Eesti uudised

Kuidas saada linnuvaatlejaks? Alustada võiks aeda linnumaja panekust (1)

Kristjan Roos, 13. oktoober 2016 16:45
Riho Kinksi sõnul on just talvel kaval alustada lindude jälgimist, sest siis on liike vähem ja lihtsam selles maailmas orienteeruda. Foto: Foto: ALDO LUUD
Oktoobri alguses toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2016 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku ligi 220 000 lindu 168 liigist.

„Vaid korra on vaatluspäevade ajaloos meil rohkem liike nähtud, 170. Selle põhjus võib peituda mõnusas soojas sügises, mistõttu paljudel rändlinnuliikidel on mõned isendid veel siia jäänud,” tutvustas Linnalehele tulemusi ornitoloog Riho Kinks.

Rino, kui palju inimesi tavaliselt Eestis linnuvaatlustel osaleb? Kas inimeste arv on viimastel aastatel suurenenud?

See oleneb üritusest. Sügisestel ja kevadistel linnuvaatluspäevadel viitsib oma vaatlused kirja panna ja meile saata mõnisada inimest.

Kõige populaarsem on talvine aialinnuvaatlus iga aasta jaanuari viimasel nädalavahetusel, kus oma vaatlusandmed saadab meile umbes 3000 inimest. Viimase kümne aastaga on osalemine kindlasti tublisti kasvanud ja n-ö hobilinnuvaatlejaid või linnusõpru juurde tulnud. Viimastel aastatel on osalejate arvud stabiliseerunud.

Mis on need linnud, mida pea sajaprotsendiliselt kõik vaatlejad alati näevad?

Samal teemal

Kirja pannakse eelkõige ikka tuttavamad linnud ja kes rohkem silma torkavad. Näiteks rasvatihane, vares, kuldnokk, haned, sookured jt. Sellist liiki ei olegi, kes 100% kõigis nimekirjades oleks. Isegi rasvatihast ei pruugi lühikese vaatlusajaga märgata.

Millise linnu Eestis nägemine oleks ühele ornitoloogile justkui lotovõit?

Süvahuviga linnuvaatlejale, kes otsib liike ja midagi erilist, on põhimõte ikka mida haruldasem, seda parem. Linnuvaatluspäevadel näiteks oli lotovõit tuhk-lehelind, keda nähti Eestis teadaolevalt alles viiendat korda. Vaatlejate emotsiooni suurendas veelgi see, et esialgu pidasid nad lindu pisut vähem haruldaseks vööt-lehelinnuks ja ootasid hingevärinal asjatundjate vastust. Samasugune lotovõit on tabada näiteks eriline massrände hetk, olles õigel ajal õiges kohas. Septembris pidas üks aktiivsemaid linnuvaatlejaid eluelamuseks tuhandete pasknääride rändele pealesattumist.

Mida peaks tegema inimene, kes tunneb, et tahaks ka linde vaadelda ja uurida, aga kel puudub igasugune pädevus selles vallas. Millest alustada?

Kindlasti ei ole õige ühegi inimese kohta öelda, et tal puudub igasugune asjatundmine. Igal inimesel on lindudega mingi kokkupuude ja nad teavad mõnda aspekti paremini kui n-ö päris ornitoloogid.

Näiteks jälgides oma koduaia pesakastis või toidumajas tegutsejaid, kogemus õuele tulnud haruldase linnu ja tema käitumisega või ka negatiivsed kokkupuuted, kui linnud auto täis situvad, lärmavad, maja lõhuvad või marjad ära söövad.

Kõige parem aeg lindude õppimise ja jälgimise alustamiseks on kohe käes ‒ koduaeda tuleb panna lindude toidumaja. See meelitab aeda linde, linnud harjuvad inimesega ja on julged, neid saab väga lähedalt jälgida ja seepärast on neid ka hõlbus määrata. Peale selle on talvel aialinde parasjagu vähe, nad ei aja algaja pead sassi.

Sageli tahetakse lindude õppimist alustada kevadel aprillis ja mais, kuid siis on lendamas väga palju liike ja iga päev lisandub uusi, raske on orienteeruda. Alustades talvel toidumajast, saab kevadel juba veebruaris ja märtsis tasapisi uusi tulijaid juurde õppida. Samuti on lihtsam meelde jätta nende laulu, kui näod juba tuttavad. Esimesena tasubki osaleda talvisel aialinnuvaatlusel, mis on väga lihtsa metoodikaga ja võtab ainult ühe tunni.

-----------------------------------

Kasulikud lingid

Talvise aialinnuvaatluse veebilehelt www.eoy.ee/talv saab ka määramisabi. Seejärel tasub märtsis veebis avada oma suvine aialinnupäevik ja jälgida, kes koduaias tegutsevad www.eoy.ee/aed. Sealt edasi on juba rohkem võimalusi, valides midagi näiteks meie valikust http://www.eoy.ee/node/131. Toimuvaga kursis olemiseks (aeg-ajalt korraldatakse ka juhendajaga linnuõpet ja vaatlusi) tasub liituda Eesti ornitoloogiaühingu uudiskirja (www.eoy.ee avalehel) või Facebooki grupiga, kust saab väga kiiresti määramisabi ja vastuseid muudele küsimustele.

-----------------------------------

Uus rekord

117 linnuliiki kohtasid Eesti lääneosas kahe päeva jooksul Ranno Puumets, Kaido Nei ja Andrus Jair. Uus rekord ületab eelmist rekordit nelja liigiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee