4
fotot
E-RAAMATUGA: Inimesele, kes soovib e-raamatut laenutada, võib tulla üllatusena, et see on juba välja laenutatud ja raamatukogul pole võimalik talle sama faili saata. Pildil näidatud Tammsaare «Tõe ja õiguse» teine osa on aga internetist tasuta kättesaadav. ()

Võiks mõelda, et kui üha enam raamatuid on kättesaadavad ka elektrooniliselt ehk faili kujul, vähenevad raamatukogudes ootejärjekorrad, sest e-raamatuid saab korraga laenutada piiramatu hulk inimesi. Paraku selgub, et e-raamatuid on hoopis keerulisem laenutada kui paberraamatuid.

E-raamatute laenutamine pole Eestis autoriõigusega reguleeritud, seletab Tallinna keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suik.

Eva Suik

Nimelt ütleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiv, et raamatute laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.

"See tähendab, et raamatukogud saavad vabalt laenutada trükiraamatuid, kuid mitte e-raamatuid, mida käsitletakse teenusena.

See tähendab omakorda, et raamatukogul tuleb e-raamatute laenutamiseks küsida nõusolekut autoriõiguste omajatelt – autoritelt, kirjastustelt ja e-raamatute vahendajatelt – ning autoriõiguste omajatel on ainuõigus otsustada, kas nad müüvad e-raamatu raamatukogule laenutamiseks või mitte ning millistel tingimustel."

Aga kui luba on saadud, miks siis käib e-raamatute laenutamine Tallinna keskraamatukogu veebikeskkonnas ELLU samal põhimõttel nagu trükitud raamatute puhul, nii et üks lugeja saab korraga laenutada ühe eksemplari?

Suik räägib, et 2014. aastal sõlmis raamatukogu Eesti Kirjastuste Liiduga kokkuleppe, mille järgi tohib ühte e-raamatu litsentsi lugeda korraga ainult üks inimene. Et lugejaid saaks paralleelselt olla mitu, tuleb ühele e-raamatu nimetusele osta mitu litsentsi.

Kui raamatukogu ostab näiteks neli litsentsi, saab e-raamatut samal ajal lugeda neli inimest. Üks litsents kehtib enamasti 20 laenutuskorda, seega annab neli litsentsi õiguse laenutada üht e-raamatut kokku 80 korda.

Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu (TLÜAR) e-teaviku spetsialist Lauri Frei märgib, et on ka selliseid litsentse, mis võimaldavad ühe raamatu puhul korraga juurdepääsu kolmele kasutajale või piiramatule hulgale kasutajatele. Viimane on võimalik, kui e-teavikut saavad andmebaasi kaudu lugeda kõik sellele ligi pääsevad inimesed.

Lauri Frei

TLÜARiga kokkuleppe sõlminud andmebaase saab kasutada igaüks, kel on ülikooli kasutajatunnus, ehk tudengid, õppejõud ja mitteakadeemilised töötajad. Tavalugejatele on e-raamatud ja e-ajakirjad kättesaadavad raamatukogus kohapeal sealses arvutis või arvutivõrgus.

Järjekorda võtta ei saa

"Peale TLÜ akadeemilise raamatukogu on avatud ka e-raamatute laenutuskeskkond ELLIBS, kust lugejad saavad e-raamatuid laenutada nagu tavalisi raamatuid.

Digiteeritud eesti- ja võõrkeelseid raamatuid, õpikuid, ajalehti ja ajakirju saab raamatukogus kohapeal lugeda TLÜ andmebaasist ETERA (lühend sõnast e-teadusraamatukogu – S. R.), millesse lisatakse iga päev uusi digiteavikuid," kirjeldab Frei.

Soomes loodud ELLIBSiga on leping ka TTÜ-l ja Tartu ülikoolil.

Suik tõdeb, et lugejad on uurinud, kas ka e-raamatutele oleks võimalik end niimoodi järjekorda panna nagu füüsilistele raamatutele.

Paraku ei saa Suigi sõnul luua olukorda, kus lugeja saab pärast mitut kuud järjekorras ootamist teate, et kahjuks on kõik litsentsid otsa lõppenud.

Vahel pole raamatukogul võimalik uusi litsentse osta, sest autoriõiguse omajad otsustavad neid enam mitte müüa või ei võimalda eelarve uusi litsentse osta. Augusti seisuga oli ELLUsse ostetud e-raamatutest kohe laenutamiseks olemas siiski 80 protsenti.

Trükiraamatute valik on Suigi kinnitusel praegu veel oluliselt suurem kui e-raamatute valik. Siiski, kui 2015. aastal laenutas üks Tallinna keskraamatukogu lugeja aastas keskmiselt 11,5 trükitud raamatut, siis ELLU lugeja laenutas aastas keskmiselt 7,1 e-raamatut. Seega muutub e-raamatute lugemine aina tavapärasemaks.

Milliseid e-raamatuid aga kõige meelsamini loetakse? Suik toob välja, et ELLUs loetakse enim ilukirjandust ja Eesti inimeste eluraamatuid. 2016. aasta esikolmikus on praegu Katrin Pautsi "Politseiniku tütar", Stig Rästa "Minu Kennedy" ja Michel Bussi "Leidlaps lumetormist".

TLÜARis loetakse enim mõistagi ülikoolis kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvaid e-raamatuid, mis on valdavalt seotud sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnaga. Frei sõnul kehtib ka reegel, et mida uuem raamat, seda rohkem selle vastu huvi tuntakse.

Tagastamispäeval kaob juurdepääs failile

ELLUs saab e-raamatut laenutada korraga 21 päevaks ning tagastamistähtpäeva pikendada ei saa. Kui lugeja e-raamatut ei tagasta, kaob juurdepääs e-raamatule pärast tagastamistähtpäeva automaatselt ja teos saab kättesaadavaks järgmisele lugejale.

Kui uusi huvilisi pole, saab sama raamatut ühe päeva pärast uuesti laenutada. Laenutades raamatu ELLIBSi keskkonnast, on selle lugemiseks aega kuni 14 päeva. Seejärel ei saa faili enam kasutada.

E-raamatud on kallis lõbu

E-raamatu soetamine on raamatukogule keskmiselt kallim, kui muretseda tavaline paberkandjal teavik, nendib Eva Suik. Litsents maksab e-raamatu jaehinna, kuid kehtib, nagu juba mainitud, vaid kindla arvu laenutuskordi. Kahe aasta eest kirjastuste liiduga sõlmitud kokkulepe, mille järgi on selleks arvuks 20, pole autoriõiguste omajatele kohustuslik.

"Tänaseks saab raamatukogu juba 16 kirjastajalt e-raamatuid osta üksnes tingimusel, et üks litsents kehtib 10 laenutuskorda, ning kahelt kirjastajalt 15 laenutuskorra piiranguga. See on e-raamatute laenutamise raamatukogule varasemast ligi poole kallimaks muutnud," ohkab pearaamatukoguhoidja.

Kust saab tasuta e-raamatuid?

Sadu e-raamatuid saab internetist ka tasuta päriseks alla laadida. Tartu Oskar Lutsu linnaraamatukogu on oma kodulehel vabalt kättesaadavaks teinud 70 aastat ja kauem surnud klassikute teoseid (kokku 36), mille puhul autoriõigus ei kehti ja mida enamik kooliõpilasi kirjandustundideks lugema peab. Tekstide allalaadimiseks ei pea olema raamatukogu lugejapiletit.

Kirjandusklassikat Koidulast, Kreutzwaldist ja Liivist Vilde, Tammsaare ja Tuglaseni, kuid ka uuemaid raamatuid leiab raamatupoodide veebilehtedeltki. Rahva Raamatu lehel on 58 eestikeelset e-raamatut, Apollo lehel lausa 456 eestikeelset e-raamatut ja e-ajakirja, umbes sama lai valik on Krisostomuse lehel (457 ühikut). Väga esinduslik digiteavikute kogu (üle 3000) on rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR.

E-raamatuid saab lugeda ka äpiga

Alternatiivi e-raamatute laenutamisele pakub Elisa raamatu äpp, mis võimaldab lugejal 8,99eurose kuutasu eest piiramatul hulgal e-raamatuid lugeda.

Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk räägib, et rakenduse valikus on üle 1800 teose ja klient saab vabalt lugeda iga raamatut ükskõik kui kaua ja mitu korda. Androidi ja Apple’i nutiseadmetele mõeldud äppi saavad kasutada nii Elisa kui ka kõigi teiste mobiilsideoperaatorite kliendid. Teenust saab 14 päeva tasuta proovida.

Kertu Kriisk

Kriisk märgib, et Elisa Raamat on suunatud eestikeelsele kirjandusele ning pakub nii ülemaailmseid menukeid ja tõlkekirjandust kui ka kodumaiste autorite menukeid. Kõige enam leidub ilukirjandust: põnevikke, romaane, kriminulle, ajalooteoseid, elulugusid ja lasteraamatuid.

"Praegu on üks populaarsemaid teoseid Anna Sundbergi ja Jesper Huori tõestisündinud lugu "Ma armastasin terroristi", alati on populaarsemate raamatute hulgas ka mõni põnevik, praegu näiteks Paula Hawkinsi "Tüdruk rongis".

Lugejad on suvel huvitunud ka Michael Azzeradi ansambli Nirvana põhjalikust käsitlusest "Come as You Are", mis sisaldab Kurt Cobaini intervjuusid. Teisedki muusikute elulood, näiteks Stig Rästa "Minu Kennedy" ja Lea-Dali Lioni "Joonista valgus" on kuid lugejalemmikutena püsinud," toob Kriisk välja meelisteoseid.

Jaga artiklit

4 kommentaari

J
joe  /   10:06, 19. sept 2016
on ikka küll kohustuslikku kirjandust ja puhta tasuta pealekauba:
https://www.rahvaraamat.ee/c/tasuta-e-raamatud/4/1/et
P
Piret  /   09:55, 17. sept 2016
Võiks eeldada, et tahame olla e-riik, aga Ellu laenutussüsteem on pigem kiviaeg. Raamatute valik on väga kehv, isegi kooli kohustuslikku kirjandust pole. Rääkimata sellest, et süsteem on nii üles ehitatud, et seda saab lugeda vaid arvutist, mitte e-lugerist, mis on nägemisele oluliselt tervislikum. Igatahes - e-riik on siit oi-oi kui kaugel.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis