Eesti uudised

Miks saavad pangad õppelaenudelt riskivaba tulu? (4)

Mattias Tammet, 28. september 2016 04:00
MAAST LEITUD RAHA? Pankadele on õppelaen justkui taeva kingitus – riski pole, küll aga laekub märkimisväärne intress. Foto: Mati Hiis
Eestis saab õppelaenu 5%lise intressiga. Õppelaenu eripäraks on see, et riik on laenu viimane käendaja ehk garanteerib, et laenuandja saab oma raha tagasi. Millele see 5% sel juhul kulub?

Pankade esindajad selgitavad 5%list intressi üsna napisõnaliselt. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask märgib: "Seda reguleerib seadus."

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütleb: "Õppelaenu peab pigem võrdlema tarbimislaenuga ja arvestades asjaolu, et üldjuhul on tegemist käenduse tagatisel väljastatava laenuga."

5%line on intress tõepoolest seepärast, et seaduses on nõnda kirjas. Täpsemalt on "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses" öeldud, et intress on 12 kuu Euribor pluss 2%, aga mitte alla 5%. Kuna 12 kuu Euribor on praegu negatiivne, siis järelikult ei saa intress alla 5% kukkuda. Siiski on vastuseta küsimus, miks on piir just 5%. Praegu pakuvad õppelaenu paljud laenuandjad, mistõttu ei ole piir ilmselt vajalik selleks, et teenusepakkujate arvu suurendada. Samuti võib eeldada, et kuigi õppelaenu saaja peab ette näitama laenu käendaja, siis kuna riik lõpuks kõiki laenusid garanteerib, ei ole laenuandjatel suurt põhjust kontrollida, kas laenusaaja ikka suudab raha tagasi maksta.

SEB esindaja Evelin Allase sõnul võetakse tänapäeval oluliselt vähem õppelaenu kui umbes kümne aasta eest. Ka haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on laenuvõtjaid väheks jäänud: 2014/2015 õppeaastal võttis õppelaenu ainult 9% neist, kes seaduse järgi seda teha võisid. Ministeeriumi hinnangul on seadus õppijale siiski positiivne. "Laenusaaja seisukohast on kindel intress selge pluss," selgitab ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik.

"Laenude kergekäelisest väljastamisest ei saa rääkida. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus seab laenuandjale rea nõudeid."

See ei lükka endiselt ümber tõsiasja, et kui riik on õppelaenu garanteerinud, siis vajadusel saab pank tagasimaksmata laenu riigilt tagasi. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas tõdeb, et õppelaenu seaduse kaasajastamine oli isegi eelmise rahandusministri Maris Lauri laual, ent ei jõudnud väga kaugele.

2000. aastal oli kaalumisel idee, et riik garanteeriks õppelaenust 100% asemel 80%. Eelnõu võeti riigikogust tagasi pankade ja üliõpilaste vastuseisu tõttu. Üliõpilaste hinnangul oleks seadusemuudatus teinud neile laenu saamise liiga keeruliseks. Rahandusministeerium märkis toona, et Hansapanga laenuportfellist moodustavad õppelaenud umbes 10% ja ka intress oli üle 10%.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee