Reis

Läheks rappa! (2)

Piret Parik, 24. september 2016, 04:00
KUMMIKUD KAASA: Praegu on Põlvamaal Meenikunno soo ääres olev 5,8kilomeetrine matkarada seoses kõrge veetasemega raskesti läbitav.  Aldo Luud
Lastega perele leidub paarikilomeetriseid, matkahundile üheksakilomeetriseid radu.

 

Sügisel, kui putukaid on vähem, on paras aeg võtta ette raba- või soomatk. Kuna peaaegu veerand Eestist on kaetud märgaladega, on igas maakonnas ka soo, kus jõhvikaid korjata, loomi uudistada või lihtsalt looduse värvimängu imetleda. Neil, kes kardavad aga ämblikke, tasuks teada, et just sügisel on neid kaheksajalgseid rabades ohtrasti.

 

Eestlaste üks armastatumaid rabasid on Harjumaal asuv Viru raba oma 3,5kilomeetrise laudteega, tõdeb matkajuht Levo Tohva OÜst Matkajuht. Et osa laudteest on veidi amortiseerunud ja kõikuv, võib sellel kohati olla ka mõni sentimeeter vett. RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Kitteri sõnul on üks käidavamaid ka kaheksakilomeetrine Kakerdaja loodusrada. Lastega pered võiksid ette võtta aga mõne lühema raja, näiteks 1,5kilomeetrise Sõõriksoo. Pool sellest on läbitav ka ratastooliga, mööda Viru raba õpperada võib aga täies pikkuses sõita nii ratastooli kui ka lapsevankriga.

 

Läänemaale sattudes võiks ette võtta üheksakilomeetrise Marimetsa raja, põngerjatele on aga jõukohane 1,1kilomeetrine Tuhu matkarada. Põlvamaal Meenikunno soo ääres on populaarne 5,8kilomeetrine matkarada ja kuigi seda saab ka ratastooliga läbida, ei õnnestu see praegu – seoses kõrge veetasemega. Kes ei taha nii palju käia, siis Valgesoo õpperada tähendab vaid 1,8 kilomeetrit kõmpimist.

 

Jõgevamaal on rabade võlumaaks kutsutud Endla järve matkarada (8 km). Kitter soovitab ka selle lähedal olevat Männikjärve raba õpperada (7,3 km). Osa laudtee lõikudest on aga järve veetaseme tõusuga üle ujutatud ja need on läbitavad ainult kõrgete kummikutega. Viljandimaal asuv Öördi õpperada (2,4 km) sobib hästi lastega peredele. Pärnumaa Riisa õpperajal (4,8 km) saab aga näha läbinisti tüma ja vesist laugastikku, samas on see ratastooligagi läbitav. Kes tahab mudilased kaasa võtta, siis selleks sobib kolmekilomeetrine Nigula raba õpperada, selle ääres näeb kauneid soosaari. Raplamaalgi on üks lühem rada – 2,5kilomeetrine Mukri loodusrada.

 

Ida-Virumaal soovitab Tohva ära käia Selisoo matkarajal (4,8 km), osa selle laudteest on aga amortiseerunud ja pärast sügisesi sadusid raskesti läbitav. Lääne-Virumaal tasuks sammud seada Seljamäe õpperajale (5,5 km), Tartumaal Selli–Sillaotsa õpperajale (4,7 km), Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrajale (7,5 km) või Tammsaare–Järva-Madise loodusrajale (5 km) ning Võrumaal Luhasoo õpperajale (5 km). Viimase mõned lõigud on aga halvas seisus ning kohati vee all, seetõttu tasuks seal olla ettevaatlik.

Sügis on parim aeg: Ilmad on juba jahedamad ja tüütuid putukaidki vähem. 

 

Tohva meelest saab õige kontakti loodusega alles siis, kui minna päris sohu, mitte lihtsalt mööda laudteid vantsida. „Kas siis minna jõhvikale või teha lihtsalt väike tiir. Soo on ju veekogu ning see, kes seal kõnnib, teeb tuntud Jeesuse trikki,“ lausub ta. Palju sõltub muidugi ilmast, aga võimalusel soovitab kogenud matkajuht soos seigeldes saapad jalast ära võtta. „Paljajalu soos käia on võrratu. Vastutustundlik oleks minna aga räätsadega, sest esiteks need kannavad sind ja teiseks kaitsevad sammalt, millel kõnnid.“

 

Ka vihmasaju pärast ei pea veel matkaplaanist loobuma. „Isegi kui soo saab nädal aega jutti vihma, imeb ta selle nagu svamm endasse. Loomulikult tekib vesi ka sambla peale ja liikumine on seetõttu raskem, kuid ei saa öelda, et seal käimine muutuks ohtlikumaks,“ kinnitab Tohva.

„Ohtlikud on õõtsikud ehk õõtssood, mille peal olev kamar võib läbi vajuda. Aga kamarat saab enne sellele astumist toki või räätsaga katsuda.“

 

Kuigi õõtsikuid leidub Eestis üsna palju, on nende täpseid asukohti siiski raske öelda. Matkahuviline Evelin soovitab hea ilmaga aga kindlasti mõni õõtsik üles otsida. Tema käis hiljaaegu Kuusalu kandis Paukjärve matkarajal, millest umbes kilomeetri moodustas õõtsik. „Oleksin nagu mööda madratsit käinud – kogu pind vetrus jalgade all,“ meenutab Evelin, et matkalised pidid üksteisega ohutuse pärast ka viiemeetrist vahet hoidma.

 

Kes ei taha, et jalad märjaks saavad, peab õõtsikul liikumiseks veekindlad käimad jalga tõmbama.

 

Võta kaasa kaigas ja kompass

 

„Kuigi raba on veekogu, on see siiski palju ohutum, kui tavaline veekogu. Selle ohtlikkust võimendavad igasugused filmid ja rahvajutud, mis räägivad, et soos on vaimud ja kurat meelitab virvatulukesega laukasse. Kui aga päris esimest korda rabasse minna, siis tasuks ikka kogenum inimene kaasa võtta,“ soovitab Tohva.

 

Alati tuleks rappa või sohu minnes kaasa võtta enda pikkune kaigas. Sellega saab enda ees olevat pinnast kontrollida, toetuda sellele, kasutada seda jalgealusena või vajadusel enda päästmiseks, ütleb matkajuht. Vett pole rabamatkale mõtet kaasa võtta, sest samblapinnasest võib seda julgesti juua, küll aga tuleks panna end tuule- ja vihmakindlalt riidesse, sest rabas on tavaliselt jahedam kui näiteks linnas. Kaasa tuleks võtta laetud telefon, kompass ja nälja peletamiseks kuluks ära ka võileib või kaks.

KUMMIKUD KAASA: Praegu on Põlvamaal Meenikunno soo ääres olev 5,8kilomeetrine matkarada seoses kõrge veetasemega raskesti läbitav.  Aldo Luud

 

Vana laudrada võib olla vee alla vajunud

 

Enamik laudteedega matkaradu kuulub RMK-le, aga osa ka omavalitsustele. „Nende leidmiseks pole vaja muud teha, kui lüüa Google’i otsingusse soo nimi ja „laudrada“ ning vaadata, kas tuleb midagi välja,“ soovitab Levo Tohva.

 

„Osa radasid võivad olla pea kümme aastat tagasi ehitatud ja neid pole vahepeal uuendatud. Näiteks on üks selline Pikalombi matkarada Värskas. Võrumaal Luhasoo rajal on samuti selline lõik, kuid need mõlemad on siiski kummikuga läbitavad.“

 

Juba üle viie aasta vana laudtee võib matkajuhi sõnul olla muutunud raskesti läbitavaks.

 

Veel soovitab Tohva infot otsida matkafoorumitest, kus inimesed jagavad oma kogemusi ja teekondi. Näiteks tasuks vaadata matkafoorum.net ja loodusegakoos.ee. Viimasest vali rubriik „kuhu minna?“, siis „matkarada“ ja „õpperada“, märgi ära sobiv piirkond ja vajuta „näita võimalusi“.

2 KOMMENTAARI

k
kärbsesügis 24. september 2016, 08:06
Pregu on nii tohutult põdrakärbseid, et ainult hull tahab elamust koos nende sitikate nautimisega, Mingit tõhusat tõrjevahendit selle putuka rünnaku vastu kaubandusvõrgust ei leia.
L
:) 24. september 2016, 06:00
Laudtee on nõrkadele.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee