Sügistorme need künad välja ei kannata, jääklass olematu ja sellega neid Gibraltarist edasi ei lubata talvel. Siis algavad kevadtormid. No arvestage maikuuga.
Uuri siis tarkpea, et missugune ja kus sellega võib liikuda ;) ja kas tohib üldse Vahemerest sellise künaga ookeanile minna. Gibraltarist Biskaia lahte, sealt Calais kaudu Põhjamerele ja siis läbi Taani väinade Läänemerele, kus sügiseti ja talviti võib olla kuni 12m lained või jää.
Alates Gibraltarist, kus väljutakse Atlandi ookeanile, on Saaremaale 5000 km. Türgist Gibraltarile on 3500 km, seega kokku 8500 km, ehk samapalju, kui Rootsist Kuubale ;). Jõelaevaga sellise maa läbimine sügisel või talvel!? Olge ikka mõistlikud ;). Jaaniks saavad kohale ;).
Olen ise üle ookeani sõitnud isegi et väiksema alusega ( sdk ) - ja võtke teadmiseks - harilaiu sõsarlaev ahelaid sõitis üle ookeani kanadasse ! (irw- erilised mereteadlased !!!!)
Ma tean väga hästi, mida tähendab orkaani mõõtu torm Läänemeres ka merelaevale. Künaklassile oleks see fataalne. Ookeanilaeva kruvid tõusid vööri langedes veest välja ja masinad hakkasid tühja undama, Riiga jäime 12 tundi hiljaks. Enamus meeskonnast olid täiesti kaamed, laev oli täis oksendatud. Need Türgi/Poola alused on ju seakünakujulised jõepraamid. Säästulaevad. Nagu sinu suurte algustähtedeta säästukommentaar.
No jah - praamikene tohib vaid teetassis sõita - ei hakka meenutamagi et pähklikoor lennuk ümber maailma purjetas , mõnel läheb mõttest juba kõht lahti . Tormis on iga laevaga keerulisem sõita , neile praamidele oleks probleem võib olla üle ookeani sõitmine , kuigi siin( euroopas) ehitatavad laevad on ka ju üle ookeani kanadasse korduvalt läinud
Laev tellitakse just oludele vastavalt ja Saaremaa, Hiiumaa vahel ühenduse pidamiseks sobivad mereklassi alused, mis Norras vaiksetes fjordideski edasi-tagasi saalivad. Lainekindlus on neil madal, kuis neil tellitutel. Saate aru, need polegi ju kuis päris mere jaoks mõeldud. Lennuk? Ja siis? Ekstreemsustele ronivad inimesed ise, sellisteks jamadeks kohandatud praam maksaks ehk 4x rohkem. Tegemist ON säästulaevadega, korralikud oleks tellitud Skandinaaviast. Igatahes- nalja saab nendega hullult.
Mind kui laeva kasutajat huvitab eelkõige nende hakkamasaamine madala veeseisu tingimustes. Praegustel praamidel on süvis teatavasti 4-4,5 m, mis on ilmselgelt liiga paju. Ei tohiks kuidagi takistatud olla konstrueerida nt 3 m süvisega aluseid. Kindlasti ei tulnud sellist mõtet uute laevade tellimisel otsustajatel pähe.
Selliseid madala süvisega laevu saab küll , aga seal mahutavus kehvavõitu. Imestangi et osteti varulaevaks regula , samas kui selliseid madalaid veetasemeid ikka on - oleks tulnud mingi selline laev osta millel ka süvis väiksem - kasvõi näiteks kõrgelaid juurde osta
sarnane projekt nagu "Eesti Õhk", Utah´ ja Jordaania põlevkivi äri, sadama rahakoti segamini ajamine oma rahakotiga. Mis veel Rootsi pankadest ja "Jõuluvanadest" välisinvestoritest rääkida.
Poolvana naine mereäärsest külast/ 8. oktoober 2016 13:43
Väinameres puhub ida- kirde tuul 20- 23 m sekundis, seisab kogu parvlaevastik... .Leigar on ikka veel Türgis. Sealt peaks ta ju Vahemeritsi ja Atlandi ookeanitsi ning Läänemeritsi kohale jõudma. Missugused on seal tormid- tuuled, kui ta tuleb... . Pakun, et ega enne kevadet ei tulegi.