 miljonit eurot.

Moskvast vaadatuna on see prestiižiprojekt, mis rõhutab Venemaa kohalolu Euroopas. Prantsuse eriteenistuste arvates ei ole välistatud, et Venemaa on toppinud kuldsed kirikukuplid täis elektroonikat, mida kasutatakse luuretööl.

Kõik algas krundi müügist

Prantsusmaa valitsus pani 2009. aastal müüki 8400 ruutmeetri suuruse maatüki, kus oli paiknenud ilmateenistuse Meteo-France peahoone. Väidetavalt oli potentsiaalseid ostjaid kaks: Saudi Araabia ja Venemaa.

Kui Saudi Araabia soovis sinna ehitada mošee, siis Venemaa õigeusukiriku. Prantsuse valitsus eelistas Venemaad, kes tasus krundi eest 70 miljonit eurot.

Tasub meenutada, et tehingu sõlmimise ajal oli Venemaa president Dmitri Medvedev, kuid tegelik otsustaja ikkagi tollal peaministri ametis olnud Vladimir Putin.

Kui arvestada, et Prantsusmaa president oli siis Putiniga sõbrasuhetes olev Nicolas Sarkozy, siis on üsna loomulik, et Prantsuse valitsus eelistas krundi müügil Venemaad.

Uus kirik on peaaegu valmis. Venemaa investeeris hoonesse 100 miljonit. Pühakoja kõrval on ka 150kohaline algkool ja Vene kultuurikeskus ja näitusesaal.

Kiriku sisetööd on küll pooleli ja kestavad veel üks-kaks aastat. Sellegipoolest soovis Venemaa president kiriku avada juba 19. oktoobril ja ettevalmistused tema visiidiks käisid täie hooga.

Seda ootamatumalt tuli 11. oktoobri hommikul teade, et Putin lükkab Pariisi visiidi määramata ajaks edasi.

Edasilükkamise põhjus oli solvumine Prantsusmaa presidendi François Hollande peale. Nimelt soovis Putin, et kiriku avamisel osaleks koos temaga ka Hollande.

Viimane aga teatas viitega Süürias Aleppos toimuvale, et pidutsemiseks ei ole praegu põhjust. Kui Putin tahab Pariisi tulla, siis tulgu, kuid see visiit tuleb pühendada vaid Süüria probleemile. Teisisõnu, Hollande on valmis Putinit Élysée palees vastu võtma ja arutama olukorda Süürias, kuid muudel üritustel ta ei osaleks.

Ajalehe Le Monde andmetel võttis Hollande niisuguse seisukoha pärast seda, kui Venemaa oli vetoga blokkinud ÜRO Julgeolekunõukogus Prantsusmaa esitatud resolutsiooniprojekti, mis nõudis Aleppo pommitamise lõpetamist ja sõjalennukite lendude keelustamist linna kohal.

Venemaa president võttis Hollande’i keeldumist koos kiriku avamisel osaleda isikliku solvanguna ja teatas, et jätab visiidi üldse ära. Samas kinnitab Vene pool, et tulevikus see siiski toimub.

Venemaa parlamendi ülemkoja – föderatsiooninõukogu – spiiker Valentina Matvijenko kuulutas näiteks, et Putini visiidi ärajäämine ei kujuta mingit tragöödiat või draamat.

"Visiit on edasi lükatud ja toimub tulevikus kindlasti," rõhutas Matvijenko. Kõik arutlused, nagu oleks Venemaa ja tema liider rahvusvahelises isolatsioonis, on pelgalt jutud ja kõik mõistavad tegelikult, et ilma Venemaaga dialoogi pidamata efektiivseid lahendusi ei leita, ütles ta.

Vladimir Putin: mina visiidist ei keeldunud

Venemaa president Vladimir Putin ütles Prantsuse telekanalile TF1 antud intervjuus, et tema visiidist Pariisi ei keeldunud.

"Lihtsalt meile öeldi, et minu visiidi põhiüritus, ja nimelt selle kultuuri- ja religioonikeskuse avamine, on kohatu. Kui aga minu Pariisi visiidi peamine üritus on kohatu, siis leiame ka teise võimaluse kohtumiseks ja Süüriast rääkimiseks.

Meil ei ole mingeid piiranguid selles küsimuses, me oleme dialoogile avatud. Lihtsalt meile anti mõista, et selliste sündmuste jaoks ei ole kõige sobivam aeg ja kõik. Meie ei keeldunud," kurtis Venemaa president.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teeb praegu jõupingutusi toomaks Vladimir Putin, Prantsusmaa president François Hollande ja Ukraina president Petro Porošenko 19. oktoobril õhtusöögile Berliini.

Selle kohtumise eesmärk oleks nõndanimetatud Normandia formaadis arutada arenguid Ukrainas.

Merkelil, Hollande’il ja Putinil oli ka kolmapäeva õhtul 50 minutit kestnud telefonivestlus. Pärast seda teatas Saksamaa valitsuse esindaja, et Berliin on nelikkohtumiseks valmis, kuid kuupäeva ei saa praegu veel öelda.

Merkelile ja Hollande’ile kindlasti meeldib just pakutud 19. oktoober, sest 20. ja 21. oktoobril peetakse Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumist, kus on arutlusel ka suhtumine Venemaasse.