Elu

KUIDAS PALKA JUURDE KÜSIDA? Mõtle, miks ülemus peaks sulle rohkem maksma hakkama ja jää oma arvamusele kindlaks! (15)

Piret Parik, 13. oktoober 2016, 04:00
Mis nipiga paremat palka saada? Stanislav Moškov
Kui palganumber enam ei rahulda, tuleks ülemusega sellest rääkida. Enne seda aga tasub enda jaoks selgeks mõelda, miks tööandja peaks hakkama sulle rohkem maksma. See, et pärast kulukate kohustuste lisandumist on senise sissetulekuga raske toime tulla, pole tööandja, vaid sinu probleem. 

Põhjusi palka juurde küsida on peamiselt kaks: kas igakuine töötasu ei ole töömahuga enam tasakaalus või kõige tavalisem selgitus, et praeguse palgaga ei tule enam välja. "Paljud elavad palgapäevast palgapäevani ja säästa pole võimalik, samas pole töögi see, mis paneks silmad särama. Tööd peaks siiski tegema töö pärast, kuid paraku teevad paljud seda eelkõige raha pärast," nendib Eesti Karjäärinõustajate Ühingu esimees Aiki Pärle. 

Samal teemal

See, et sa ei tule oma rahaga välja, pole tööandjale piisav põhjendus. Samas tuuakse seda ikkagi välja, tõdeb Pärle. Palgakulu on tööandjale üks suuremaid kulusid ja loomulikult tahab ta teada, mida tema sellest kasu saab, kui hakkab kellelegi rohkem maksma. Sellepärast tuleks inimesel enne palgakohtumist läbi mõelda, mis on tema tööülesannetes muutunud. Kas töömaht on suurenenud? On ta omandanud väärtuslikke kogemusi? On ta käinud koolitustel? "Paraku ei mõelda neid asju sageli läbi ja seetõttu ei osata oma soovi ka põhjendada," ütleb ta. 

Enne ülemuse kabinetti marssimist tasuks palgaläbirääkimist harjutada lähedase inimese peal. Samuti võib pöörduda karjäärinõustaja poole, kes aitab sinu ametioskusi hinnata ja vestluseks valmistuda. Kindlasti tuleks ka sobiv palganumber välja mõelda. Pärle sõnul on mehed siinkohal oluliselt kindlameelsemad. Naised aga löövad sageli käega ja on rahul, et niigi palju said. "Naised võiks julgemaid samme astuda. Samas ei tohiks palganumbriga pilvedes hõljuda – see peaks olema ikka reaalne ja põhjendatud," lausub ta. 

Kõrvu ei tohi kohe lonti lasta 

Vastupidiselt Pärlele kinnitab loovkonsultant ja idufirma Funderbeam kaasasutaja Villu Arak, et naised küsivad meestest hoopis kõrgemat palka. "Nad on oma väärtusest üldiselt paremini teadlikud ja see on väga okei, sest praktika on näidanud, et naised on kohusetundlikumad, põhjalikumad ning peavad lubadustest ja tähtaegadest paremini kinni." 

Samas on piiritagused uuringud tema sõnul näidanud, et palgatõusu tõhusaim viis on siiski vahetada tööandjat. "Palga tõusukõver sama tööandja juures ja samal positsioonil jätkates kipub olema kõvasti konservatiivsem kui tööandjat vahetades," ütleb Arak. 

Miks aga sageli kardetakse palka juurde küsida? "On kujunenud stereotüüp ebameeldivast tööandjast, kes suhtub palgaküsimusse väga jäigalt ja kipub ka töötajasse mitte kõige meeldivamalt suhtuma," teab Pärle. 

Samas tuleb alati valmis olla selleks, et palgaläbirääkimised ei kanna vilja – siis ei tekita eitav vastus ka liigset nördimust. Kui tööandja ei näinud esimesel korral palgatõusuks põhjust või võimalust, tasub minna uuele katsele. "Juht peab samuti aru saama, et kui töötaja juba sellise küsimusega tema poole pöördub, siis kipub tal motivatsioon kaduma. Mina soovitaksin kokku leppida, et palgaküsimuse juurde tullakse kolme või kuue kuu pärast tagasi," ei tohi inimene Pärle meelest pärast esimest ebaõnnestunud katset kohe kõrvu lonti lasta. 

Kindlasti ei tasu ähvardada lahkumisavaldusega. "Sel juhul peab koht, kuhu minna, ka olemas olema. Alati on võimalus, et tööandja ütleb sulle, et palun mine," hoiatab ta. Pealegi ei kipu suure tõenäosusega keegi ähvardaja palka tõstma. Kui aga palgaläbirääkimised on juba korduvalt ebaõnnestunud, tasuks kindlasti hakata tööturul ringi vaatama. "Tööturg on muutunud üsna liikuvaks ja neid, kes 20–50 aastat ühes kohas püsivad, jääb järjest vähemaks," nendib Pärle. 

Juba enne töölepingu sõlmimist tasuks kokku leppida, millal palk uuesti üle vaadatakse. "Esimest korda kindlasti katseaja lõpus. Tavaline tärmin on ka kord aastas arenguvestluse ajal, kui räägitakse tööülesannetest, koolitusvajadusest ja palganumbrist," ütleb Pärle. 

Ka Arak soovitab töölepingut sõlmides sisse kirjutada iga-aastase automaatse palgatõusu punkti, olgu see siis seotud elukalliduse indeksi, teatud eesmärkide saavutamise või mis tahes näitaja alusel. Vastasel korral hakkab pikaajaline staaž töötajat karistama – vanad töötajad saavad vana palka, uued töötajad aga uut ja kõrgemat, nendib ta. 

Kõige parem on töötajal pingelise eelhäälestusega vestlusest auru välja lasta sõbralikult ja asjalikult põhjendades, kuidas tema väärtus on ettevõtte jaoks suurenenud. "Mõistliku tööandja peas toimub sellisel hetkel respektiplahvatus, mille loogilise jätkuna ta premeerimisega nõustub. Olgu selleks siis palgatõus, preemia või mõni muu hüve," ütleb Arak. Sarnaselt Pärlega leiab ka tema: põhjendused stiilis, et mulle oleks palka juurde vaja, sest meie perel on eluasemelaenud Tallinnas ja Pärnus pluss autoliising, ei tööta. 

Palgaläbirääkimiste päeval pole põhjust tavapärasest teistmoodi riietuda, kuna endast lugupidav töötaja on Araku sõnul alati hoolitsetud. "Ta ei pea palgakõneluste päeva tavalisest teisipäevast kuigivõrd teistsuguseks." 

Mis nipiga paremat palka saada? 

  • "Kui tahad töökohta säilitada, siis hoia parem suu kinni ja orja edasi. Minul oli julgust küsida ja öeldi head aega. Vastus oli muidugi selline, et meil on väravani järjekord inimestest, kes on nõus siin tööd tegema. Muidugi, kui lahkusin omal soovil, siis töötukassast ei saa ka teatud aeg sentigi. Kuna vanust juba palju, siis tuli minna üle lombi, et hakkama saada." 
  • "Kordagi ei ole küsinud, ülemused on ise mu palka tõstnud." 
  • "Enamasti peavad palka juurde küsima töötajad, kes käivad lihtsalt aega ära istumas. Inimestel, kes tööd südamega teevad, tõstavad tööandjad ise palka. Muidu on oht, et nad ostetakse üle." 
  • "Väga lihtsalt – tuleb tasuvam töökoht otsida ehk siis hunti toidavad jalad." 
  • "Hakake ise enda ülemuseks ja makske endale ise palka." 
  • "Isiklik kogemus on, et lahkumisavaldus mõjub päris efektiivselt. Kahe-kolme aasta järel praktiseeritud. Edaspidi jääb see aga ära, sest viimase palgatõusuga pakkus ülemus mulle ettevõttes osalust."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee