Kommentaar

Katrin Laur | Kas väärime ikka oma riiki? (40)

Katrin Laur, režissöör, 26. september 2016, 16:33
 RENE SUURKAEV
Need inimesed, kes laupäeval Estoniasse presidenti valima kogunesid, ei olnud vaesed ega harimatud, nad on ka maailma näinud, et osata meie riiki muude paikadega võrrelda.

Nad jätsid selle töö tegemata, mille jaoks nad olid valitud ja volitatud. Nad nurjasid ka nende töö, kes tahtsid oma kohust täita ja presidendi ära valida.

Ma olen kogenud, et inimesed tavaliselt ise ei mõtle, et nad teevad halba, isegi kui nad seda teiste arvates teevad. Inimene suudab ennast veenda oma motiivide õilsuses ja selles, et ta teeb seda, mida teeb koguni teiste heaks. Ma olen isisklikult veendunud, et nii Hitler kui ka Stalin pidasid ennast inimkonna heategijateks. Et nad vaenlaste vastu võitlema pidid, oli hädavajalik.

Mida nad taotlesid?

Samal teemal

Kes on nende valijameeste ja -naiste vaenlased, kes 24. septembril presidendivalimise teises voorus tühjad sedelid ära andsid? Mis on see hea, mida nad selle abil toetada tahavad?

Igaüks viiest kandidaadist oleks võinud Eesti riiki juhtida. Kuidas ta seda teinud oleks, olime me enne üsna põhjalikult kuulnud. Demokraatias ei ole võimalik, et riiki juhiks igal hetkel ainult need, kes meile isiklikult meeldivad. Lennart Meri meeldis paljudele, osale aga mitte. Sama oli Arnold Rüütliga. Toomas Hendrik Ilvestki toetasid ühed, teised olid väga vastu.

Siim Kallast mõni küll kirglikult ei tahtnud presidendiks, aga keegi ju sisuliselt ei uskunud, et kui ta oleks meie presidendiks saanud, oleks see Eesti riigile ohtlik olnud. Sama kehtib Allar Jõksi kohta: kes tahtis pikka kasvu ja mehelikku presidenti, see oli Jõksi vastu. Aga, olgem ausad, need ei ole need argumendid, miks peaaegu 60 valijameest ja -naist tühjad sedelid kasti lasid.

Aga mis nende argumendid siis olid? Enamikel juhtudel ilmselt parteidistsipliin (milline perversne sõna). Isegi mitte terve partei, vaid selle mingi osa. Mõelge, Eesti vabariigi kodanikud, olles valitud täitma nii tähtsat ülesannet – rahva, mitte partei poolt – otsustasid eelistada mingit sööma- ja löömameeste punti teile. Saage aru, et selliseid inimesi ei tohi uuesti valida valitsema, sest Eesti riik ei ole parteide ja huvigruppide omand.

Nüüd läksid valimised põllule. Jukud astusid Tõnnide vastu, liiga harva, nagu ikka, löövad kaasa Minnid ja Mannid, kuigi oli ju valida kaks kobedat naist.

Mida saab lubada kandidaat, kes läheb rahvaga kohtuma? Keda ikkagi ise valida ei saa? President ei saa meile ju midagi lubada või anda, seadusest lähtuvalt ei saa me kõva meest, vaid piiratud volitustega rahva esindaja. Moraalselt oleks tal küll võimalik mõndagi ära teha. Aga see võimalus on oluliselt kahanenud selle läbi, et presidendivalimistest on saanud lehmakauplemine ja laat.

Iseseisvalt ei oskagi?

Ma ei ole jurist, aga kui enamik Eesti rahvast arvab, et Eestis peaks presidenti otsevalimistel valima, siis peaks õiguskantsler võtma südameasjaks presidendivalimise korra muutmise. See, mis 24. septembril juhtus, ei ole halva seaduse, vaid madala moraali ja puuduva poliitilise küpsuse tagajärg.

Eesti riigis ei ole kõik hästi, aga iga täiskasvanud inimene teab, et ükski riik ei tee oma kodanikke õnnelikuks. Ei Soome, Rootsi ega Singapur ole paradiisid maa peal. Kes arvab, et Eesti riigis on kõik halvasti, sellega ma vaidlema ei hakka.

Kadunud president Lennart Meri ootas pikisilmi, kunas taastatud vabariik saab sama vanaks, kui oli esimene. Ma ei ole temaga sellest rääkinud, usun aga, et ta oli mures mitte ainult maailmas toimuva tõttu ja meie ohtliku geograafilise asukoha pärast. Aga ta teadis, et meis endis – eestlastes – on mingi saatuslik defekt, mis ei taha meid lasta leppida eestlaste valitsemisega, iseseisva Eesti riigiga.

Võõraid isandaid oleme sajandeid õppinud kiruma ja lolliks pidama, nende aitadest varastama ja lauldes Vanemuist ootama. Laulupeodki on ilma allasurumiseta jäänud justkui lahjaks. Kas tõesti peame ise lammutama laiali oma riigi ja õõnestama selle vundamenti, enne kui aru saame, et demokraatia on kõige halvem kõigist riigivalitsemiskordadest, millest halvemad on vaid kõik tesied?

Samas olen kindel, et need, kes laupäeval tühjad sedelid kasti lasid, on piisavalt jõukad ja kavalad, et lahkuda siit enne, kui uued valitsejad siit jälle endi poolt ülesseatud kandidaatide 98% valimisedust teatada saaksid.

40 KOMMENTAARI

t
Toivo 30. juuni 2017, 17:27
Las eestile peab olema president, kas topis ei kõlbaks, riputame ukse kohale ja lööme kulpi.
v
varaste erakonnad ju praegu riigikogus 30. juuni 2017, 17:25
kohus tegelebki ainult riigikogulastega.
Loe kõiki (40)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee