Lennujaama ehitusele ette jääv kultuskivi lõigatakse juppideks. ()

Tallinna lennujaama laiendustöid on seni takistanud kolm kultuskivi. Kaks neist teisaldati juba suve alguses, kolmas, rändrahnu mõõtu mürakas on tervena ümberpaigutamiseks liiga raske, mistõttu lõigatakse see väiksemateks tükkideks ja tõstetakse alles siis teiste kivide juurde.

Maakivimeister Hardi-Sander Luik on üks neist, kes kivi juures ka toimetama hakkab. Ta kirjeldab, et tõenäoliselt sada tonni kaaluvat kivi võib mõõtude poolest nimetada rändrahnuks.

"Eriline on see, et ta on suure kristalliga ja see on tema miinus," räägib Luik. "Mida suurem kristall, seda pehmem see kivi on ja seda vastuvõtlikum on ta igasugustele ilmastikuvigastustele: näiteks tema rändamisel siiakanti on ta saanud igasuguseid vigastusi, väikseid mikropragusid, kuhu läheb vesi sisse, mis jäätudes lagundavad kivi."

Rahnu tugevuse hindamiseks on kaasatud eksperdid. Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor ­Ulla Kadakas ütleb, et kivi uurimisega tehti algust juba eelmisel aastal, kuid möödunud nädalal tehti kivile ka 3D dokumenteerimine, skaneerimine ja fotogramm-meetria.

"Kui kivi kvaliteet on piisavalt hea, siis see osa, kus on lohud peal – neid lohke oli neli-viis –, see osa kivist saetakse võimalikult suurelt välja ning tõstetakse kahe teise teisaldatud kivi juurde," selgitab Kadakas.

Kivimeistri sõnul plaaniti esialgu kivi puurida ja nõnda murduma sundida, aga siis saadi aru, et kuna see on mõnest kohast liiga mure, siis pole see võimalik. Praegune plaan on eraldada lohkudega osa trosssae abil.

"Kivi pealiskiht lõigatakse trosssaega küljest ära – see on selline mõnetonnine tükk. Ja siis lööb meister sinna kiilusid vahele.

Kuna tross on sentimeetrise läbimõõduga, siis on kivi vaja tõsta kahe sentimeetri kõrgusele, et sinna vahele saaks panna terasplaadi: see võimaldab kivi hõlpsamini teisaldada," kirjeldab Luik. Ta ei välista, et vaatamata ettevaatlikkusele võib kivi siiski murduda.

"Looduse vastu ei saa," ütleb ta ja selgitab, et siis liimitakse tükid tõenäoliselt omavahel kokku.

Ülejäänud osa kivist kasutatakse ära mujal. "Kivi väärtuslikum osa jäetakse alles ja ülejäänud kivi kas kaevatakse maasse või purustatakse ära," lisab Luik. Praegu peab ta võimalikuks, et kivi lõigatakse neljaks tükiks, kuid ta lisab, et kõik sõltub sellest, kui pude kivi on.

Luige sõnul pole Eestis varem muinsuskaitse all olevaid kive nõnda poolitatud ja teisaldatud. "Juba trosssaagimine on selline asi, mida Eestis väga vähe nähakse. Ka see on juba omaette vaatepilt," on Luik õhinal ja lisab, et kivi saagimisele võib kuluda terve päev.

Kadaka sõnul tuleb muinsuskaitse all olevate kivide teisaldamist üldse ette harva. Praegu ongi need lennujaama kivid ainukesed, mida lähiaastatel teisaldatakse.

Jaga artiklit

39 kommentaari

P
peeterpakiraam  /   18:47, 2. okt 2016
see on kivi, keda huvitab. omg
A
arvamus  /   10:55, 2. okt 2016
Lennukatastroofide vältimiseks tuleks kivi tervelt teisalda, tegemist on võimsa elusolendiga, kes vaevalt enda tükeldamise heaks kiidab, tükeldajad peavad ka päris julged või rumalad olema.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis