Eesti uudised

2017. aasta riigieelarve: elu minevat ikka paremaks! (4)

Juhan Haravee, 28. september 2016, 04:00
Foto: Vida Press
Täna annab peaminister Taavi Rõivas riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis teisipäeval sai valitsuselt heakskiidu. Kui palju unetuid öid toob riigikogulastele 2,5protsendilist majanduskasvu prognoosiv eelnõu, selgub juba lähikuudel.

"Ma nimetaksin seda eelarvet kasvueelarveks," juhatas rahandusminister Sven Sester sisse eile rahandusministeeriumis korraldatud riigieelarve eelnõu tutvustuse.

Olgu siinjuures meelde tuletatud, et tänavust riigieelarvet kutsus Sester aasta tagasi hellitavalt vastutustundlikuks eelarveks.

Rahandusministri sõnul kannab 2017. aasta riigieelarve valitsuse prioriteetidest tulenevalt viit põhieesmärki: plaanis on tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu ja vähendada tööjõumakse, suurendada väikesepalgaliste ja lastega perede toimetulekut, soodustada laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Riigieelarve tulude plaanitud mahuks on 9,42 miljardit eurot, 592 miljonit eurot ehk 6,7% rohkem kui 2016. aastal.

Tööjõumaksud pisut langevad

Eelnõu kohaselt rakendub tulumaksu tagasimakse väikesepalgalistele. Töötav inimene võib saada tagasi aastas tasutud tulumaksu 2016. aasta sissetulekute põhjal kuni 710 eurot. Seda tagastust saavad taotleda ligi 100 000 inimest, kes on töötanud täistööajaga vähemalt pool aastat ning teenivad kuni 651 eurot kuus.

Kaitsekulud moodustavad 2017. aastal 2,19% SKTst ehk 477 miljonit eurot, mis on siiani kõrgeim tase. Siseministeeriumi valitsemisalas panustatakse järgmisel aastal 2,7 miljonit eurot kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja 20 miljonit eurot idapiiri väljaehitusse. "Sellest piirilõigust saab Euroopa Liidu välispiiri paremini välja ehitatud osa," kinnitab Sester.

1. juulil 2017. aastal hakatakse vähemalt kolme lapsega perele maksma lisatoetust 200 eurot kuus ning seitsme või enama lapsega perele 370 eurot kuus. Lisaks käivitatakse elatis-abifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha.

Brexit põhjustab 35 miljonit lisakulu

2017. aasta teisel poolel ootab Eestit ees Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Suurbritannia otsuse tõttu lahkuda Euroopa Liidust läheb eesistumise varasemaks nihutamine Eestile esialgsele kulule maksma veel 35 miljonit eurot.

Õpetajate palgafond kasvab tuleval aastal 4,6 protsenti. Sotsiaalhoolekandetöötajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ning politseinike, päästjate ja tollitöötajate palgafond kasvab 3,3%.

Keskmine vanaduspension tõuseb 5% ehk 20 euro võrra, jõudes 416 euroni, mis jääb maksuvabaks. Toetusskeem annab 115 eurot toetust aastas, seda saavad üksinda elavad pensionärid, keda on 92 300 inimest.

Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal 66 miljoni euro võrra 1,09 miljardi euroni. Rahandusminister rõhutas, et plaanitud sotsiaalmaksu langetamine (0,5%) haigekassa tulusid ei vähenda.

Küsimused, kas ja mis ulatuses hakkab maksumaksja edaspidi kinni maksma sel aastal tõenäoliselt siiski ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodutaluga (Ärma) seotud kulutusi, panevad muidu sõnaosava Sven Sesteri mõtlema. "Tegemist on seaduses sätestatud kuluga ja ega ma nüüd peast küll ei oska öelda, milline võiks olla see seadusest tulenev mõistlik kulude hüvitamise määr," jääb rahandusminister veidi kimpu.

"Aga need on presidendi kantselei kuludesse sisse arvestatud!"

Sester: "Mina nimetaksin seda kasvueelarveks!"

Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal

Kultuuriministeerium

- Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks

- Arvo Pärdi keskus Laulasmaal

- mitme teatri lavatehnika

Haridus- ja teadusministeerium

- Kaunite kunstide kool

- Viimsi ja Rapla riigigümnaasium

- Tartu Ülikooli IT-keskus

- Tallinna Tehnikaülikooli katsehall

- Eesti Kunstiakadeemia õppehoone

Siseministeerium

- Eesti-Vene piiri ehitus

- Sisekaitseakadeemia õppehoone

- Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee