Eesti uudised

Värske haridusminister hakkab teadusasutusi ja kõrgkoole ühendama

Toimetas Piret Pappel, 20. september 2016 15:56

17 KOMMENTAARI

j
Juhan./ 22. september 2016 08:29
Ei ole vaja koolitust et paberit saada, vaja koolitust et osata tööd teha. Juba nõukogude ajal kutsekoolis anti paber ja pärast kolhoosis õppisid tööd tegema sest koolis kardeti kui õpilasega midagi juhtub kes vastutab.
l
Luud/ 22. september 2016 08:24
k
Kõrgkoolidest/ 21. september 2016 13:00
Laiemat pilti vaadates ei ole G. Oki raportis soovitatud Eesti kõrghariduse konsolideerumise ettepanekud tegelikult väga valed. Seda raportit tasub detailsemalt lugeda. Kõrghariduskeskkond Eestis ja Eesti ümber on muutunud, võrrelduna eelmiste kümnenditega.
Tänapäeva kolledž on rohkem kui endiseaegne tehnikum ja kolledžis peaksid õpetama doktorikraadiga õppejõud. Demograafia ja rahvusvahelise konkurentsivõimetuse tõttu langeb Eesti kõrgkoolide õppekavadel õppivate üliõpilaste arv ja see sunnib avalik-õiguslikes kõrgkoolides riigisisest dubleeritust vähendama, säilivate õppekavade suunitlust laiendama ning rahvusvahelist konkurentsivõimet arendama. Üha enam ei konkureeri Eesti kõrgkoolid enam omavahel vaid naaber- ja EU maade kõrgkoolidega. Samuti levivad lähivälismaal tendentsid, et rakenduskõrgharidust ja bakalaureuseõpet üritatakse üha rohkem ühildada. Võib-olla u. üheaastase õppekava erinevuse jaoks ei ole vaja hoida enam niipalju iseseisva administratsiooniga rakenduskõrgkoole. Tööstussertifikaatide ja -toodete alast õpet on võimalik arendada eraõiguslikes koolituskeskustes.
(Rakendus-) kõrgkool pole kõige parem regionaalpoliitika tegemise koht. Eesti väiksemates regioonides on mõistlik arendada kutseõppekeskuste kõrval täiskasvanute (ja juba kõrghariduse omandanud inimeste) täiendkoolitust. Selliselt ei anta välja akadeemilist kraadi või diplomit ja seetõttu ei kehti neile nii tugevad kvaliteedinõuded.
m
Mammi on imelik/ 21. september 2016 10:35
Pseudoprobleem on see. Uurigu välja, mis tõepoolest muutmist vajab!
r
realist/ 21. september 2016 10:12
No öelge miinuste ladujad, milleks meil on vaja Kunstiülikooli. Ainult selleks, et poliitikud saaks rektorikohale maanduda. Õige oleks Tallinna Ülikooliga liita.
n
njahh/ 21. september 2016 10:08
see, et tõsiselt võetava teadusasutusena tegutsev eesti keele instituut on võimudele pinnuks silmas näitab mõndagi. Pigem tasub alustada broilerite jaoks loodud ametkondlike instituutide, nagu tervise arendamise, kaitse- ja välispoliitika jms instituudid ülikoolidega liitmisest.
l
lord/ 21. september 2016 09:04
koondame, ühendame, süstematiseerime, idealiseerime, paneme, teeme, tegutseme rahastame taristame ja lõpuks likvideerime. see tädi on rumal
k
kuti/ 21. september 2016 06:01
Et siis midagi sohvoostehnikumi sarnast, või siis kiluvabriku kutsekooli kaugsõidulaevakapteni kõrgkool?

v
vahva sõdur/ 21. september 2016 00:04
no liigume nõukaaega tagasi siis oli EEstis vaid üks ülikooli-Tartu Riiklik Ülikool .Veel Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) Tallinnas Tallinna Polütehniline Instituut (TPI) , Tallinna Pedagoogiline Instituut ja Konservatoorium .Aitas küll ja tase oli kõrgem kui praeguste igal nurgal eksisteerivate "kõrgkoolide"puhul. Haridusel peab olema sisu ja väärtust. Lävendid kõrgemaks,et ülikoolides ei saaks vedelda niisama lösutajad J akes koolid lõpetavad need ka väärilist palka väärivad Ja riigikogusse ei tohiks valida 9 k-lassiliose haridusega kodanikke ja parteitagatubade broilereid . Riik on niigi tugevas kreenis!
a
aadu/ 20. september 2016 21:57
Teeme aga kolhoose edasi. Jõudu suurtootmise arendamisel. Kui küsida tohib siis mis on tulemus taolisel ühendmaisel ja kui me kõik liidame kokku üheks suureks kolhoosiks siis puudub konkurents ehk tekkib ju monopol. Viimane aga ei sobi kapitalistiku ühiskonnaga kokku. See nagu rohkem punapartide suurunelm - teel maailma kommunistlikuks ühendamiseks ehk siis ühe partei ja isiku kultuseks.
r
Riho Kivila/ 20. september 2016 20:44
Igasugune ühendamine ja sendi hoidmine ei ole alati kasulik riigi, kui terviku osas. Kui ikka tahame säilitada ja arendada elu maal, siis paratamatult sendid lendavad. Seda hariduse, arstiabi ja muu igapäevase huvides. Lihtsalt ühendamised ja gigantomaania on väär. Näiteks Norra maksab põhjapiirkondades 3korda kõrgemat piimahinda talunikele, et säilitada elu selles piirkonnas. Selles pole asi, et õpilaste kvood klassis on täis. Mõte on sügavamal ja siis surume regionaalpoliitikat, muretseme noorte väljvoolu eest. Annan lihtsalt ainet mõtlemiseks, see on kõik omavahel seoses.
j
Jüri/ 20. september 2016 20:41
.. puuduvad vaid pagulasprofessorid juhtkonnas
u
uus luud/ 20. september 2016 20:09
e
Enn/ 20. september 2016 19:45
arusaamatu millega tegeldakse!? Kui suurt kokkuhoidu siis ikkagi observatooriumi ja eesti keele instituudi ülikooliga liitmine annab? Biokeskus jätkab kindlasti sama struktuuriga ka peale liitmist ülikooliga.
Eesti mõõtmes oleks vajalik hoopiski dubleerivad ülikoolid ära kaotada. Ei ole ju saladus, et TLÜ diplomi saab vähemate teadmiste ja pingutustega kui TÜ oma. Kusjuures see on nii ka ühesugustel erialadel. Kuivõrd kasulik Eestile üldse see lati alla laskmine on? Iseasi, et ka TÜ latt on päris madal, eriti mitmetel alarahastatud erialadel, kus projektiraha liigub vähe.
k
kärss/ 20. september 2016 19:17
õ
õige/ 20. september 2016 18:33
vahetame kaks korda aastas ministreid-kõigi nimesid ei mäletagi-ja igaüks tuleb välja oma max lolli ideega.ja nende meelest on see euroopas ainulaadne.

v
veteran/ 20. september 2016 18:20
Vot on ikka jube sigatark Kunksmoor etteotsa istutatud, meie riigil läheb ikka aina paremini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee