Eesti uudised

"Isegi pankrotis Kreeka ei kaotanud politseinike eripensione, miks meie siis ometi seda teeme?" (95)

Marvel Riik, 10. oktoober 2016, 04:00
ELU KAALUL: Politseinikel ja kaitseväelastel tuleb iga päev silmitsi seista erinevate ohtudega. Seni on eripension olnud üks viis seda ohtu hüvitada. Fotol eriüksuste õppus ATHOS 2016 Tallinna linnahallis.Foto: Jörgen Norkroos
Eluohtlik amet vajab kompenseerimist, leiavad endine politseijuht Aivar Toompere ja erukolonelleitnant Leo Kunnas.

Politseinike ja kaitseväelaste ametitega käivad kaasas ohud, mis võivad jätta sügava jälje tervele edasisele elule. Neid elukutseid pidanud inimesed on veendunud, et eripensioni kaotamise korral tuleb leida teisi viise, et hüvitada ohtliku ameti pidamisega kaasnevaid riske.

Septembris otsustas valitsus kaotada kaitseväelaste, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid, et kokkuhoitud rahaga saaks riik ka tulevikus pensione maksta.

"Mitu varasemat valitsust on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud," sõnas peaminister Taavi Rõivas murranguliseks peetud otsuse kohta.

Muudatus ei puuduta praeguseid teenistujaid ega ka neid, kes plaanivad nimetatud elukutseid lähitulevikus valida. Seadus hakkab kehtima neile, kes hakkavad neis ameteis tööle pärast 2020. aasta 1. jaanuari.

Tuntud ekspolitseinikul Aivar Toomperel on politseistaaži üle 30 aasta. Selle ajaga on ta olnud kõikvõimalikel ametipostidel, muu hulgas Tallinna politseijuht, liikluspolitsei juht ning sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalve kolledži direktor.

Praegu saab ta politsei eripensioni ja on Tallinna munitsipaalpolitsei asejuhataja. Toompere on veendunud, et riik peab korvama politsei elukutsevaliku.

"Politseinik riskib oma eluga rohkem kui tavakodanik. Kui tavakodanik võib saada tänaval peksa, siis politseinik võib saada hoopis kuuli," märgib Toompere.

"Eripension on riskitasu, sest politsei töö on ohtlik. Kinnipidamiste ja vastuhakkamiste käigus võivad tekkida vigastused, mis ei anna täna tunda, aga tekitavad aasta pärast trauma, mis jääb elu lõpuni."

Toompere sõnul võiks mõelda näiteks paremale kindlustussüsteemile. "Riik võiks juurde maksta kogunemispensionile," pakub ta.

Aivar Toompere.Foto: Arno Saar

Ülle (nimi muudetud) töötas politseis 27 aastat ja on viimased aastad olnud eripensionil. Tema sõnul on pension vajalik ja kahtpidi pole küsimuse juures võimalik mõelda.

"Sind kutsutakse välja, sest korteris on peretüli. Jõuad kohale ja leiad enda ees joobes pereisa, kellel on käes kööginuga ja ta ähvardab sind," kirjeldab Ülle olukorda, kus vigastada võivad saada kõik, kui rahumeelselt lahendust ei leita.

"Ega see eriti hea tunne ole, kui sulle suure noaga vastu tullakse," räägib ta politsei igapäevatöö ohtudest.

Ülle rõhutab, et politseiniku töö juures tuleb vahet teha, kas tööd tehakse tänaval või kontoris laua taga. "Eripension haavab kõige rohkem neid, kes on tänaval patrullis, sest ta ei tea kunagi, mis teda võib ees oodata," ütleb ta enda kogemustele toetudes.

Ülle viitab ka ebavõrdsetele palkadele. "Politseinike palgad ei ole võrdsed. Maakondades on palgad väiksemad kui Tallinnas ja Harjumaal."

Kui Toompere 1981. aastal miilitsasse tööle läks, siis pension oli teisejärguline küsimus. "Kui aga olin juba kümme aastat ära teeninud, siis hakkasin mõtlema, et tunneli lõpus paistab pension," räägib ta.

Seetõttu ei usu Toompere, et pension oleks praegustele ja tulevastele politseinikele määrava tähtsusega. "Töö valitakse ikka seepärast, et saada rohkem adrenaliini," leiab ta, nentides samas, et eripension on siiski üks motivaatoreid.

Siseministeeriumi andmetel lahkus 2015. aastal teenistusest 245 politseiametnikku, kellest ainult 104 oli õigus politseipensionile.

Otsus tühistatakse

Kirjanikuna tuntud Leo Kunnas on reservkolonelleitnant, kes teenis kaitseväes aastatel 1991–2007. Kuigi 1991. aastal tiirlesid Kunnase enda mõtted ümber vabariigi – "Kas vabariik tekib või mitte? Kas tuleb sõda või mitte? Millest muust ma pidin mõtlema" – pakub ta, et tänapäeva noored mõtlevad pensionile rohkem kui varem.

"Kuid eripension ei ole nende inimeste mure, keda see praegu puudutab, sest nemad on alles põhikoolis. Nemad ei mõtle, milline on riigi julgeolek 50 aasta pärast. Selle üle peaks valitsus ja ühiskond mõtlema," toonitab Kunnas.

Reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas.Foto: Heiko Kruusi

Sarnaselt politseinike ja päästjatega, on kaitseväelase töös ohud ja piirangud, mida seni on hüvitanud eripension. "Esiteks on teenistus ohtlik. Teiseks ei suuda inimesed seda tööd füüsiliselt ja vaimselt teha üle teatud ea ning peavad ka noorematele ruumi tegema. Kolmandaks nad ei saa ajada mingit äri ega osaleda poliitikas. See on mõistlik, aga tuleb ka mingil viisil kompenseerida," ütleb reservkolonelleitnant.

Kunnas on valitsuse otsuses väga kriitiline ja toob välja, et riigid, kus on eelarveprobleeme, pole eripensione kaotanud.

"Kas te näete, et kuskil tsiviliseeritud riigis, näiteks USAs, tahetakse sellist asja kehtestada? Kui Kreeka ja Venemaa läksid pankrotti, kas nad kaotasid politseinike ja sõjaväelaste pensioni? Ei ole keegi seda teinud, kuidas siis meie saame seda pakkuda uue ja innovatiivse lahendusena?" tõreleb ta.

Kunnas on kindel, et valitsuse otsus läheb ühel hetkel tühistamisele, sest huvi eluohtlike elukutsete vastu jahtub ja siis saab riik veast lõpuks aru. "Küsimus on aga ühiskonnale. Mida on riik, valitsus ja ühiskond valmis nendele organisatsioonidele tegema, et nad oleksid valmis ühiskonda rasketes tingimustes teenima?" lausub Kunnas.

Eripensionist on juba ilma jäänud kohtunikud, riigikontrolör, õiguskantsler ja riigikogu liikmed. Eelmisel aastal oli keskmine vanaduspension 375, politseinikul 676, kaitseväelasel 635 ja riigikontrolöril 1759 eurot. Praegu toetab riik veel päästjaid, kes saavad eri- ehk staažipensioni, ja presidenti.

Eripensioni korvab parem palk

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimeti sõnul ei sisaldanud valitsuse otsus kaotada politseinike, piirivalvurite, kaitseväelaste ega prokuröride eripensionid mingisugust kompensatsiooni.

"Alates 2020. aastast teenistusse astuvate inimeste põhikompensatsiooniks tegevväelase elukutsega kaasnevate raskuste eest jääb konkurentsivõimeline palk, jäävad ka veteranipoliitika meetmed," ütles Kuimet.

"Kuna valitsuse otsus on üsna värske, pole me veel jõudnud põhjalikult analüüsida võimalikke tulevasi mõjusid ega nende maandamise võimalusi. Tõenäoliselt saavad need meetmed olema seotud eelkõige palgasüsteemi ja -suurusega."

Ka siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks nimetab eriteenistusse tööle tulijate motivatsiooniks head palka. "Valitsus on viimastel aastatel eraldanud lisaraha eelkõige neljale valdkonnale, kuhu kuuluvad ka siseturvalisuse eriteenistujad. Loodetavasti jätkub sarnane suund ka järgmistel aastatel," ütles ta.

Peeter Kuime

Toetused päästjatel ja presidendil

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul ei plaanita päästjate pensionides muudatusi. "Päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamine ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus kehtivad päästeteenistuse seaduse kohaselt 2023. aastani," ütleb Volmer.

Täna saab riigitoetust veel ka president. "Kuna president on ka pärast ametivolituste lõppemist president, tagab riik talle elu lõpuni elu-, esindus- ja tööruumid ning ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamise," täpsustab Volmer.

"Pärast ametivolituste lõppemist on president riigi ülalpidamisel ja talle makstakse ametipensioni, millest president saab soovi korral loobuda."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee