Eesti uudised

Koguda ööpotte? 

TIIT KUNINGAS, 2. juuni 2000 23:00
Mida kõike fanaatilised kollektsionäärid küll ei kogu. Näiteks ööpotte ehk varasest lapseaeast kõigile tuttavaid kakapotte. See omapärane harrastus on nakatanud väga paljusid Lääne-Euroopa kollektsionääre.

Eriti populaarne on ööpottide kogumine vanal heal Inglismaal, kus kirglike kogujate seas on hulgaliselt ka kuninglikku ja aristokraatlikku päritolu isikuid. Põliste losside ja pärusmõisate omanikud näitavad teile uhkusega vitriinides oma vaarisade ja -emade ööpotte.



Püüdes täiendada oma kollektsiooni uute haruldaste eksemplaridega, ei väsi nad käimast maailma esinduslikumates antikvariaatides ja oksjonitel. Hinnatumad tooted pärinevad Sevresi ja Meisseni portselanimanufaktuurist.



Keskaegses Euroopas polnud tualette ega käimlaid. Linnaelanikud valasid ööpoti sisu aknast otse tänavale, kus jalakäijaid varitses oht saada ebameeldiva üllatuse osaliseks.



Kui kuningas andis Madridis välja käsu, mis keelas väljaheiteid tänavale kallata, tekitas see linnakodanike seas arusaamatust. Inimestele tundus, et selle keeluga kitsendati märgatavalt nende vabadusi ja õigusi. Lisaks toetasid neid, nii paradoksaalne kui see ka pole, arstid, kes kiitsid heaks traditsiooni valada väljaheide akende alla. Tolleaegsed tohtrid arvasid nimelt, et ööpoti sisu puhastab õhku ja kaitseb maja nakkushaiguste eest.



Parim kingitus


Praegu kaunistavad ööpotid paljude maade esindusmuuseumide vitriine. Inglise 14. tragunipolgu muuseumis on ööpott, mis kuulus Hispaania kuningale Napoleon I-le Joseph Bonaparteile.



Poti ehe on selle omaniku vapp. Malboro lossi asukad tunnevad uhkust aga Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa Maria-Antoinettei isikliku monogrammiga öövaasi üle. Selle reisidel kaasas kantud Sevresi portselanööpoti on valmistanud tuntud meister Binet.



Tavaliste inimeste potid olid üsna ilmetud. Harilikult olid need tehtud savist ja neil polnud mingisuguseid kaunistusi. Varakamatel kodanikel olid tinaööpotid.



Suursugusemaid ööpotte demonstreeritakse maailmakuulsatel Sotheby ja Christie oksjonitel. Mõni neist võib maksta tuhandeid dollareid. Eritellimusel öövaase valmistas ka kuulus Faberge kullasepatöökoda, kus potte kaunistati kulla, rubiinide ja briljantidega.



Meisseni portselanivabriku toodangut iseloomustas maitsekus, ööpottide erinev kuju ja lillornamendid. Need olid eelkõige mõeldud kingituseks. Tihti oli neil nõudel kiri "Ulata mulle see pott ja ma suudlen sind", "Armasta mind kaua ja tugevasti", "Austa oma isa ja ära unusta oma ema muresid".



XIX sajandi keskel oli komme kinkida pulmadeks ööpotte, millel oli näiteks kirjas "Kui te kord saite abikaasadeks, soovin teile õnne, ja alustuseks tüdrukut, aga pärast poisslast".



Ööpott kui shedööver


Erilise suursugususega paistsid XVIII sajandil silma ööpotid, mida nimetati burdaljonideks. Nende pottide põhjas oli tavaliselt peegel või sinna maaliti silm kirjaga "Oi, mida ma näen!".



Mõnikord kinnitatati ööpoti põhja portselankonn või -sisalik. Sellised ööpotid olid mõeldud külalistele, et neid natuke ehmatada ja samas lõbustada. Oli ka muusikaööpotte - kui seda tõsta, võis kuulda mõne tuntud laulukese meloodiat.



Teise maailmasõja ajal joonistati sageli ööpoti põhja allkirjaga varustatud Hitleri karikatuur. Allkiri võis näiteks olla "Võta vastu, mis sinu vääriline, vana bandiit!".



Isegi praegu peetakse Inglismaal vaat et parimaks kingiks antikvaarset ööpotti. Selle harulduse saab panna näiteks ka kohvilauale või sättida sellesse lilli ja sel moel möödunud aja meistrite kaunist kunstist vaimustuda.



Kahjuks ei valmistata enam portselan- ega hõbeööpotte, kõik lapsed on harjunud oma asju ajama primitiivsesse plastpotti. Antikvariaatides aga ööpottide hinnad üha tõusevad. Kui te juhuslikult leiate keldrist või pööningult mingi vana nõu, mis võiks ööpott olla, ärge kiirustage seda ära viskama. Teie leid võib ajaloolise väärtusega rariteet olla ja teile märkimisväärse rahasumma sisse tuua.