Maailm

VILEPUHUJA EDWARD SNOWDEN – kangelane või siiski reetur? (5)

Aadu Hiietamm, 7. oktoober 2016, 04:00
OTSUSE OOTEL: Täna avalikustatakse Oslos Nobeli rahuauhinna saaja nimi või nimed. 376 kandidaadi seas on ka USA luure nuhkimisprogrammid avalikustanud Edward Snowden (33). Pilt on tehtud Moskvas teatris. Snowdeni kõrval on tema kauaaegne elukaaslane Lindsay Mills.Foto: RIA Novosti
Norra pealinnas Oslos avalikustatakse täna keskpäeval Nobeli rahuauhinna saaja. Kandidaate on seekord rekordiliselt 376, neist 228 on üksikisikud ja 148 organisatsioonid. Kolmandat aastat järjest leiab kandidaatide seast ka tuntuima vilepuhuja Edward Snowdeni, kes paljastas 2013. aastal USA salajased nuhkimisprogrammid. 

USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja riikliku julgeolekuameti (NSA) endine kaastöötaja Edward Snowden pani maailma kihama 2013. aasta juuni algul, kui avalikustas NSA ebaseadusliku nuhkimisprogrammi PRISM.

Snowden viibis sel ajal Hongkongis. Vahistamise kartuses lahkus ta Hongkongist ja saabus 23. juunil Moskvasse Šeremetjevo lennujaama.

Samal teemal

Sinna jäi ta kuni 1. augustini, kui Vene võimud andsid talle esialgu aastaks ajutise varjupaiga ja seejärel kolmeks aastaks elamisloa, mis lõpeb tuleva aasta suvel.

Niisugune otsus pahandas USA presidenti Barack Obamat, kes oli isiklikult helistanud Vene presidendile Vladimir Putinile ja palunud Snowdeni välja andmist.

Nüüdseks juba üle kolme aasta Venemaal elanud Snowdenil hakkab tegelikult sealsest elust kõrini saama. Kolme nädala eest kritiseeris ta ärilehele Financial Times antud intervjuus Venemaa valitsuse poliitikat inimõiguste vallas ja sõnavabaduse vallas internetis.

Snowden ütles ka, et planeerib Venemaalt lahkumist. Meelsasti pöörduks ta tagasi Ameerika Ühendriikidesse, kuid esialgu ei tule see kõne alla, sest teda ähvardab seal kuni 30aastane vangistus.

Majanduslikult läheb Snowdenil praegu hästi. Ta esineb sageli videosilla kaudu rahvusvahelistel konverentsidel ja saab iga kord keskmiselt 10 000 dollarit honorari.

Snowden palus Obamalt armu

Edward Snowden on pöördunud Obama poole armuandmispalvega.

Sandersi sõnul avas Snowden ameeriklaste silmad näidates, kuidas NSA rikkus ebaseadusliku jälitustegevusega kodanike konstitutsioonilisi õigusi.

Kõigi märkide järgi ei ole Obama siiski valmis Snowdenile armu andma. Nii iseloomustatakse USA kongressi esindajatekoja luurekomitee hiljutises raportis Snowdenit reeturina. "Edward Snowden ei ole kangelane.

Ta on reetur, kes reetis teadlikult oma kolleegid ja riigi ning seadis ohtu Ameerika rahva," rõhutas kongressi esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes.

Ka Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest nentis, et Snowden seadis oma tegevusega ohtu ameeriklaste elud ja USA julgeoleku. Seetõttu saab talle USAsse tagasipöördumisel lubada vaid võimalust õiglaseks kohtuprotsessiks.

Saksa luurejuhid: Snowden on Vene agent

Saksamaa vastuluurejuht Hans-Georg Maassen spekuleeris suve hakul Bundestagis NSA uurimiskomisjonis toimunud kuulamisel võimalusega, et Venemaal varjupaiga saanud Snowden on Vene agent.

Maassen peab võimalikuks, et Snowden ei avalikustanud USA saladusi sugugi omal soovil, vaid ta töötas Venemaa heaks. Samas tunnistas Maassen, et seda väidet on raske tõestada.

Maassenit toetab ka Saksmaa luureteenistuse BND endine juht Gerhard Schindler, kes peab Snowdenit Venemaa tööriistaks. Kuni 90% tema poolt varastatud 1,7 miljonist failist on nii Venemaa kui ka Hiina vaatevinklist strateegilise tähendusega.

Tõenäoliselt ei julge Norra Nobeli komitee siiski Snowdenile Nobeli rahuauhinda anda, sest see mõjuks kõrvakiiluna USA praegusele valitsusele.

Küll aga pälvis Snowden juba kaks aastat tagasi nuhkimisprogrammide avalikustamise eest õige elamisviisi auhinna (Right Livelihood Award) ehk alternatiivse Nobeli auhinna.

Snowden jagas seda auhinda Briti ajalehe The Guardian peatoimetaja Alan Rusbridgeriga, tänu kellele tema paljastused 2013. aasta juunis avalikuks said.

Alternatiivse Nobeli auhinna asutas 1980. aastal Rootsi-Saksa päritolu filantroop ja ökopoliitik Jakob von Uexküll, et tunnustada nende inimeste tööd, keda Nobeli komitee on tähelepanuta jätnud.

Filmi "Snowden" režissöör pettus Barack Obamas 

Tänavu sügisel tuli ekraanidele poliitiline põnevusfilm "Snowden", mis näitab haaravalt Snowdeni kogu senist elu. Film üritab anda vastuse küsimusele, mis sundis teda USA luureametite ebaseaduslikku jälitustegevust avalikustama. 

Režisöör Oliver Stone (70) käis filmivõtete ajal ka mitu korda Moskvas Edward Snowdeniga kohtumas. 

Foto: AFP / Scanpix

Huvitav on teada, et suur osa filmi välisvõtetest tehti Münchenis.

Oliver Stone on muide praeguse USA presidendi Barack Obama peale väga kuri. Stone’i sõnul on Obama valitsusajal rahva jälgimine saavutanud enneolematu taseme ja on võrreldav vaid Ida-Saksa salapolitsei Stasi tegevusega.

Stone rõhutab, et ta on täielikult pettunud praeguses USA presidendis, keda paljud pidasid ametiaja algul ausaks inimeseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee