Teibitud suu. Foto on illustreeriv.Foto: PantherMedia / Scanpix
Delfi / Õhtuleht.ee, Kristin Aasma 21. september 2016 13:53
Möödunud nädala esmaspäeval teipis Järvamaal Paide valla lasteaia sobitusrühma õpetaja autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud ettenähtu lõunaune ajal magama ja segas esialgsetel andmetel teisi lapsi.

Lasteaiaga seotud lapsevanem ütles Delfile, et direktor õpetaja käitumisele ei reageerinud ja õpetaja jäi karistuseta. "Lapsevanemad seda siiski ei lubanud ja soovivad avalikkuse tähelepanu ja retsilt käituva õpetaja ja seda tunnustava direktori karistamist," ütles lapsevanem.

Paide valla lasteaed-kooli direktor Margit Silluta sõnul otsustas õpetaja iseseisvalt "kasutada erimeedet, millel oli olukorrast lähtudes positiivne tulemus“, kuid kahjuks polnud õpetajal lapsevanemaga eelnevat kokkulepet meetme kasutamiseks.

Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko rõhutas, et lapse suu kinni teipimine on ebainimlik igast aspektist vaadatuna ja alandav igale inimesele, kuid autistlikule lapsele võib see eriti rängalt mõjuda.

Refereeritud artikkel tervikuna on Delfis.

Lastekaitse Liit: igasugune vägivald lapse suhtes on lubamatu

"Täna teadaolevate faktide põhjal ei saa öelda, mis viis õpetaja kirjeldatud teoni. Loodame, et seda juhtumit analüüsitakse tervikuna ja igaüks last ümbritsevas võrgustikus annab oma panuse, et tulevikus
analoogseid juhtumeid vältida,“ kommenteeriti juhtumit MTÜ Lastekaitse Liidust.

Samas on liit seisukohal, et igasugune vägivald lapse suhtes on raudselt ja tingimusteta lubamatu. "Lastekaitse Liidu president Loone Ots nentis juba aastal 2012, et iga lapse, kaasa arvatud erivajadusega lapse arengu toetamine nii palju kui võimalik on arenenud ühiskonna tunnuseks. On kahetsusväärne, et ka pärast veerandsajandi möödumist ÜRO Lapse õiguste konventsiooni
ratifitseerimisest Eestis on laste vastu suunatud vägivallajuhtumid endiselt aktuaalsed. 1991. aastal Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega kohustus riik rakendama kõiki abinõusid, kaitsmaks last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla eest,“ rääkis Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuht Grete Landson.

Olukorrale ei ole õigustust

Liit on seisukohal, et olukorrale, kus sobitusrühma õpetaja kohtleb erivajadusega last lubamatult, ei ole õigustust.

"Sobitusrühmad luuakse kohaliku omavalitsuse poolt erivajadusega lastele vastavalt Koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 lg 1, mis sätestab täpsemalt, et keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja
kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses,“ selgitas Landson.

Haridusministri 2002. aasta 26. augusti määruse nr 65 §19 kohaselt on lasteasutuse sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõueteks kõrgharidus, eripedagoogilised kompetentsid ja pedagoogilised kompetentsid. Seega on esmane, et erivajadusega lapsega tegeleva spetsialisti haridus vastaks kehtestatud nõuetele. On ilmne, et lisaks kvalifikatsioonile vajab õpetaja kestvat tuge nii kolleegidelt, juhtkonnalt, lapsevanematelt, kohalikult omavalitsuselt ja teistelt spetsialistidelt - võti peitub toimivas võrgustikutöös, leiab liit.

Õpetajatele napib tuge erivajadustega laste õpetamiseks

Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes 2015. aastal on probleemina esile tõstetud õpetajatele vajaliku toe nappimist erivajadustega laste õpetamiseks.

Ühe ettepanekuna soovitati tagada haridusasutustes puudega lastele vajalikud tugiteenused ja õppevahendite olemasolu ning täiendada vastavalt ka õpetajakoolitust, kommenteeris juhtumit Lastekaitse Liit.