Kersti Kaljulaidi stiilispikker (108)

Ilmselgelt ei mõtle Kersti Kaljulaid hommikuti esimese asjana sellest, mida selga panna ja kas tulemus ikka tabab mõnda moemärki. Ta on klassikaline ametnik, kes riietusele suurt tähelepanu ei pööra.

Kes lootis, et võimalik tulevane naispresident pakub Kadriorus olles pottmütside ja rulluisukleitidega samasugust meelelahutust nagu mõne aja eest lossist lahkunud esidaam, siis eksite rängalt. Kersti Kaljulaidi puhul on aru saada, et igasuguste veidrustega ta kaasa ei lähe ning vahvate disainidega välja tulnud noored disainerid peavad endale muu liikuva reklaamtaiese leidma.

Kaljulaidi stiil millegi erilisega silma ei hakkagi ning suuri moefopaasid samuti silma ei jää. Riietus vastab kantseleistiili nõuetele, märgistades linnukesega ära nii veidi igava kui ka viisaka kasti.

Samas ei saa öelda, et võimalik tulevane naispresident riietukski nagu hall hiir. Vajadusel julgeb ta riietusele ka särtsu anda. Olgu selleks siis küllaltki julge mustriga pintsak, rahvusliku lillmustriga kleit või hoopis triibuline tuubkleit nahktagiga. Tõsi, viimast kombinatsiooni ilmselt tööl ta ei kanna, pigem vabal ajal.

Just vabal ajal julgeb Kaljulaid rihma veidi lõdvemaks lasta ja nooruslikumalt riides käia. Siingi lähtub ta aga deviisist: lihtsuses peitub võlu ning ilmselt kõige mugavamalt tunnebki ta ennast just teksade ja kampsuniga.

Ballikleidist pidupäeval hoiab ta aga eemale nagu tulest ja eelistab pigem turvalist rahvariiet, mille mittesobimise üle ei saa keegi nuriseda, küll aga patriotismi eest punkte anda.