Eesti uudised

GALERII JA VIDEO | VÕITLUS ISEENDA JA MEREGA: merepäästjate võistlus kirdetormis (2)

Küllike Rooväli, 10. oktoober 2016 04:00
TILGU SAJAJALGNE: Kuivülikondades vabatahtlikud, kellest osa peaaegu vee all, sumasid koos inimnukuga vastaskalda poole.Foto: Küllike Rooväli
Kuidas Õhtulehe ajakirjanik Tilgu merepäästjatega eespoolt teise koha sai.

"Ahoi, tule kähku meie paati!" Soojakust kaile pudenenud punastes kuivülikondades merepäästjate meeskond rabab mul kaenla alt kinni ja nii ma nende abiga ümber lukus paadisillaaia roningi. 

Vee kohal tehtud tasakaaluharjutused ei päädi seekord õnneks ühegi sulpsatusega ja enne, kui suudan läbi mõelda, kas varuakud on taskus, leian ennast hüppamas kiirpaati. "Vendrid!" hõikab Raiko Kauniste ja Pärt Pikkas sikutab vendrid paati. Meie punane kaater võtab kohalt.

Nagu ikka, on ajakirjanik hiljaks jäänud ja saabunud täiesti valesse kohta. Aga pool võitu on juba seegi, kui leiad eest tuttavad mehed, kes su oma paati sikutavad, et otsekohe tagasi võistlusse sukelduda.

Nädal aega lõõtsunud kirdetorm teeb kõik, et reede õhtul Pirita sadamas alanud politsei merepäästevõistlustel osalejad tunneksid end nagu pesumasinas. Vett sajab ühtlaselt nii taevast kui ka lendab näkku paadivöörist.

Paks sajajalgne

Aga kõigepealt tuleb selgeks teha, kes, kus ja miks. Pärt Pikkas teeb mulle selgeks, et nüüd olen ma võistkonna Tilgu SARi (search and rescue – otsingu ja päästeüksusi tähistav rahvusvaheline lühend) paadis ja kui soovin, võin koos nendega edasi seigelda.

Mehed on läbi teinud juba kannatanu transpordi, turnides tellingutel, näidanud sõlmede tegemise oskusi ning päästnud inimesi tundmatu esemega kokku põrganud ja pimedusse mattunud aluselt. Nad on elustanud ühe jahi kapteni, rahustanud maha paanikas reisijad, õpetanud lapsi päästeveste kasutama ja leidnud merehädas paadi.

Teeme sadamas uhke kaare, vee peal on pime nagu mustas augus. Teised samasugused paadid kihutavad meist mööda oma ülesandeid täitma, prožektorivihud jooksevad üle vee, et hetkega kaduda.

Sildume Revali merekooli õppekeskuse juures. Mehed ronivad robinal kaile, kuid sumatavad sealt peagi üksteise järel vette, kus ootab juba inimesesuurune päästenukk. Kuivülikondades mehed moodustavad rongi ja rabavad minema ujudes ka nuku kaasa.

Tundub, nagu suur paks punane sajajalgne oleks vette visatud ja vehiks selili rütmi lugedes kalda poole ujuda. "Hopp! Hopp! Hopp!" liigub Tilgu SAR üle vee.

Punase katusega päästeparv ootab mehi, kes aitavad sinna kõigepealt nuku ja seejärel, kui parve ümbrus üle kontrollitud, ka iseend. Ja peagi ligineb "Hopp! Hopp! Hopp!" taas.

Kohe, kui meie meeskond on end sadama äärekaile vinnanud, süttib seal inimene. Mehed püüavad leeke kustutustekiga lämmatada, kuid appi tuleb rabada pulberkustuti. Kaiotsas plinkiva sadama sissesõidutule punases kumas käib võitlus, kuni leegid on maas.

Mis muud, kui paadinina pimeduse poole ja edasi. Mehi on paadis neli, peale Pärdi ja Raiko ka Argo Järva ja Andres Kortel. "Me oleme tegelikult vaeslapsed, meil polegi oma paati," räägib Raiko.

"Oleme tegutsenud kuu aega ja paat on renditud Naissaare merepäästelt."

Tema sõnul on Tallinnast Muraste poole jääva Tilgu sadama kandis lai avameri, tihe paadiliiklus Naissaarega, ohtlik Vahemadal ning tihti ka abivajajaid.

"Seal on vaja merepäästevõimekust kõvasti tõsta ja nii me kokku tulimegi," seletab Raiko.

"Võistlustele tulime, vaatame, milline meie tase on." Enamik mehi on merepäästja algkoolituse läbinud.

"Me tulime ju võitma!" kuulutab lõuapoolik Pärt valjuhäälselt.

Ja siis vaikselt, et no tagant teiseks ikka saame!

Nüüd vajatakse abi kusagil Miiduranna sadama lähedal ja vett lendab veelgi rohkem kui enne. Kaamera, mille objektiiv pildistab juba üsna "pehmeid" pilte, on niiskust täis, aga toimib. Paar ampsu võileiba, Pärdi jagatud šokolaadid ja lonks vett ning seni puhta adrenaliini peal töötanud meeskonna moraal on taas kõrge.

Veetükid läbi naha

Kerge lõõp, mis vabatahtlikke katsumuse vältel saatnud, ei lõpe, kui avastame pimedusest abi vajava politsei mootorpaadi, mis on võistluslegendi järgi rikkis mootoriga ning vajab sadamasse pukseerimist. "No mis te ronite sellise ilmaga siia juba kaheksandat korda, kui mootor katki," toriseb Pärt.

Politseinikud laiutavad käsi, nagu tüüpilised saamatud paadimehed. "No hea küll," leebuvad Tilgu mehed, kinnitavad äpud otstega oma pardasse ja viivad sadamasse.

Seekord peksavad veetükid justkui läbi näonaha. On see vihm või lörts, pole vahet, sest ees on kodutee. Kõik on andnud endast kõik. Kaamerasilm on vett nii täis, et pilt enam objektiivist läbi ei tule.

Tund hiljem saab Tilgu SAR võistluste peakorraldaja politseinik Kristo Kotkase tugeva käepigistuse. "Teine koht üldarvestuses, esimene vabatahtlike hulgas," kuulutab Kotkas Kalevi jahtklubi kaile kogunenud merepäästjatele.

Esimene on meeskond Põhja prefektuurist, järgneb Saaremaa SAR. Osalesid veel PPA laevastik, Lääne, Ida ja Lõuna prefektuur, Käina ja Orissaare pääsekomando, Prangli Saarte seltsi ja Tallinna vabatahtlike merepäästeühingute paadid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee