Eesti uudised

Menulauljatar Nancy väljatõstmine – kurb lugu küll, kuid kõik on seaduslik (108)

Marvel Riik, 1. oktoober 2016 04:00
OMAVOLI: Nancy nimetas majast väljatõstmist omavoliks.Foto: Albert Truuväärt
Kuigi lauljatar Nancy Himma peab enda skandaalset väljatõstmist Rae vallas asuvast majast politsei omavoliks, on kohtutäituri kinnitusel tehtud kõik juriidiliselt korrektselt.

Ajakiri Kroonika kirjutas värvika loo lauljatar Nancy Himma, tema tütre Anna-Lisa Rinki ja soomlase Markku Antero Kiukase väljatõstmisest Rae vallas Täksi teel olevast uhkest kahekorruselist elumajast.

Maja uus omanik RH Varad OÜ üritas selle omaniku Heindo Kunderi isikus senistest elanikest lahti saada.

Lõpuks pidi omanikule appi tulema politsei, kes oli sunnitud lauljatari väevõimuga majast välja toimetama. Ei aidanud ka kunagise menulaulja ahastavad hüüded: "Te ei tohi mind puutuda! Kas te saate aru vä? Laske mind lahti!"

Politsei appi: Kuna Nancy Himma (valges pusas) ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma majast, mille kohtutäitur oksjonikorras sundmüüs, tuli appi kutsuda politsei, et uus omanik saaks majja. Foto: Jörgen Norkroos

Lugu sai alguse juba 2014. aasta lõpus, kui kohtutäitur Elin Vilippus pani majale, mis kuulus 2006. aastast kuni tänavuse veebruarini Nancyle ja tema kunagisele abikaasale Aivar Mantsikule, keelumärke. See viitab sellele, et omanikel tekkisid makseraskused.

Samal teemal

"Keelumärkega kaasneb tihti ka vara oksjonikorras sundmüük, mille korraldab kohtutäitur – müügist saadud rahaga kustutatakse võlg ja vara, praegusel juhul siis maja, rändab uue omaniku valdusse," kirjutas Kroonika.

Majale leitigi ostja, Kunder käis selle eest välja 152 000 eurot. Kuigi Kunder sai maja oma firma omandisse juba 22. veebruaril, õnnestus tal maja viimastest elanikest vabaneda alles septembri alguses.

"Rohkem kui kuus kuud on Täksi tee elumaja saanud räsida, rääkimata arvututest konfliktidest ja ähvardustest, mida osapooled kogesid. "/…/ aja jooksul on majas lõhutud aknaid, vahetatud lukke, kruvitud seestpoolt puitlaastplaatidega kinni uksi, pihustatud pipragaasi, asjasse on olnud segatud posijad ja tüli on käinud mitu korda lahendamas politsei," kirjutas Kroonika.

Siiski on seadus uue omaniku poolel ja Nancy Himmal pole muud teha, kui olukorraga leppida.

Kohtutäitur Risto Sepa sõnul tuleb endiste omanike väljatõstmist sageli ette. "Probleem oli pigem kaks aastat tagasi, kui puudus kohtulahend. Tänaseks on riigikohtul see olemas ja probleem ei ole enam nii keeruline, eriti, kui väljatõstmine toimub kohtutäituri enampakkumise alusel," räägib Sepp.

Väljatõstmise puhul tuleb alustada sellest, kuidas maja on ostetud: kas käest kätte, notari juures või kohtutäituri kaudu. Esimese kahe puhul tuleks pöörduda kohtusse, kui endine omanik keeldub hoonest välja minemast.

Kohtutäituri kaudu enampakkumisel ostetud kinnistu puhul – siia kuulub ka Nancy juhtum – tuleb pöörduda uuesti täituri poole.

"Tema algatab täitemenetluse endise omaniku vastu, et tõsta välja kõik isikud, kes sellel kinnistul on," selgitab Sepp. Kui kõik paberid on korras, väljastatakse väljatõstmisteade, mille järgi peavad võlgnikud olema kinnistult läinud 14 päeva kuni kolme kuu jooksul.

Kroonikas nimetas Nancy majast väljatõstmist omavoliks. Ta viitab rendilepingule, mis ei ole tema sõnul lõpetatud ega üles öeldud ja peaks seetõttu kehtima ka uue omaniku puhul.

Sepa sõnul see aga väljatõstmist ei takista. "Kui objekt on kohtutäituri kaudu müüdud enampakkumisel, siis see ei muuda midagi. Riigikohus on teinud lahendi ja andnud täiturile väga tugevad suunised, et ta võib füüsiliselt kõik isikud välja tõsta," kordab Sepp. "Kui isikud takistavad täituril täitetoimingu läbiviimist, siis täituril on voli politseilt abi paluda."

Ida-Harju politseijaoskonna juhi Valter Pärna sõnul tuleb politsei kaasa, kui kohtutäitur seda vajab.

"Täiturid kaasavad oma tööülesannete täitmisele korrakaitsjaid ennekõike olukorras, kus on põhjust arvata, et inimene keeldub kinnisasja vabastamisest või võib käituda agressiivselt," räägib Pärn. "On arusaadav, et tegemist on emotsionaalselt keerulise olukorraga ja kuigi üldjuhul mõjub politsei kohalolek distsiplineerivalt, siis kahetsusväärsel kombel on inimesi, kes ei soovi olukorda rahumeelselt lahendada. Sellistel juhtudel on politseinikel õigus rakendada sundi. Need olukorrad on aga väga erandlikud."

"Selliseid juhtumeid tuleb aeg-ajalt ikka ette, aga neid on vähe. Pigem leitakse mingi muu lahendus enne, kui asi läheb kohtutäiturile. Näiteks saab inimene vara ise enne müüdud," räägib Siilivask.

"Meie peamine sõnum on, et juhul kui inimene näeb, et tal on tekkimas makseraskused, siis ei tasuks pead liiva alla peita, vaid esimesel võimalusel tulla pangaga rääkima ja arutada läbi, kuidas tekkinud olukorda lahendada."

Ka SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas soovitab laenude osas läbi mõelda kas, ollakse ikka suuteline laenu maksma, kas siis, kui tulevad majandusliku raskused.

"Kui makseraskused hakkavad tekkima, siis soovitame pangaga viivitamatult ühendust võtta, et koostöös leida sobivaim lahendus ja vältida tagatise sundmüümist."

Abis on käinud ka K-komando

17 aastat kohtutäiturina töötanud Risto Sepp teab rääkida lihtsatest ja keerulistest väljatõstmistest. Lihtsamate lahendite puhul tuuakse võtmed täiturile või antakse uuele omanikule. Samas on olnud juhtumeid, kui väljatõstmistele on kaasatud lausa politsei eriüksus.

"Kaks aastat tagasi oli Harjumaal kaasas K-komando. Oli teada, et väljatõstetaval isikul on relvakandmise luba ja oli teada, et ta kavatseb oma omandit kaitsta. Oht oli suur," meenutab Sepp.

Tagantjärele võib Sepp jumalat tänada, et K-komando kaasas oli. "Toona olukord intensiivistuski – eraisikud tungisid hantlite ja terariistaga eriüksuslastele kallale, aga nood lahendasid olukorra kiiresti," ütleb Sepp.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee