"Edasine on juba alles jääva 27 liikmesriigi mure, neil on nüüd piisavalt aega valmistuda, et lahkumiskõnelused kulgeksid ladusalt" lisas May, teades suurepäraselt, et euroskeptikud saavad lahkumiskõneluste algamisest olulistes liikmesriikides ainult uut hoogu.

Britid otsivad kompromissi

May märkis kohe, et praegu peab valitsus kõnelusi majandusringkondade esindajatega, et jõuda selgusele, milline lahkumisviis oleks neile kõige sobivam ja ei takistaks oluliselt äritegevust.

Analüütikud on arvanud, et pigem kaldutakse selle poole, et pehmendades reegleid, mis lubavad liikmesriikide kodanikel töötada ja elada Suurbritannias suudetakse välja võidelda õigus jätkata piiranguteta majandussuhteid nagu senimaani.

Ka inglaste väike, kuid siiski oluline enamus kaldub selle poole, selgub ajalehe Independent korraldatud küsitlusest. 52 protsenti oli nõndanimetatud pehme kompromisliku Brexiti ja 48 protsenti ukse pauguga kinnilöömise ja range piirirežiimi kehtestamise poolt.

Sama probleem jagab ka poliitikute seisukohti. Osa Teheresa May parteikaaslasi soovib nimelt kiiresti ja võimalikult kaugele eemalduda Euroopa Liidust, osa kaldub pehmemate võimaluste poole ja mõni poliitik – näiteks endine minister Anna Soubry mõtleb kasutada võimalust hääletada parlamendis lahkumist käsitleva seadustepaketi vastu.

"Ma tean, et minu valimisringkonna inimesed hääletasid Brexiti poolt, kuid ma olen alati olnud Euroopa Liitu jäämise poolt ja ei saa ju minna oma südametunnistuse ja veendumuste vastu," väitis Soubry eile suure kommertstelekanali ITV hommikuses uudistesaates.

Ta oli vihane, et May ütles välja Lissaboni leppe lahkumist käsitleva 50. paragrahvi käivitamise ligikaudse kuupäeva, sest see annab ülejäänud liikmesriikidele selged võimalused kõnelusteks valmistuda. Soubryt ruttas kohe korrale kutsuma üks Brexiti eestvõitlejaid, transpordiminister Chris Grayling.

"Minu arvates on täiesti võimatu, et parlamendiliige, kes teab oma valijate ja kõigi inglaste arvamust, hakkab nende tahtmise vastu hääletama. Inimesed on kõnelenud, andnud meile mandaadi ja demokraatlikus riigis ei saa selle vastu minna."

Ühinemisakt prügikasti

Theresa May ja Brexiti eest vastutav minister David Davis teatasid eile ajalehes Sunday Times ka seda, et kavatsevad panna parlamendihääletusele seaduseelnõu, mis tühistab akti, mis võeti vastu ühtaegu brittide astumisega praeguse Euroopa Liidu eelkäija liikmeks 1973. aastal.

"Me teeme Suurbritanniast taas iseseisva riigi," lubasid nad. Sama seaduseelnõu lõpetab ka Euroopa kohtu jurisdiktsiooni Suurbritannias. Praegu inglastele ülemuslikud Euroopa Liidu direktiivid vaatab parlament seejärel põhjalikult üle ja sobivad lülitatakse Briti seadusandlusesse. Ülejäänud kaotavad kehtivuse.

Tõsi, alles pärast seda, kui Brexit on lõpule viidud. Järelikult mitte varem, kui 2018. aastal. Analüütikud ongi osutanud, et tegemist on pigem kongressil tehtava reklaamitrikiga, kuivõrd Euroopa Liidust lahkumine tähendab ju ühtlasi ka seda, et Brüsseli direktiivid ja varasemad aktid enam Suurbritannias ei kehti.

Üks konservatiivide juhte Patrick McLaughlin lubas eile BBC hommikusaates, et Brexiti läbirääkimised tulevad maksimaalselt avalikud.

"Publik ei saa muidugi dikteerida, mille üle kõnelused käivad, kuid kavatseme põhjalikult kõnelda, millised on meie eesmärgid ja anda hiljem aru, millised neist suutsime täita ja millistega jäime hätta."

Kuidas sündis lahkumisotsus

Referendum selle üle, kas jääda Euroopa Liitu või lahkuda korraldati Suurbritannias tänavu juunis. 51,9 protsenti valimiskastide juures käinutest oli Brexiti poolt. Vastu olid mitme suurema linna elanikud, peaaegu kõik gibraltarlased ning 62 protsenti šotlastest.

Lahkujatele tõi võidu väikelinnade ja maapiirkondade elanike suur vastuseis Brüsselile. Referendumi tulemuste selgudes pani senine peaminister David Cameron ameti maha ja tema asemele tõusis Theresa May. Pärast Margaret Thatcherit teine naispeaminister Suurbritannia ajaloos.