Keegi võiks ERM kogudesse rohkem lante ka viia. Neid on seal ikka väga vähe- üks ennesõjaaegne saksa DAM puulant, üks saksa rohulant ja ongi enamvähem kõik...peipsi sikuteid ja valuvorme on ka paar tükki..
Mis puutub fotol olevasse kalapüügivarustusse, siis need rullid keskel ei ole kindlasti mitte saksa dv-st, vaid on n liidus toodetud rullid, ainus saksa dv rull paistab servapidi vasakul üleval
Nõukaaja üle elanud Wabariigiaegsed väärtuslikud eksponaadid on muuseumireformi käigus kadunud. Asemele toodud Laari hommikumantel, Aaviksoo vanad tossud ja koltunud fotod.
Mõne kuu pärast , kui esimene elevus on läbi meenutab see asutis kesk-aasia kõrbelinna. Kõik on nagu olemas - marmor ja klaas aga mida pole, on inimesed.
või mitte, kuid see selgitus on tõesti arusaamatu. Inimese lugu, arvan, tahetakse säilitada. Enamus muuseume püüavad nüüd ju selle poole. Aga kusagil peaks olema ikka piir - mäletan, et Ukrainas oli kunagi väärtuseks ka presidendi pintsak, milles iseseisvuse välja kuulutas. Kurb on selle ERMi pärast, see vanahoidja paistab vanaaegne olema. Austraaliasse minejate uusmigrantide asju tahab koguda, kuid palju olulisem oleks ju koguda hoopiski kestvamalt võõrsil elanute lugusid, dokumente ja esemeid. Iseasi on, et digiajastul võiks paljutki, sh spinningut ja alukaid säilitada hoopiski mitte esemelisel kujul.