Seisukoht

Mis saab edasi? (7)

Rein Toomla, politoloog, 13. oktoober 2016 17:39
Foto: Aldo Luud
Pikaks ja vaevaliseks kujunenud presidendivalimised möödusid koalitsioonile lõppkokkuvõttes õnnelikult.

Traagikast oleksime saanud rääkida siis, kui valituks oleks osutunud ükskõik millise koalitsioonierakonna ametlik või mitteametlik kandidaat. Siis oleksid kaks erakonda võinud tunda endid puudutanuna, kuni kättemaksuni välja. Kersti Kaljulaidi valimine võttis koalitsioonis juba nähtavad pinged maha ja olukord muutus ka tervikuna rahulikumaks. Selle kinnituseks olgu Juhan Partsi delegeerimine Euroopa tasandile. Mis tundub veelgi olulisema – mõlemad Reformierakonna tekkima hakanud tiivad kaotasid valimistel ning seeläbi pandi alus erakonnasisese ühtsuse taastamisele. Niimoodi võib koalitsioon tõepoolest veel pikalt vastu pidada. Seda ei pruugi murendada ka novembri algul toimuv Keskerakonna kongress.

Aga võib ka juhtuda, et Keskerakond ise kaotab mõneks ajaks huvi valitsuses osalemise vastu. Aasta pärast toimuvad kohalikud valimised ning nagu kõikidel eelmistel kordadel, satub ka nüüd keskpunkti Tallinn – see, kes võidab Tallinnas, ei pea väga palju pisaraid valama kaotuste pärast mujal Eestis. Keskerakond on Tallinnas võitnud absoluutselt – nii häälte kui ka kohtade järgi ‒ kahtedel viimastel valimistel.

Ühtsena püsides võidetaks ka seekord, kuid kas absoluutselt? Igal juhul on erakonnale täielik võit Tallinnas väga tähtis – arvan, et selleks valmistumise nimel on erakond nõus ootama valitsusse pääsemisega, ükskõik, kas praegust koalitsiooni täiendades või täiesti uut luues. Eriti teades, et valimised võivad valitsusparteid jälle tülli ajada, nii uued kui vanad.

Kui kindel praegune valitsus siiski on? Me teame, et senise poliitilise ajaloo vältel pole ükski valitsus kestnud valimistest valimisteni. On teada ka maailmakogemusele tuginev valem, mis prognoosib selle valitsuse elueaks veidi alla kahe aasta – selle järgi võiks muudatus toimuda järgmise aasta kevadtalvel.

Valitsuse lagunemiseks oleks vaja mingit silmaga nähtavat põhjust. Presidendivalimised selleks ei olnud, eelarve vaevalt et selleks saab. Kuid alati võib juhtuda midagi seletamatut, ka enne kohalike valimisi – nagu juhtus näiteks kahel viimasel valitsusevahetusel. Siiani on ebaselge, miks pidi aastal 2009 lahti saama sotsidest ja miks aastal 2014 pidi lahkuma IRL. Keskerakonna valitsusse pääsemine on sama seletamatu, kuid kui ta juba on valitsuses, siis ega keegi nii väga seletamist ei nõuagi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee