Eesti uudised

Kas politsei uurib ainult üle 80 000- euroseid majanduskuritegusid?  (10)

Maarit Stepanov, 24. september 2016 04:00
Kuritegude uurimiseks kasutatav ressurss on alati piiratud ja politseinikel tuleb teha valikuid, seada prioriteete.Foto: Tiina Kõrtsini
Pärast majanduskuritegude büroo loomist on politsei pihta lennutatud nooli, nagu oleks pärast seda jäänud tuhatkond menetlust sinnapaika ja keegi ei tegele enam kuritegudega, mille kahju on alla 80 000 euro. Kas väiksemad sulid võivad ennast nüüd tõesti nii rahulikult tunda?

 

Väikeettevõtete assotsiatsiooni juhi Kersti Krachti arvates tekkis seoses majanduskuritegude büroo asutamisega olukord, kus tuhatkond kriminaalmenetlust suleti ja väiksemate kuritegude uurimisega ei tegele keegi, kirjutas Pealinn septembris. Krachti arvates juhtus nõnda seepärast, et paljud majandusasjade uurijad läksid üle uude büroosse, jättes nii tühjaks väiksemate juhtumitega tegelevad prefektuurid.

 

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kommenteerib, et olukord majanduskuritegude uurimisel pole ideaalne ja seepärast on tehtud viimasel ajal palju muudatusi: sealhulgas loodi 2014. aastal keskkriminaalpolitsei alla kuuluv majanduskuritegude büroo, mille ülesanne on uurida kuritegusid, mille kahjud ulatuvad üle 80 000 euro.

 

Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul tehakse asutusesiseseid muudatusi selleks, et panna paika täpsem tööjaotus. „Kuritegude uurimiseks kasutatav ressurss on alati piiratud ja politseinikel tuleb teha valikuid, seada prioriteete. Oleme jaganud töö selliselt, et menetlused jõuaksid lõpuni mõistliku aja jooksul ning et keerulisi majanduskuritegusid uuriksid ametnikud, kellel pole kõrvalisi ülesandeid,“ selgitab Aas muudatusi.

 

Urmet Tambre ütleb, et on ekslik arvata, nagu oleks büroo avamisega kaasnenud massiline kriminaalasjade sulgemine. Ta selgitab, et kui möödunud aastal loobuti Põhja prefektuuris kümne majanduskuriteo uurimisest, siis tänavu 21st, mille mõistlik menetlusaeg oli möödunud, polnud kuritegijaid või puudusid tõendid.

 

Tambre märgib, et palju aega ja energiat kulub nende kahjusaajate peale, kes pöörduvad politseisse ka siis, kui neil oleks rohkem abi tsiviilmenetlusest. Tuleb ette, et kohtusse pöördumist välditakse kaasnevate kulutuste pärast. „On ka juhtumeid, kus politseid on ära kasutatud nii-öelda juriidilise nõustajana, sest menetluse lõpetamise korral on lihtsam asjaga edasi liikuda tsiviilkohtusse. Kohtu kaudu saab taotleda kriminaalmenetluse materjalide lisamist tsiviilasja juurde,“ ütleb politseinik.

 

Ta arvab, et majanduskuriteo ohver peaks samuti uurimisse panustama ja tegema näiteks ettevõtte auditi või revisjoni.

 

Igapäevases töös tuleb ette juhtumeid, kus kaks äripartnerit pöörduvad politseisse, et nõuda teineteiselt võlgasid tagasi. Tambre selgitab, et politsei eesmärk on eelkõige tuvastada süüdlane ja kahju hüvitamiseks tuleks pöörduda ikkagi kohtusse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee