Eesti uudised

Kas sooneutraalsete olendite kool võibki olla Eesti tulevik? (39)

Maarit Stepanov, 13. oktoober 2016 16:58
TULEVIKUKOOL: sooneutraalsed isendid õpetajatele mõeldud gala vahepalasFoto: Kuvatõmmis / ERR
Aasta Õpetaja gala üheks vahepalaks oli visioon Eesti tulevikukoolist, kus õpilased ei ole mitte poisid ega tüdrukud, vaid sooneutraalsed olendid. Kuigi tegemist oli naljaga, tõstatas see küsimuse, kas selline võibki olla meie tulevik?

Kostivere kooli loodusainete õpetaja Annika Pau arvates oli etendus üsna kaugel sellest, mis koolis tegelikult toimub. “Vähemalt ma oma koolis küll ei tunne, et meil väga sooneutraalne see asi oleks,” muheleb ta, kuid lisab, et ega tulevikku ette tea. Sooneutraalsuse asemel võiks tema arvates tegeleda hoopis stereotüüpsete arvamuste ümberkujundamisega.

Samal teemal

Pau nendib, et kuigi teismeliste kehalise kasvatuse tundides võiksid poisid ja tüdrukud sportida eraldi, siis ülejäänud ainetes vahet tegema ei peaks. “Pigem tüdrukud ise tunnevad, et ah see on poiste ala ja poisid saavad siin paremini aru,” illustreerib ta reaalainete kohta käivaid müüte. “Ma ütlen selle peale “ei” ja rõhutan, et on maailmatuntud keemikuid, füüsikuid, kes on naised.”

Pau möönab, et õpetajal võib olla kergem anda ainet edasi klassis, kus on vaid ühe soo esindajad, sest poisid ja tüdrukud vajavad sageli erinevad lähenemist. “Poistele meeldivad pigem konkreetsemad juhendid, läbitegemised. Tüdrukud on rohkem sellised, kes tahavad suhelda. Aga see ei ole reegel ja mina ei tunne vajadust, et nad peaksid olema eraldi.”

Sugude võrdsust taotleva blogi Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik nendib, et uuringud ja pedagoogide tähelepanekud on näidanud, et Eesti koolid toetavad endiselt kindlaid soorolle. Aasta Õpetaja galal etendatud vahepala oli tema meelest aga asjatundmatu. “Enne kui mingisuguse teema üle nalja teha, võiks selle sisust kõigepealt aru saada, aga ma ei näinud selles klipis mingit peent huumorit, mis tögaks hariduse tõelisi kitsaskohti," selgitab Kuusik, kelle arvates mindi naljaga liiga lihtsat teed. “Sooneutraalsus” on sõna mille üle on hästi lihtne nalja teha, kuna naerdakse ilma sisusse süüvimata.” Kuusik rõhutab: “Sooneutraalsus ei ole sugude kaotamine või inimeste ühtlustamine. Vastupidi. Sooneutraalne pedagoogika tähendab lühidalt seda, et koolides õpetatu sisu ei ole sooliselt normitud, justkui tüdrukutele sobiksid ühtemoodi tegevused, huvid ja alad ning poistele teistsugused, ilma inimese tegelikesse eelistustesse süvenemata.”

Jurist ja sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimees Varro Vooglaid arvab, et Eesti huumorimaastikul mõjus galal etendatud vahepala nagu sõõm värsket õhku, sest tavaliselt ei läbe koomikud domineeriva ideoloogia üle nalja heita. Ta nendib aga, et teisest küljest juhib sketš tähelepanu inimloomuse suhtes vaenulikule ja seda moonutada püüdvale ideoloogiale, mis Lääne ühiskonnas pealetungi teeb.

TULEVIKUKOOL: sooneutraalsed isendid õpetajatele mõeldud gala vahepalasFoto: Kuvatõmmis / ERR

Vooglaid kirjeldab, et Ameerika Ühendriikides ja mujal läänemaailmas levib juba aastakümneid ideoloogia, mille kohaselt ei tehta isegi lasteaedades ja koolides poistel ja tüdrukutel vahet: “Lastele korrutatakse, et tegelikult võivat igaüks ise oma sooidentiteedi konstrueerida, valides endale sobiva enesemääratluse lõputuna näivate variatsioonide skaalalt. Samas vaimus julgustatakse lapsi eksperimenteerima ka homoseksuaalsete suhetega, et oma “tegelikus” sooidentiteedis selgusele jõuda.”

Vooglaid viitab, et USAs survestatakse koole lubama lastel käia just selle sugupoole tualetis või riietusruumis, milles nad ise end paremini tunnevad. Ta arvab, et tegemist on hea näitega, mis võib juhtuda, kui sooneutraalsuse ideoloogiat hakatakse jõuga kehtestama: “Et tegu pole mitte lihtsalt ettepaneku, vaid ideoloogilise diktatuuri ilminguga, nähtub selgesti asjaolust, et koole, mis keelduvad niisugust ideoloogilist programmi ellu viimast, ähvardatakse riiklikust rahastusest ilmajäämisega.”

Vooglaiule tundub, et Eesti on võtmas sama kurssi. “Selliseid tendentse silmas pidades ei ole ebatõenäoline, et lähiaastatel tuleb ka Eestis asuda vanematel koonduma, et astuda välja ideoloogilise hullumeelsuse vastu, mida meie lastele hakatakse sallivuse, mitmekesisuse ja avatuse loosungite lehvides ning välisriikide ja Euroopa Liidu lahkel kaasabil vägisi peale suruma.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee