Maailm

Ekspert: Donald Trumpist saab USA järgmine president (10)

Allan Espenberg, 8. oktoober 2016, 04:00
KES KEDA?: USA presidendivalimisteni jääb täpselt üks kuu. Homme väitlevad vabariiklane Donald Trump (70) ja demokraat Hillary Clinton (68) teises teledebatis. Foto: Reuters / Scanpix
Trumpi edu prognoosib Ameerika Ühendriikide ajalooprofessor ja valimiste asjatundja Allan Lichtman, kes on alates 1984. aastast ehk kaheksal korral järjest ennustanud õigesti USA kõigi presidendivalimiste võitja. Lichtman käis seekordse ennustuse välja intervjuus ajalehele The Washington Post.

Kas Lichtmanil on õigus ka üheksandat korda järjest või tabab teda esimest korda äpardumine? Vastuse sellele küsimusele saame kuu aja pärast.

Sinnamaani käib aga võitlus elu ja surma peale: homme peetakse demokraat Hillary Clintoni ja vabariiklase Donald Trumpi teine teledebatt ja 19. oktoobril on plaanis kolmas.

Midagi kindlat ei saa veel öelda

KÕRGE FANTAASIALEND: Chicagos asuv Gioardano Pizzeria pakub külatajatele Clintoni ja Trumpi piltidega pitsat. Foto: Reuters / Scanpix

Kes võitis esimese debati 26. septembril? Selles küsimuses üksmeelele ei jõutud. Mõni ütleb, et Clinton võitis pika puuga, kuid selle arvamusega ei nõustunud loomulikult Trump, ja ka mitu meediaväljaannet väidavad, et hoopis Trump oli edukam.

Sõltumatud allikad väidavad enamjaolt, et võitja oli Trump, kuid mitte mingi hullumeelse, vaid pigem minimaalse eduga. Seetõttu on targem öelda, et paljudes episoodides oli parem Clinton, kuid ka Trump suutis mitmel korral oma väiteid ja seisukohti veenvaks rääkida.

Pealegi oli enamik saalis viibijaid algusest peale meelestatud vaenulikult Trumpi vastu ja see jättis teatud jälje kogu debatile.

Praeguse seisuga on olukord üsna segane, mis tähendab, et Hillary Clintoni ja Donald Trumpi võimalused Valgesse Majja jõuda on üsna tasavägised.

Pärast esimest presidendidebatti suurenesid küll mõnevõrra Clintoni toetusprotsendid, kuid valimisteni on veel palju aega ja olukorda võivad muuta ka peatselt toimuvad uued debatid.

Paljudele ameeriklastele Trump ja tema väljaütlemised meeldivad ning samuti ei olda kindlad, et Clintoni pikaaegsed poliitilised kogemused on rohkem väärt kui Trumpi senine poliitikakaugus.

Teisalt ei suudeta kõiki Trumpi häbematusi ja solvanguid alla neelata ning kardetakse, et ta võib ka presidendina väga ettearvamatu olla.

Ekspertide kinnitusel otsustavad valimiste tulemuse arvatavasti kümmekond osariiki, neist tähtsamad on näiteks Ohio, Florida, Georgia.

On mitu osariiki, kus Clinton oli algselt Trumpist selgelt üle, kuid viimasel ajal on positsioonid võrdsustunud. See teebki peatsed valimised huvitavaks, sest keegi ei tea, kummale poole kalduvad hääletajad 8. novembril.

Oluline tähtsus on ka hääletajate arvul. Eelmistel valimistel jättis hääletamata 24 miljonit registreeritud valijat.

Seetõttu käib äge võitlus nii Clintoni kui ka Trumpi leeris, et meelitada hääletuskastide juurde maksimumarv ameeriklasi, kuid eelkõige on vaja nad saada nii kaugele, et nad kõigepealt end registreeriksid, sest ilma registreerimata hääletada ei saa.

Eriti peab selles osas pingutama Trump, sest 2012. aastal jätsid hääletamata eeskätt just need ameeriklased (valgenahalised ülikoolihariduseta), kellele võlgneb Trump tänu oma eduka karjääri eest.

Võrdsustunud osariikides võivad nn uued hääletajad otsustada tulemuse. Samas on USA politoloog David Wasserman märkinud, et paljudes osariikides toimuvad protsessid (eelkõige valijate registreerimine) näitavad, et Trump häälestab uusi hääletajaid enda vastu ja tõenäoliselt ta kaotab võitluse valijate häälte eest.

Kui Clinton teatas, et ta on presidendiametiks valmistunud ja saab sellel kohal hästi hakkama (Trump muidugi nii ei arva), siis Trump teatas, et temal on parem iseloom: "Ma tean, kuidas võita. Tema seda ei tea." Trumpi sõnul on Clinton harilik tüüpiline poliitik, kes teeb palju sõnu, millele ei järgne ühtki tegu.

Nuhkimine elulugudes

Kuna mõlema kandidaadi toetusprotsendid on peaaegu võrdsed, siis on vaja kuu aja pärast toimuvateks valimisteks nii Trumpile kui ka Clintonile kindlasti hääli juurde saada. Selleks on mitu võimalust, kuid üheks on parastamine ja vastaskandidaadi pilkamine.

Nii ongi Trumpi ja Clintoni põhieesmärk teineteist nii palju mustata ja mõnitada kui võimalik, kusjuures kõiki esitatud väiteid tuleb põhjalikult argumenteerida ja põhjendada, sest enam ei piisa lihtsalt õhku visatud ütlusest, et üks kandidaat pole suuteline valitsema või teine kandidaat on liiga haige.

Nüüd on vaja kõigi seadusrikkumiste, eksimuste, halvastiütlemiste või muude elulooliste seikade kohta esitada põhjapidavaid fakte. Seejuures on hea leida midagi sellist, mille abil saab näidata teist kandidaati täieliku lurjusena, kuid rahvale tuleb see välja käia rahulikult, üksnes emalikult-isalikult hurjutades. Pole soovitatav närvi minna, kokutada ega karjuda, sest see ei jäta head muljet.

Mõlemad kandidaadid – Trump ja Clinton – püüavad leida teineteise minevikust midagi konkreetselt taunimisväärset. Kuigi seda on tehtud juba pikka aega, on selge, et ikka veel võib midagi sellist mõlema kandidaadi eluloost leida.

Pealegi on nüüd eriti efektne süüdistusi televisiooni otse-eetris ja väitluse ajal rahvale pureda anda. Trumpi ja Clintoni peasiht on näidata teist kandidaati halva, pahelise, ignorantse ja kes teab veel millisena, ennast aga ausa, ilusa ja toredana.

Eelmise nädala lõpus ilmus ajalehes New York Times väide, nagu oleks Donald Trump jätnud paljude aastate vältel kohustuslikud maksud tasumata.

Kui see tõesti nii oli ja Trump on rikkunud mingeid seadusi (ise ta väidab, et tegutses legaalselt ja kasutas maksuseadusi iseenda huvides) ning sellest räägitakse veel edaspidigi meedias, siis saab Clinton kohe portsu valijahääli juurde, sest lihtsatele ameeriklastele pole kindlasti meeltmööda, et nemad peavad makse maksma, aga miljardäridel seda kohustust pole või oskavad nad sellest osavalt mööda hiilida.

Teisalt on Trumpi pooldajad tema geniaalsusest vaimustuses: kui ta suutis 18 aastat hoiduda kõrvale maksude tasumisest, siis suutvat ta presidendina vähendada ka tavakodanike makse.

Samas on fakte, et Trumpi süüdistanud Clinton on samuti maksude tasumisest kõrvale hiilinud, kuigi mitte nii kaua.

Oktoobri algul avaldatud Forbesi 400 kõige rikkama ameeriklase nimekirjas (Forbes 400) on Donald Trump 156. kohal 3,7 miljardi dollariga. Tema varandus vähenes aga aastaga koguni 800 miljoni dollari võrra. Eelmisel aastal oli Trump samas edetabelis 4,5 miljardi dollariga 121. kohal. Clintoneid sellest nimekirjast loomulikult ei leia.

Samal ajal kui Clintoni valimisstaabist nimetati Trumpi tühiseks ärimeheks, on Trump lubanud rääkida ameeriklastele, kust pärineb Clintonite rikkus, sest pärast Valgest Majast lahkumist olevat nad olnud nii vaesed, et polnud suutelised isegi hüpoteeklaenusid tasuma.

Trumpi valimisstaabi teatel pole Clintonid midagi leiutanud, lotoga võitnud ega legaalse töö eest tasu saanud, kuid ometi on nende kontodel mitusada miljonit dollarit.

Käib teineteise süüdistamine

Mida siis viimastel päevadel on konkurendid teineteise kohta välja nuuskinud või milles teineteist süüdistanud? Kõiki neid asju ei jõuagi üles lugeda, seetõttu piirdugem vaid mõningate mainimisega.

Trump on taas väitnud, et Clinton muudab terroriste tugevamateks ja võitlusvõimelisemateks. Trumpi arvates ei lahenda Clintoni terrorismivastased kõned probleemi, vaid pigem süvendavad seda.

Varem on Trump nimetanud Clintonit ka Islamiriigi emaks. Clinton on lubanud, et presidendiks saades ei läkita ta USA vägesid Süüriasse ja Iraaki – seegi lubadus on Trumpi meelest kurjast, sest see muudab vaenlast tugevamaks.

Ka praegune president Obama ei toeta maavägede saatmist võitlusesse Islamiriigiga.

Clinton on süüdistanud Trumpi pedofiilias. Nimelt ilmus päevavalgele intervjuu 1993. aastast, milles Trump meenutas oma esimest kohtumist 12aastase Paris Hiltoniga, kes oli Trumpi tütre Ivanka sõbranna. Kui saatejuht Howard Stern uuris Trumpilt, kas ta sooviks Hiltoni tüdrukuga seksida, siis vastas praegune presidendikandidaat, et seda mitte, kuigi Paris olevat imekena.

Trump on ka tunnistanud, et on vaadanud Hiltoni seksivideoid, kuid peab neid vastikuteks. Veel on Trump nimetanud Hiltonilt lolliks nagu lammas. Demokraatide pedofiiliakahtlust süvendab teadmine, et kümme aastat tagasi teatas Trump, et kui Ivanka poleks tema tütar, siis kutsuks ta naise võib-olla kohtamisele.

Trump on lubanud järgmistel presidendidebattidel võtta luubi alla Clintoni pereväärtuste ja tema enda abielu teema. "Hillary abiellus ühe kõige suurema naiste solvajaga poliitikaajaloos," on öelnud Trump, pidades silmas Bill Clintoni suhet Monica Lewinskyga.

Trumpi väitel olevat Hillary oma meest kaitsnud, vaatamata kõigile solvangutele, mida Bill põhjustas nii talle endale kui ka teistele naistele.

"Hillary on truu ainult neile, kes teda rahastab, ja iseendale," teatas Trump. "Ei usu, et ta on truu isegi Billile. Ja mille kuradi pärast, mispärast ta peakski talle truu olema?" Trumpi arvates peitub selles tõsine probleem mõlemale Clintonile ja just seda probleemi kavatseb ta hakata lahkama.

"Hillary on alatu, kuid mina võin veelgi alatum olla," on märkinud Trump, kes on seda meelt, et Clintoni käitumine (kes ei tunnistanud reetmist õigel ajal) ei tohiks olla kohane riigipeale. Politoloogid peavad selle teema käsitlemist Trumpi poolt üsna ohtlikuks.

Loomulikult pole Trump loobunud ühest oma põhiväitest, mille kohaselt on Clintoni koht mitte Valges Majas, vaid vangikongis. Peamiselt selle pärast, et välisministrina oli ta otseselt segatud e-kirjavahetuse skandaali. "Clintonit peeti alguses süüdlaseks, kuid siis hakati üksnes valetama," märkis Trump.

Peale selle põhiskandaali on Clinton Trumpi kinnitusel seotud veel paljude teiste skandaalikestega ja teda on mitu korda paljastatud vassimises ja võltsimises, mille eest väärib ta samuti vanglakaristust.

"Ta on maailma parim valetaja," on Trump kindel. Sellega seoses on Trump teatanud, et mõni meediaväljaanne, nagu The New York Times, The Washington Post ja CNN teenivad peaaegu täielikult Clintoni huve.

Clinton on kritiseerinud Trumpi liigset Venemaa-sõbralikkust, mis on vastuolus USA ametliku positsiooniga, kuid samas ei tekita Trumpi komplimendid Putinile ja tema soov tunnistada Krimm Venemaa osaks ka ameeriklastes erilist poolehoidu.

On räägitud, et Trumpi selliste avalduste eesmärk on püüd endale rohkem tähelepanu tõmmata ja demonstreerida, et ta pole selline, nagu kõik teised. Kuid on ka kahtlustusi, et Trumpil võivad olla ärisidemed Venemaa oligarhidega – just seetõttu olevat ta nõnda leebe.

Clinton: Trump on liialt venesõbralik

Ka vabariiklased, kelle kandidaadiks miljardär on valitud, on kutsunud Trumpi üles loobuma Putini ülistamisest, sest see võib temalt palju hääli ära võtta. Võib-olla on ta nõuandeid kuulda võtnud, sest esimesel presidendidebatil polnud juttu ei Putinist ega Krimmist. Ka viimastel päevadel on Trump esinenud rohkem Venemaa-kriitiliste sõnavõttudega.

Clinton tõi septembri lõpus välja uue süüdistuse, kui kahtlustas Donald Trumpi äriajamises 1990. aastatel Kuubal, kuigi selle riigi vastu oli USA kehtestanud kaubandusembargo. Sel moel olevat Trump seadnud isiklikud ja ärihuvid kõrgemale riigi huvidest ja kahjustanud tugevasti USA välispoliitikat.

Kui Clinton rääkis häkkerite tegevusest, siis süüdistas ta nendes küberrünnakutes Venemaad. Ta hurjutas ka Trumpi, sest temalgi olevat oma osa Demokraatliku Partei serverite lahtimuukimises. Trump on vastu väitnud, et Venemaa osalust häkkerirünnakutes pole tõestatud ja tema pole samuti nende asjadega seotud.

Trump on nimetanud Clintonit globalistiks, kes tahab saada kogu maailma presidendiks ja keda absoluutselt ei huvita oma riigi huvid.

Trump aga soovib saada kõigest USA presidendiks, kellena ta püüab kaitsta USA kodanike huve. Tema presidentlikud ambitsioonid väljapoole USAd ei ulatuvat.

Kuigi Trump on veendunud, et Clinton ei võida valimisi, on ta viimasele lubanud edu korral siiski absoluutset toetust.

Trump ahvis järele põdurat Clintonit

Ameerikas ja kogu maailmas leidis väga palju vastukaja Trumpi käitumine eelmisel nädalal Pennsylvanias peetud kõne ajal, kui ta kõnepuldis parodeeris ja mõnitas vaevaliselt kõndivat ja tõbist Clintonit, ahvis järele Hillary tobedaid liigutusi.

Seejuures irvitas ta ka sõnaliselt Clintoni üle: "See naine peaks võitlema erinevate asjadega ja lahendama erinevaid probleeme, kuid ta ei suuda kõndida mõnda meetritki oma autoni."

Sellest tegi Trump järelduse, et Clinton pole suuteline riiki juhtima ja oma kehva tervise tõttu pole ta presidendina võimeline vastu seisma Venemaale ega Hiinale.

"Hillary peab võitlema Putiniga, seisma hea kaubanduslepete eest Hiinaga, kuid ta ei suuda astuda viitteist sammu oma autoni," mõnitas Trump.

Ülalkirjeldatud tegu ei lähe kindlasti kokku heade tavadega. Aga millal Trump on järginud häid tavasid või olnud poliitiliselt korrektne? Tavaliselt ei löö Trump millegi eest risti ette ega kohku ka kõige ebaharilikumaid ja sündsusetumaid etteasteid läbi tegema.

Samal teemal

2. jaanuar 2017, 11:25
Ivanka Trump tervitas uut aastat Hawaiil
16. oktoober 2016, 08:46
Trump ärgitab Clintonit enne järgmist debatti vereproovi andma
14. oktoober 2016, 15:37
VIDEO | Vaata, kuidas Donald Trump ja Hillary Clinton "duetti laulavad"
8. oktoober 2016, 20:18
Trump: "Null võimalust, et ma loobun."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee