Eesti uudised

Rõivas saatis arstidele kirja: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks veel ruumi (46)

Toimetas Piret Pappel, 23. september 2016, 18:24
Peaminister Taavi RõivasFoto: Teet Malsroos
Vastuses tervishoiutöötajate avalikule pöördumisele nentis peaminister Taavi Rõivas, et pikas perspektiivis vajab tervishoid lisaraha, kuid esmalt on vaja analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks.

"Meie arstid teevad suurepärast tööd ja meie tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne,” ütles peaminister Taavi Rõivas. “Eesti tervishoiu rahastamissüsteem tervikuna toimib, mistõttu ei pea ma vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.” Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega. 

Samal teemal

Näitena tõi peaminister haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad ca 6% aastas ja seega oleks loogiline eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab. 

“Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk,” kirjutas oma vastuses peaminister.

Peaministri kirjas seisab, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225%-ni Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275% Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.
Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5%. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6% ja sisejulgeolekutöötajate 3,3% palgafondi kasvu.  

Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKP-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKP-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.

Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk. 
“Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse haigekassale sajaprotsendiliselt  riigieelarvest,” kirjutas peaminister ning lisas, et tänu sotsiaalmaksu langetamisele saavad ettevõtjad palku rohkemgi tõsta ning sotsiaalmaksu laekumise suurenedes kasvab ka haigekassa eelarve – nagu see on kasvanud viimased kuus aastat, keskmiselt 60 miljonit eurot aastas.

Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka Haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt:  tööandjate ja kindlustatute esindajatelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee