Eesti uudised

ERM-i uus hoone – Euroopa suurim ja nüüdisaegseim muuseum (13)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 29. september 2016, 17:01
ERM-i uue hoone pikkuseks sai 355,8 ja laiuseks 71,7 meetrit. Hoone kõrguste vahe varieerub 2,4–15,3 meetrini. Foto: Aldo Luud (Õhtuleht) Foto: Foto: Aldo Luud
Täna pidulikult avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimine on kui võla tasumine nende ees, kes muuseumi 1909. aastal asutasid.

„Kes ajaks eestlastele hinge sisse, et nad selle tarvis tööd teeksid ja oma esivanemate mälestusi alal hoida püüaksid; praegu on pea viimane aeg, kus veel ülepea võimalik on rahva riideid ja muud selleväärilist saada. Kui aga otsa üles saaks ja ühegi toa täis, küll siis asi nihkuks. Ja kui keegi muu otsa üles ei võta, siis loodan mina, kui ühekorra nii kaugel olen, väikese hakatuse teha,” kirjutas ERM-i üks asutajatest Oskar Kallas tegelikult juba 1891. aastal oma päevikus.

Samal teemal

Aastatel 2006–2012 ERM-i direktorina töötanud ja kõvasti uue maja sünni eest võidelnud Krista Aru tunnistab, et praegu on tal tõepoolest tunne, et mingi võlg saab tasutud. „Võlg nende inimeste ees, kes aastal 1909 ERM-i asutasid, seda arendasid ja hoidsid ka siis, kui polnud isegi lootust oma riigile,” leiab Aru ja avaldab heameelt, et on saanud kaasa aidata kohuse ja kohustuse täitmisele.

ERM-i uut hoonet on kultuuriminister Indrek Saar nimetanud juba Euroopa suurimaks ja nüüdisaegseimaks muuseumiks. „Hoone on võimas, suunatud avarana tulevikku ja uute võimaluste poole. Igal juhul ei jäta see kedagi ükskõikseks ja see on hea. Hoone on polüfunktsionaalne, pakkudes mitmesuguseid võimalusi: see ongi üks muuseumi ülesandeid, olla avatud kõikideks tegevusteks. Seega arvan, et uus maja hakkab tööle ja kõik leiavad sinna tee,” on Aru arhitektide Lina Ghotmeh, Dan Dorelli ja Tsuyoshi Tane kavandatud ERM-i uuest majast vaimustuses.

Kuidas saaks ERM-i uue hoone valmimise kokku võtta? Muuseumi avalike suhete juht Kaarel Tarand toob välja, et see on Eestis ainulaadne, et kogu avalik suurprojekt realiseeritakse kavandatud tähtajaga ning algse eelarve piires. „Muidugi on see saavutatud inimeste eneseületuse ning ületundide hinnaga, aga kõik jäid ellu,” lisab Tarand.

Viimastel kuudel on Tarandi sõnul olnud ERM-i töötajate jaoks kõige kriitilisem ikkagi ajafaktor ja psüühiline pinge, mida lõpptähtaja lähenemine tekitab. Viimaseks tööks enne muuseumi avapidu on viimane koristamine. „Lavastus on valmis, kui see on laval, teleülekanne on valmis, kui see on eetris. Seega lõppevad viimased tööd täpselt sekund enne ürituse algust kell 19.00,” kirjeldab Tarand viimaseid töid enne pidulikku avamist.

Eelmisel nädalal kirjutas Delfi, et ERM-i murekohad on toitlustuse pakkumine ja giidide puudus. Kas praeguseks on probleemid lahenenud? „Me saame hakkama kõigega, mida oleme lubanud. Rõhuasetus võiks nii giidide kui ka toitlustuse puhul olla see, et perspektiivis vajame me inimesi juurde ehk jutt on lisakeelte oskajatest ja lisavõimalustest menüüs,” vastab ERM-i avalike suhete juht.

Milline võiks olla uue muuseumi eeldatav publikumagnet? Tarandi sõnul loodavad ERM-i töötajad, et eestlased armastavad kõige rohkem oma esimest sinimustvalget lippu, mis on üleilmselt ainulaadne ja meie vabaduse ja iseseisvuse alusvara. Jutt käib esimesest ja ajaloolisest Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest lipust, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. aastal.

Lipp on pärast peidukohast välja võtmist ning restaureerimist 90-ndate alguses paiknenud Eesti Rahva Muuseumi Veski tänava hoidlas ja käinud avalikkuse ees vaid mõne korra. Nüüd muutub lipp ERM-i uuel püsinäitusel alaliselt vaadatavaks, asudes rahvuse ja riigi kujunemisloost jutustava püsinäituse osas turvalises vitriinis.

---------------------------------

6000 ruutmeetrit näituseala

*Lõviosa sellest katab Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised”, mis hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat ajarada ning 11 teemanäitust.

*Soome-ugri ja põhjarahvaste püsinäitus „Uurali kaja” tutvustab võrdlevalt eestlaste keelesugulasi ja muid Põhja-Euraasia põlisrahvaid.

*Vahetuvate näituste saalis (900 ruutmeetrit) avatakse Eesti sünnipäevaks 2017. aasta veebruaris ajaloo suurim rahvarõivanäitus.

Allikas: www.erm.ee.

-----------------------------------

Roosi tänav sai valmis

*Kolmapäeval avati Tartu kesklinnast Eesti Rahva Muuseumi juurde viiv Roosi tänav.

*Tänavale on kogupikkuses rajatud 3,5 meetri laiune promenaadiala. Rekonstrueeritud on tänavavalgustus ning rajatud ootepaviljonidega bussipeatused ja istumiskohad. Roosi ja Puiestee tänavale on ehitatud fooriga ristmik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee