Raamat

Rahvusraamatukogu hakkab raamatuid säilitamiseks koguma elektroonilisel kujul 

Kais Allkivi, 24. september 2016, 04:00
Kairi FeltFoto: Teet Malsroos
Alates jaanuarist peavad kirjastajad loovutama raamatuid, ajakirjandusväljaandeid, heliplaate, DVDsid, maakaarte ja noote raamatukogudele säilitamiseks senise kaheksa eksemplari asemel neli. See-eest korjab Eesti rahvusraamatukogu kokku avaldamiseelsed digitaalsed failid.

 

„Kõik väljaanded tehakse tänapäeval valmis digitaalselt. Mida teevad raamatukogud? Koguvad trükised kokku, et need aastakümnete möödudes digiteerida ehk viia uuesti digitaalsele kujule. Ei tundu ju väga mõttekas tegevus,“ põhjendab rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt muudatust.

 

 

Säilituseksemplari seadus vahetab uuel aastal välja 1997. aastal vastu võetud sundeksemplari seaduse, mis kohustas trükikodasid ja plaaditootjaid saatma igast trükisest või plaadist kaheksa eksemplari viide raamatukokku. Edaspidi hoiavad säilituseksemplare neli raamatukogu: rahvusraamatukogu kõrval Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu, Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu. Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu vabaneb sellest kohustusest.

 

Kairi FeltFoto: Teet Malsroos

Rahvusraamatukogu võtab säilituseksemplarid vastu ja edastab need viie tööpäeva jooksul ülejäänud kolmele raamatukogule. Selline süsteem on kasutusel näiteks Lätis, märgib Kairi Felt, kes on osalenud uue seaduse väljatöötamises 2009. aastast. „Teistel raamatukogudel pole enam vaja trükiste väljanõudmiseks trükikodade poole pöörduda ja viimastel peaks olema ühe asutusega suheldes lihtsam järge pidada, mis on saadetud ja mis veel saatmata. Samuti muutuvad saatekulud väiksemaks,“ loetleb ta seaduse plusse.

 

Kirjastajagi elu muutub odavamaks. „Kui saame faili, mis jääb igavesti alles, siis ei ole mõistlik koguda kaheksat eksemplari. See on vastutulek kirjastajatele, kellele vara kuulub,“ selgitab Felt.

Väikestest tiraažidest moodustab kaheksa ühikut üsna suure osa. „Paljud perioodika kirjastajad on failide loovutamise üle rõõmsad, sest nad ei pea edaspidi enda juures mahukat failiarhiivi pidama, sest riik teeb oma rahaga selle töö nende eest ära. Kirjastused saavad iga hetk raamatufaile meie käest tagasi võtta, et teha kordustrükke, ega pea muretsema, et fail võib ära kaduda,“ lisab Felt.

 

Varraku turundusjuht Leenu Nigu kinnitab, et uus süsteem teeb asjaajamise kirjastustele selgemaks ja lihtsamaks ning et eksemplaride kokkuhoid annab kindlasti tunda – kui Varrakult ilmub aastas umbes 200 erinevat raamatunimetust, siis jääb neile müügiks kätte 800 raamatut rohkem. „See teeb kokku terve euroalusetäie raamatuid.“

 

Osa kirjastajaid pelgavat siiski, et failid võivad sattuda raamatukogu andmebaasist kellegi kätte, kes neid ebaseaduslikult levitab. „Need failid muutuvad raamatukogudes kasutatavaks ainult spetsiaalsetes arvutiterminalides, kus on välistatud igasugune võimalus, et väljaandeid võiks kopeerida, kuhugi salvestada, interneti teel edasi saata või välja trükkida,“ rahustab Felt.

 

Digitaalsel kujul pääseb säilituseksemplaridele ligi ka TTÜ raamatukogus.

 

Juhul, kui kirjastajal pole võimalik saata trükise algmaterjali – näiteks kui väljaanne on ilmunud mitme riigi koostöös, pandud kokku ja trükitud välismaal – siis peab säilitamiseks andma kaheksa trükieksemplari ja ühest teeb rahvusraamatukogu digitaalse koopia. „See tähendab, et meil on õigus võtta ära raamatu selg ja kaaned, et see skännerist läbi lasta,“ seletab Felt.

Ta möönab, et vahel tõrguvad väljaandjad nõutud eksemplare loovutamast ja trükikodadele on tulnud nii leebemal kui ka kurjemal toonil nende kohustust meelde tuletada. Järjepidevus on seni sihile viinud ja kuigi seadus lubab sundeksemplaride saatmata jätmise eest trahvi teha, pole ükski raamatukogu seda võimalust kasutanud.

 

Tulevast aastast muutub rahvusraamatukogu aga riikliku järelevalve asutuseks ja peab nõudma sunniraha, kui seadust ei täideta.

 

„Loodame väga, et meil läheb sama hästi nagu varemgi ja kelleltki ei tule raha sisse nõuda,“ lausub Felt, kes usub, et õnnestub piirduda ettekirjutustega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee