Eesti uudised

Mis on uue riigieelarve kõige olulisemad punktid? Vastuseid annavad ministrid! (10)

Andra Nõlvak, 30. september 2016, 15:07
2017. aasta riigieelarve erakorraline istungFoto: facebook.com/stenbockimaja
Teisipäeval kiitis valitsus erakorralisel istungil heaks 2017. aasta riigieelarve, mille eesmärk on elavdada majandust ja tõsta inimeste heaolu. Õhtuleht uuris ministeeriumitelt, mis on nende uutes eelarvetes see ÜKS kõige olulisem punkt ja miks.

Haridus- ja teadusministeerium – noorte huvitegevus

Haridusministri Maris Lauri sõnul on selleks täiendav noorte huvihariduse toetamine, mida alustakse järgmise aasta septembrist. „Suurematest keskustest kaugemal ei ole praegu tihtipeale erilisi valikuvõimalusi, tihti jäävad sissetulekud ebapiisavaks,“ selgitas Lauri toetuse vajalikkust. „Järgmisel aastal plaanime selleks eelarvesse 6 miljonit eurot ning ülejärgmisel juba 15 miljonit eurot aastas,“

Haridusminister Maris LauriFoto: Teet Malsroos

Samal teemal

Justiitsministeeriumtasuta õigusabi

Justiitsministeeriumi uue eelarvega käivitatakse esmase õigusnõustamise süsteem üle riigi, kus inimesed saavad tasuta õigusabi ja selleks eraldatakse 700 000 eurot. „ Kui inimesed ei ole oma õigustest teadlikud, siis on nad kaitsetud. Varalisest seisundist või eriteadmistest sõltumata peab olema inimestel õigusnõustamine tagatud,“ põhjendas ministri Urmas Reinsalu otsust.

Justiitsmininister Urmas ReinsaluFoto: Teet Malsroos

Kaitseministeeriumjulgeoleku suurendamine

Kaitseministeeriumi jaoks on kõige olulisem see, et valitsemisala uus eelarve võimaldab tuleval aastal riigi julgeolekut suurendada. „2017. aasta riigieelarve üks kesksemaid prioriteete on tagada, et Eesti oleks tänases pingelises julgeolekuolukorras paremini kaitstud,“ selgitas kaitseminister Hannes Hanso.  Hanso sõnul järgib ja kinnistab eelarve põhimõtet, et kaitsekulud on vähemalt kaks protsenti SKPst ja kokku moodustab uueks aastaks planeeritud kaitse-eelarve 2,17 protsenti SKPst, mille sees on ka liitlaste täiendava kohaloleku kulude katteks vajalik lisaraha.

Just julgeoleku suurendamiseks paigutatakse Eestisse liitlaste pataljoni lahingugrupp ning NATO küberharjutusteväli.

Kaitseminister Hannes HansoFoto: Stanislav Moshkov

Keskkonnaministeerium – puhas joogivesi

Keskkonnaministeeriumi uuest eelarvest on ehk märkimisväärseim investeeringute jätkumine puhta joogivee tagamiseks ja keskkonda minema reovee puhastamiseks. „2017. aastal suunatakse selleks otstarbeks 30 miljonit eurot ja hetkel rahastatud projektidest olulisemad on Haapsalu ja Märjamaa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine,“ sõnas minister Marko Pomerants.

Keskkonnaminister Marko PomerantsFoto: Stanislav Moškov

Kultuuriministeerium – kultuuritöötajate palk

Kultuuriministeeriumi suurimaks eesmärgiks uue eelarvega on kõrgharidusega kultuuritöötajate palkade tõstmine. „Eesti on juba praegu Euroopa viie esimese seas – kui mitte mujal, siis kultuuris osalemise ja selle loomise näitajate põhjal. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgad peavad 2020 aastaks jõudma täistööaja korral Eesti keskmiseni. See eesmärk on mulle eelarve läbirääkimistel siduv,“ selgitas minister Indrek Saar oma arvamust.

Kultuuriminister Indrek Saar, kultuuriminister Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – Kose-Mäo lõigu ehitus

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal Foto: Madis Veltman / Ekspress Meedia

Maaeluministeerium – erakorraline toetus põllumajandussektori kohanemiseks

Maaeluministeeriumi jaoks on kõige olulisem punkt uues eelarves põllumajandussektori erakorraline toetus. „Arvestades põllumajandussektori keerulist olukorda on kindlasti oluline, et 2017. aastal makstakse põllumajandussektorile erakorralist toetust 15,68 miljoni euro ulatuses,“ sõnad minister Urmas Kruuse. „See toetus peab aitama kaasa põllumajandussektori kohanemisele uute turuoludega. Erakorralisest abist 7,6 miljonit eurot tuleb maksumaksjalt ja 8,08 miljonit eurot Euroopa Liidult,“ selgitas Kruuse.

Maaeluminister Urmas KruuseFoto: Stanislav Moškov

Rahandusministeerium – madalapalgaliste tagasimaks

Rahandusministeeriumi kõige märkimisväärsemaks punktiks uues eelarves on madalapalgaliste tagasimakse rakendumine. Ministri Sven Sesteri sõnul on tegemist maksukoormuse vähendamisega, mis jätab kokkuvõttes madala palgaga töötavatele inimestele rohkem teenitud tulu kätte. „Ei ole mõistlik, et inimesed, kes teenivad alampalka või vaid veidi üle alampalga ja elavad vaesusriskis, peavad sellest napist sissetulekust aastas ikka maksma sadu eurosid tulumaksu,“ põhjendab Sester otsust.

Tagasimakse valem tagab selle, et inimesel oleks alati kasulikum teenida rohkem tulu. „Kuna tegemist on täpselt sihitud maksutagastusega, on see mitu korda efektiivsem kui tõsta maksuvaba tulu kõigile maksumaksjatele. Tegemist on mujal maailmas ära proovitud maksumudeliga, mille pluss on just see, et säärane tagasimakse vähendab vaesust ja samal säilitab motivatsiooni teha tööd ja teenida suuremat tulu,“ selgitab minister. „Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtete maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavatele inimestele kätte jäävat tulu. See on osa valitsuse suuremast plaanist vähendada tööjõumakse ja parandada madalat palka saavate inimeste olukorda,“ lisab ta.

Rahandusminister Sven SesterFoto: Teet Malsroos

Siseministeerium – julgeolek

Siseministeeriumi jaoks, nagu ka kaitseministeeriumi, on üks olulisemaid punkte julgeoleku tugevdamine. „Ja erinevatest sellega seotud eelarveridadest tooksin välja piiriehitusega jätkamise rohkem kui 20 miljoni euro ulatuses,“ sõnab Hanno Pevkur.

Siseminister Hanno PevkurFoto: Mati Hiis

Sotsiaalministeerium – lasterikaste perede toetuse suurendamine ja töövõimereform

Kuna sotsiaalministeeriumi all tegutseb kaks ministrit, toome välja kaks eelarve punkti, mis tähelepanu väärivad. Sotsiaalvaldkonnas on üheks olulisemaid investeeringuks 2017. aasta riigieelarves lasterikaste perede täiendav toetus. „Laste saamiseks ja kasvatamiseks on oluline pakkuda peredele toetavad ja sõbralikku keskkonda. Selleks, et julgustada Eesti peresid saama perre rohkem kui kaks last, jõustub järgmisel aastal lasterikka pere toetus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Tuleva aasta 1. juulist lisandub praegusele lastetoetusele lasterikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus. Selleks on uues eelarves ette nähtud 23 miljonit eurot.

Tervise- ja töövaldkonnas võib pidada kõige olulisemaks viimaks käivituvat töövõimereformi. Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on üks olulisema tähtsusega järgmisel aastal tervisekahjustusega inimestele tööle aitamiseks ja toetamiseks täiesmahus käivituv töövõimereform. Selleks on uuel aastal ettenähtud ligi 88 miljonit eurot ning toetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks täiendavalt 23 miljonit eurot.

Tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovski (vasakul) ja sotsiaalminister Margus Tsahkna (paremal)Foto: Andres Putting / Ekspress Meedia

Välisministeeriumilt ei ole Õhtulehel õnnestunud vastust saada.

Välisminister Jürgen LigiFoto: Andres Putting / Ekspress Meedia

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile hoida riigieelarve jätkusuutlikuna, püsib valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti prognoositavast SKPst.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee