Maailm

Kanada teadlased: inimkond kaob 95% tõenäosusega 2710. aastaks (40)

Aadu Hiietamm, 20. september 2016, 04:00
TULEVIK ON TUME: Kanada teadlaste värske ennustuse järgi pole inimkonnal enam pikka iga ja meil tuleks keskenduda uue koduplaneedi otsingutele. Foto: Getty Images
Maailmas elab praegu 7,5 miljardit inimest, kuid 50% tõenäosusega kaob inimkond juba 2290. aastaks. 2710. aastaks kasvab selle tõenäosus koguni 95%ni, leiavad Kanada uurimisinstituudi BCA Research teadlased.

Inimkonnal on halvimal juhul jäänud elada veel vaid 274 aastat, kui uskuda Kanadas Montrealis tegutseva uurimisinstituudi BCA Research teadlaste ennustust. See on väga lühike aeg, kui arvestada, et inimesed on Maal elanud juba umbes kolm miljonit aastat.

Uurimuse üks autoreid, BCA Researchi peastrateeg, tuntud investeerimispanga Goldman Sachs endine ökonomist Peter Perezin tunnistab, et see on pelgalt mõttemäng, kuid seda ei tasuks siiski alahinnata.

Veelgi enam, Perezin hindab tõenäosust, et inimkond lakkab eksisteerimast 2710. aastaks, koguni 95%liseks.

Geenitehnoloogia areng viib hukatusse?

Peter Perezini sõnul ohustavad inimkonda enim võimalikud globaalsed katastroofid ja geenitehnoloogia areng.

Samal teemal

Ta rõhutab, et meie käsutuses on juba praegu tehnoloogia, mis võimaldab end ise täielikult hävitada. Samas puudub meil tehnoloogia, mis lubab sellise katastroofi üle elada.

Samuti loetleb Perezin terve rea selliseid passiivseid ohte nagu asteroidid, pandeemiad, kunstlik intelligents ja kliimamuutused.

Berezin toob näiteks, et 2012. aastal demonstreerisid Wisconsini ülikooli teadlased, kui lihtne on muuta tavalist gripiviirust ohtlikumaks kui aastatel 1918–1920 50 miljonit inimest tapnud Hispaania gripist.

Eriti suur oht peitub aga geenitehnoloogia arengus. Tänu geeniuuringutele suudavad inimesed juba varsti inimkonna intelligentsitaset kiiresti tõsta.

Kuigi teadlased ei tea, millal täpselt ja kuidas inimkond või meie koduplaneet Maa kaob, juhtub see kosmoses kehtivatest seadustest tulenevalt kunagi kindlasti.

Maailmalõpp võib tabada meid täiesti ootamatult ja süüdi võivad olla inimesed ise, selgub BCA Research’i uurimusest.

Otsida tuleb uus eluks kõlbulik planeet

Berezin ütleb, et maise elu kadumise tõenäosus väheneb siis, kui inimkond suudab ümber asuda teistele planeetidele või luua gigantsed orbitaaljaamad.

Tasub meenutada, et maailmakuulus Briti astrofüüsik Stephen Hawking (74) on juba aastaid rõhutanud, et inimkonnal tuleks märksa enam panustada kosmose koloniseerimisse.

Kaugema eesmärgina näeb Hawking Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist. Kui elatakse ainult Maal, püsib tema arvates oht, et mingi katastroof hävitab meie praegusel koduplaneedil kogu elu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee