Maailm

Aafriklane: "Kõik minu sõbrad peavad Euroopat paradiisiks." (75)

Aadu Hiietamm, 22. september 2016, 04:00
EUROOPASSE: Aafrika põhjarannikult Liibüast suunduvad regulaarselt üle Vahemere Itaalia poole teele paadid paremat elu otsivate põgenikega. Sageli satuvad kehvad alused uppumisohtu ja nendel olevad inimesed vajavad päästmist.Foto: AP / Scanpix
Maailmas on praegu 65 miljonit põgenikku. Neist 19 miljonit on pärit Aafrikast. Eksperdid usuvad peaaegu üksmeelselt, et järgmine suurem põgenikelaine saabub Euroopasse just Mustalt Mandrilt. Seda kinnitab Sierra Leonest pärit Bilal Kamara, kelle sõnul arvavad aafriklased, et Euroopas ootab neid ees paradiis.

Tänavu on üle Vahemere Euroopasse jõudnud üle 300 000 põgeniku, teab ÜRO. Liibüas ootab praegu võimalust ülesõiduks veel 700 000 kuni miljon inimest, kes on valmis parema elu otsingul riskima eluga.

Seetõttu leiavad eksperdid peaaegu üksmeelselt, et Euroopa ei pääse uuest suurest põgenikelainest.

Nende arvamust toetab esmaspäeval Saksa telekanali ARD vestlussaates "Hart aber Fair" esinenud 22aastane Bilal Kamara, kes saabus Euroopasse Lääne-Aafrikast Sierra Leonest.

Ka vanglaelu on Euroopas hea

"Kõik minu sõbrad peavad Euroopat paradiisiks. Kohaks, kus kõik on lihtne. Me unistame sellest, et Euroopas on kõik parem. Seal saab korralikult süüa, ilusad riided selga ja suured autod istumise alla," selgitas Bilal Kamara.

Kui intervjueerija üritas selgitada, et paljud ei pea Euroopat sugugi paradiisiks, siis vaidles Bilal Kamara talle vastu: "Euroopas ei saa olla raskem kui Aafrikas."

Šveitsis elava kirjaniku ja integratsioonieksperdi Amor Ben Hamida sõnul kiidavad noored aafriklased isegi siinset vanglaelu.

"Šveitsi vanglates on elu ilus. Ma saan seal duši all käia, süüa ja sporti teha," ütlesid talle Tuneesiast pärit põgenikud.

USA president Barack Obama kutsus teisipäeval New Yorgis ÜRO põgenikefoorumi kõnetoolist maailma riike eepiliseks muutunud põgenikekriisi ühiselt lahendama.

USA president kiitis eriti Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli põgenikepoliitikat. Teatavasti avas ta mullu septembris Saksamaa piirid kõigile Süüria põgenikele, kuid koos süürlastega saabus riiki sadu tuhandeid teiste riikide pagulasi.

Obama jättis kiidusõnade lausumisel tähelepanuta tõsiasja, et avalikkuse survel kahetses Merkel esmaspäeval seda otsust. Liidukantsler ütles, et võimalusel läheks ta ajas tagasi.

Samuti lubas ta edaspidi loobuda aasta tagasi lausutud loosungi "Me saame hakkama" kasutamisest, sest paljud peavad seda provokatiivseks.

USA presidendi esinemisest jäi kõlama soovitus rohkem põgenikke vastu võtta ja nendega rohkem tegelda. Euroopas on siiski hulgaliselt neid, kes ei jaga seda arvamust.

Näiteks ütles Ungari suursaadik Saksamaal Peter Györkös telekanali ARD telesaates "Hart aber Fair", et tema arvates on ainus võimalus ähvardavale põgenikelainele vastu seista Euroopa muutmine kindluseks.

"Ainult siis suudame Euroopa elanikkonda veel kaitsta," rõhutas Ungari suursaadik. Ta ütles, et Euroopa lihtsalt pole võimeline kõiki Aafrika probleeme lahendama.

Ees ootab tume tulevik

Nimelt kasvab Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas elanike arv väga kiiresti. Kõige suuremate murelaste rühma moodustavad Alžeeria, Iraan, Iraak, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Omaan, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Egiptus ja Jeemen.

Praegu elab nendes riikides kokku 363 miljonit inimest. Aastaks 2030 ehk vaid 15 aastaga kasvab see number 458 miljonini. See on 95 miljonit praegusest rohkem.

Kõik nad soovivad samuti äraelamiseks tööd leida, kuid see on praegu äärmiselt keeruline, sest elanike arv kasvab töökohtade arvust tunduvalt kiiremini.

Tööpuudus ja tulevikuperspektiivi puudumine viib inimesed meeleheitele ning suund võetakse Euroopasse, mida peetakse rahu-, turvalisuse- ja jõukusesaareks.

Berliini teadlased hoiatasid samuti, et tulevik paistab praegu nutune stabiilseks peetavates Pärsia lahe äärsetes riikideski.

Seni pakub riigiaparaat seal hästi tasustatud töökohti, kuid rahvastiku kiire juurdekasv, kõrged sõjalised kulutused ja odav nafta ei soosi senise ühiskonnamudeli jätkusuutlikkust.

See tähendab, et sellestki regioonist hakkab tulevikus põgenikke Euroopasse liikuma.

ARD korrespondent Aafri-kas Shafagh Laghai viitas vestlussaates "Hart aber Fair"

Berliini teadlaste tõstatud probleemidele. "Isegi kui keegi lõpetab kooli või ülikooli, ei leia ta tööd," ütles ta. Korrespondendi sõnul on selles süüdi ka ebaausad lepingud, mis Euroopa on Aafrikaga sõlminud.

"Meie rikkusel ja Aafrika vaesusel on seos," rõhutas Laghai.

Samal teemal

7. jaanuar 2017, 04:00
Euroopat ähvardab uus suur põgenikelaine
25. oktoober 2016, 04:00
Tõeline põgenikekriis alles tuleb
22. september 2016, 12:58
Rohkem kui pooled sakslased on mures Saksamaa islamiseerumise pärast
21. september 2016, 17:19
Egiptuse rannikul läks ümber põgenikelaev, mitukümmend inimest on uppunud

75 KOMMENTAARI

m
maamiiz 23. september 2016, 23:34
ja massiline rahvastiku kasv sai taas alguse üro abil laste massilise vaktsineerimisega ,pole mõtet sekkuda evulutsiooni arengusse,rahvastikku arengutaset kompenseeris suur laste suremaus ,mille omal ajal käisime läbi ka meie
s
See ei ole juhuslik 23. september 2016, 19:41
Käisin möödunud sajandi lõpul ühel kinnisel loengul. Muuhulgas ütles lektor, et läbi sõja tekitatakse kriis ja lähima kümne aasta jooksul algab Euroop...
(loe edasi)
Loe kõiki (75)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee