Kodu

Lemmiklooma võtmine tähendab vastutust (4)

Õhtuleht.ee, 30. september 2016 04:00
Foto: Teet Malsroos
Mida teha, kui laps ikka ja jälle alustab mangumist, et perre võetaks koer – või vähemalt kass?

Lemmiku võtmise kasuks räägivad uuringud, mis näitavad, et lapsed, kes kasvavad koos lemmikloomadega, on edaspidises elus enesekindlamad, sotsiaalselt paremini kohanenud ja ümbritsevate vastu kaastundlikumad kui loomadeta kasvanud lapsed. Argument on vanemate silmis seegi, et loomast oleks koolilapsele vanemate tööloleku ajal kodus seltsi, ka õpiks võsuke nii hoolitsema ja vastutama.

Samal teemal

Ei saa aga unustada, et esialgu tuleb vastutus võtta vanematel: kuigi lapsed lubavad oma lemmiklooma eest ise hoolitseda ja mõtlevad seda täiesti tõsiselt, ei kujuta paljud neist siiski päris täpselt ette, millised kohustused ja vastutus lemmikloomaga kaasnevad: et kutsikas või kassipoeg vajab eriti palju õpetust-kasvatamist esimese eluaasta jooksul, hoolitsust ja tähelepanu aga järgmised 10-15 aastat.

See tähendab, et vanematel tuleb olla valmis looma eest hoolitseja põhirolliks – vähemalt peab see olema n.-ö tagavaraplaan. Siiski ei maksa lapse soovile jäigalt vastu seista – nii mõnigi praegune täiskasvanu mäletab ju hästi, kui palju see omal ajal haiget tegi. Parem lugege-uurige koos lapsega täpsemalt, millised on tema soovitud looma vajadused. Siis vaadake oma kodu, mõelge läbi pereliikmete päevaplaan ja kaaluge: kas loomal oleks teie juures mõnus ja mugav.

Ehk selgub seliste arutelude käigus, et esialgu oleks koeravõtmise asemel siiski targem võtta mõni pisiloom, näiteks hamster, merisiga, rott või liivahiir. Võimalik, et laps lepib selle plaaniga ja on valmis tõestama, et suudab lemmiku eest ise hoolt kanda. Edaspidi võib siis ju juba mõelda ka kassi või koera võtmisele.

Samal teemal

05.05.2017
Soovimatud merisead sokutati loomaaia prügikasti
07.10.2016
Kuus nippi, mida võiks laste kasvatamisest feministidelt õppida
21.09.2016
Mees taris kaimani koju lemmikuks – naine šokis