"Mul on hea meel teid täna siin kohata ja jagada teile järgmist teavet," tervitas Europarlamendi saadik Indrek Tarand eile keskpäeval Tallinna halduskohtu hoone juurde kutsutud ajakirjanikke. "Täna, 20. septembri ennelõunal andsin ma Vabariigi valimiskomisjonile sisse vaide seoses ränkade protseduuriliste rikkumistega riigikogus peetud presidendivalimiste voorudes, mis seisnesid valimiste salajasuse põhimõtte pilastamises. Seni, kuni valimiskomisjon minu vaiet lahendab, lähen ma Tallinna halduskohtusse, pöördudes sinna esmase õiguskaitse saamise nimel."

Esmast õiguskaitset taotleb Indrek Tarand pidades silmas kahte õiguslikku aspekti.

"Esiteks ja kiireloomuliselt on vaja teha valimiskomisjonile ettekirjutus mitte registreerida mittesalajastel valimistel tekkinud presidendikandidaate valimistekogus toimuvale voorule," selgitab Tarand oma vaide sisu. "Neid kandidaate, nagu me teame, on kaks: Mailis Reps ja Siim Kallas. Kuna nad on jõudnud valimistekogusse salajasuse nõude väliselt, siis ei tohiks neid ka registreerida."

Teine aspekt, mis teeb valimistekokku jõudnud valimised üldse küsitavaks, on Tarandi sõnul seotud riigikogu asespiiker Helir-Valdor Seederi kirjaga valimiskomisjonile, milles ta muretses salajasuse nõude rikkumise pärast. Valimiskomisjoni vastus Seederile sisaldas aga Tarandi hinnangul lühidalt kokku võttes vaid sõnumit, et nemad ei saa salajasust tagada. "Sellega ongi ju tõendatud, et riigikogus toimunud valimised olid ebaseaduslikud," lausub Tarand veendunult. "Loomulikult võivad minu sammud tunduda esmapilgul keerulisevõitu ja arusaamatud, aga me oleme olukorras, kus Eesti vabariiki, Euroopa Liidu liikmesriiki võib tabada väga häbistav olukord, kus meie valimisprotseduurid ei ole demokraatlikule õigusriigile kohased. See-tõttu pakun ma välja lahenduse. Praegu on veel aega nii Siim Kallasel kui ka Mailis Repsil koguda tarvilik kogus (21) toetusallkirju ja kandideerida ikkagi presidendivalimistel Estonia kontsertsaalis. Ka valimiskomisjonil on aega konsulteerida spetsialistidega ja uurida milliseid moraalseid ja tehnoloogilisi vahendeid saab rakendada valimiste salajasuse tagamiseks."

Tarand hindab tekkinud olukorda väga tõsiseks, kuid loodab, et kõikide osapoolte pingutuste tulemusel saadakse sellest august, kuhu meid on paisanud meie endi poliitiline kultuuritus, ilusti välja.

Repsist on kahju, aga seadus on seadus

"Mul on väga kahju Mailis Repsist, sest erinevalt Siim Kallasest pole tema võistkonna tegevuses täheldatud valimissalajasuse rikkumist, aga seadus on seadus ning seda tuleb kõigile üht moodi kohaldada," lausub Indrek Tarand.  

Nädal pärast ebaõnnestunud presidendivalimisi riigikogus kinnitas Õiguskantsler Ülle Madise Õhtulehele, et presidendivalimised on põhiseaduse kohaselt salajased.

"See tähendab, et igaüks peab saama hääletada oma südametunnistuse järgi, kartmata halvakspanu või lootmata heakskiitu," selgitab Ülle Madise. "Inimesel on õigus rääkida, kelle poolt hääletas või kavatseb hääletada. Inimest ei tohi aga seada olukorda, kus ta peab täidetud hääletussedeli avaldama. Kui sedeli avaldamist hukka ei mõisteta, viib see lõpuks salajasuse põhimõte murdmiseni, sest valiku mitteavaldamine muutub sisuliselt võimatuks. Tegemist on ennekõike poliitilise kultuuri ja hääletajate väärikuse küsimusega. Salajasuse põhimõte nõuab seda, et hääletajatele on loodud tegelik võimalus jätta valik enese teada. See hõlmab ka täidetud sedeli avaldamise lubamatust. Hääletaja kontrollimine valimishetkel ei ole lubatud ega põhiseaduspärane. Avalikkus mõistis täidetud sedelite avaldamise Riigikogu valimisvoorude järel õiglaselt hukka."

Indrek Tarand hindab õiguskantsleri seisukohta sammuks õiges suunas.

"Loomulikult oli tal õigus, kui kutsus riigikoguliikmeid üles käituma kodanikule vääriliselt," lausub Tarand Tallinna halduskohtu ees. "Aga sellest ei pruugi piisata, arvestades meie poliitilise kultuuri taset ning see-tõttu on lisaks vaja ka valimiskomisjoni poolseid samme. Eile lugesin ma ajalehest, et mõne kohaliku omavalitsuse volikogu on asunud valijameestele kaasa andma  mingeid mandaate, kelle poolt valimiskogus hääletada. Hiljem tuleb valijamehel siiss volikogule tõestada, kas ta ikka õigesti st vastavalt mandaadile hääletas. Selline salajasuse rikkumise nõudmine on juba väga lähedal kriminaalkuriteole. Meil aga räägitakse sellest täiesti avalikult!"

"Need on muret tekivad asjad ning ma usun, et õiguskantsleril on põhjust selle teemaga tulevikus süvitsi edasi minna," ütleb Europarlamendi saadik, tõmmates lahti Tallinna halduskohtu massiivse ukse.

Indrek Tarandi esmase õiguskaitse taotluse üleandmine kohtukantseleis võtab napilt minuti. Selle julge sammu mõju kodumaisele poliitkultuurile annab aga oodata küllap veidi kauem.