LISA KOMMENTAAR
9. oktoober 2016 19:43
Naljaga pooleks, aga vist saab ennem sild valmis.
8. oktoober 2016 18:52
palju onne ja näeme valimistel,kuijust meelest ei lähe
9. oktoober 2016 10:38
Näeme valimistel. Õigemini öeldes, kohtume E-valimistel ja läheme jälle käsikäes edasi.
8. oktoober 2016 17:19
Sügistorme need künad välja ei kannata, jääklass olematu ja sellega neid Gibraltarist edasi ei lubata talvel. Siis algavad kevadtormid.
No arvestage maikuuga.
No arvestage maikuuga.
8. oktoober 2016 18:29
Uuri siis tarkpea, et missugune ja kus sellega võib liikuda ;) ja kas tohib üldse Vahemerest sellise künaga ookeanile minna. Gibraltarist Biskaia lahte, sealt Calais kaudu Põhjamerele ja siis läbi Taani väinade Läänemerele, kus sügiseti ja talviti võib olla kuni 12m lained või jää.
8. oktoober 2016 18:41
Alates Gibraltarist, kus väljutakse Atlandi ookeanile, on Saaremaale 5000 km. Türgist Gibraltarile on 3500 km, seega kokku 8500 km, ehk samapalju, kui Rootsist Kuubale ;). Jõelaevaga sellise maa läbimine sügisel või talvel!?
Olge ikka mõistlikud ;). Jaaniks saavad kohale ;).
Olge ikka mõistlikud ;). Jaaniks saavad kohale ;).
8. oktoober 2016 23:22
Olen ise üle ookeani sõitnud isegi et väiksema alusega ( sdk ) - ja võtke teadmiseks - harilaiu sõsarlaev ahelaid sõitis üle ookeani kanadasse !
(irw- erilised mereteadlased !!!!)
(irw- erilised mereteadlased !!!!)
8. oktoober 2016 23:43
Oli meil ju ka laev - georg ots - see sõitis üle mitme ookeani kamtšatkale , ka meil sõitnud laev ofelia sõidab siiani piki ookeani rannikut
9. oktoober 2016 09:02
Ma tean väga hästi, mida tähendab orkaani mõõtu torm Läänemeres ka merelaevale. Künaklassile oleks see fataalne. Ookeanilaeva kruvid tõusid vööri langedes veest välja ja masinad hakkasid tühja undama, Riiga jäime 12 tundi hiljaks. Enamus meeskonnast olid täiesti kaamed, laev oli täis oksendatud.
Need Türgi/Poola alused on ju seakünakujulised jõepraamid. Säästulaevad. Nagu sinu suurte algustähtedeta säästukommentaar.
Need Türgi/Poola alused on ju seakünakujulised jõepraamid. Säästulaevad. Nagu sinu suurte algustähtedeta säästukommentaar.
9. oktoober 2016 10:40
sinu uljust ja merekaru vaistu ei jõuaks siinmail loomulikult keegi ületada.
9. oktoober 2016 12:12
No jah - praamikene tohib vaid teetassis sõita - ei hakka meenutamagi et pähklikoor lennuk ümber maailma purjetas , mõnel läheb mõttest juba kõht lahti . Tormis on iga laevaga keerulisem sõita , neile praamidele oleks probleem võib olla üle ookeani sõitmine , kuigi siin( euroopas) ehitatavad laevad on ka ju üle ookeani kanadasse korduvalt läinud
9. oktoober 2016 14:27
Laev tellitakse just oludele vastavalt ja Saaremaa, Hiiumaa vahel ühenduse pidamiseks sobivad mereklassi alused, mis Norras vaiksetes fjordideski edasi-tagasi saalivad. Lainekindlus on neil madal, kuis neil tellitutel. Saate aru, need polegi ju kuis päris mere jaoks mõeldud.
Lennuk? Ja siis? Ekstreemsustele ronivad inimesed ise, sellisteks jamadeks kohandatud praam maksaks ehk 4x rohkem. Tegemist ON säästulaevadega, korralikud oleks tellitud Skandinaaviast.
Igatahes- nalja saab nendega hullult.
Lennuk? Ja siis? Ekstreemsustele ronivad inimesed ise, sellisteks jamadeks kohandatud praam maksaks ehk 4x rohkem. Tegemist ON säästulaevadega, korralikud oleks tellitud Skandinaaviast.
Igatahes- nalja saab nendega hullult.
8. oktoober 2016 16:02
Mind kui laeva kasutajat huvitab eelkõige nende hakkamasaamine madala veeseisu tingimustes. Praegustel praamidel on süvis teatavasti 4-4,5 m, mis on ilmselgelt liiga paju. Ei tohiks kuidagi takistatud olla konstrueerida nt 3 m süvisega aluseid. Kindlasti ei tulnud sellist mõtet uute laevade tellimisel otsustajatel pähe.
8. oktoober 2016 16:10
Selliseid madala süvisega laevu saab küll , aga seal mahutavus kehvavõitu. Imestangi et osteti varulaevaks regula , samas kui selliseid madalaid veetasemeid ikka on - oleks tulnud mingi selline laev osta millel ka süvis väiksem - kasvõi näiteks kõrgelaid juurde osta
8. oktoober 2016 16:51
ei ole vaja,käib neile küll,ujugu üle kui ei meeldi
8. oktoober 2016 15:19
kõik mis saab alguse refide tagatoast ja rollade kontorist maandub tasapisi kellegi põhjatutes taskutes.
8. oktoober 2016 14:00
sarnane projekt nagu "Eesti Õhk", Utah´ ja Jordaania põlevkivi äri, sadama rahakoti segamini ajamine oma rahakotiga. Mis veel Rootsi pankadest ja "Jõuluvanadest" välisinvestoritest rääkida.
8. oktoober 2016 19:14
TS laevade tekitamine oli sundkäik. Vaja oli Leedost lahti saada. Aga Leedol on ilmataadiga hea suhe ja nüüd maksab kätte, Torm, madal vesi!!
8. oktoober 2016 13:43
Väinameres puhub ida- kirde tuul 20- 23 m sekundis, seisab kogu parvlaevastik... .Leigar on ikka veel Türgis. Sealt peaks ta ju Vahemeritsi ja Atlandi ookeanitsi ning Läänemeritsi kohale jõudma. Missugused on seal tormid- tuuled, kui ta tuleb... . Pakun, et ega enne kevadet ei tulegi.
8. oktoober 2016 12:51
Uudis oli pigem selline - sel aastal laevu vaevalt et tuleb , lootus on et tippajaks , suveks , on nad lõpuks ka kohal !
8. oktoober 2016 12:36
Ega enne ikka ei jõua, kui kohal on ... Lõpetage oma kiunumine.
8. oktoober 2016 14:22
tuleb - järgmise aasta sügiseks,nii oli viimane kontakt.
8. oktoober 2016 12:35
Laeva ostuks eraldatud raha on ammu punaparteiliste jopede vahel jagatud.
8. oktoober 2016 12:28
pool aastat varuaega,siis jõuab enam vähem tähtajaks.
8. oktoober 2016 11:48
uus laev tuleb enne seda kui uued juhid preemiat ja kiidusõnu saavad.
8. oktoober 2016 14:25
preemia saime kätte ... ikkagi miljonites . Kindlalt edasi .
KOMMENTAARID (35)