Maailm

Ühtne Venemaa võtab parlamendivalimistel kindla võidu (28)

Allan Espenberg, 17. september 2016, 04:00
TÜLIÕUN KRIMM: Venemaa riigiduuma valimised toimuvad homme ka annekteeritud Krimmis (pildil võimupartei Ühtne Venemaa kandidaadi valimisplakat Simferopolis). Ukraina võimude arvates muutub kogu riigiduuma seetõttu ebaseaduslikuks.Foto: Scanpix
Homme, 18. septembril toimuvad Venemaa parlamendi alamkoja, riigiduuma valimised. Valitakse duuma VII koosseisu 450 saadikut. Kõigi märkide järgi võtab taas suurvõidu võimupartei Ühtne Venemaa.

Suuri poliitilisi muutusi homsete valimiste järel aset ei leia, sest Putini-Medvedevi parteil Ühtne Venemaa on kõikvõimalike küsitluste järgi liiga suur toetajaskond ja partei võitu ei suuda miski väärata.

Huvitav on see, et isegi riigi kehv majanduslik olukord ja ka inimeste virelemine sandikopikatega pole suutnud panna valijaid Ühtsele Venemaale ja Putinile selga pöörama.

President Putin kutsus eelmisel nädalal Kremlisse Ühtse Venemaa kandidaadid, et anda neile nõuandeid ja õpetussõnu, kuidas valijate usaldust võita ja mida selle usaldusega hiljem peale hakata.

Putin rõhutas, et tähelepanu keskpunktis ei pea olema need, keda valitakse, vaid need, kes valivad. Viimaste huvid peavad olema esmatähtsad ja inimestele ei tohi valetada isegi siis, kui olukord pole just kõige roosilisem.

Samal teemal

"Valega kaugele ei jõua. Ärge kartke midagi ja rääkige tõtt tegelikust olukorrast ja sellest, mida te soovitate ette võtta," rääkis president saadikukandidaatidele.

Kuigi Putin ei kuulu ametlikult Ühtsesse Venemaasse, on siiski kõigile teada, et tegu on presidendiparteiga ja Putin on selle faktiline liider – seepärast sellele parteile hirmsasti poetakse ja selle kandidaatide poolt hääletatakse.

Näiteks Krimmi (kuri)kuulus prokurör Natalja Poklonskaja on öelnud: "Ma unistan, et jumala abiga saaksin olla meie kodumaale kindlaks toeks ja oleksin presidendi, meie kõige parema Vladimir Vladimirovitš Putini meeskonnas."

30. augustil avalikustas opositsiooniaktivist ja partei PARNAS aseesimees Ilja Jašin ettekande Ühtsest Venemaast. 68-leheküljelises raportis "Partei "Kriminaalne Venemaa"" seostatakse võimuparteid organiseeritud kuritegevusega.

Jašini kinnitusel on mitu tuntud Ühtse Venemaa liiget seotud korruptsiooni, altkäemaksude ja kelmustega, aga ka bandiitlike rühmituste, tellimusmõrvade ja terroriaktidega.

"Putin ei saa võidelda korruptsiooniga, sest Putin ehitas üles absoluutselt kuritegeliku võimustruktuuri, mis kahjustab meie riigi rahvuslikke huve," selgitas Jašin.

Opositsioonist ei saa asja

Kui Ühtse Venemaa totaalses ülekaalus ei kahelda, siis opositsiooniga on lood pahasti. Opositsioon on killustunud ja nõrk ega suuda ennast kuidagi maksma panna. Eks riigivõim aitab opositsiooni lõhestamisele loomulikult igati ka kaasa.

Pealegi ei suuda lihtsad venelased opositsiooniparteisid võimuparteidest eriti eristada. Nagu on paljud politoloogid rõhutanud, võis VI riigiduumas sageli tõdeda, et nn opositsioonipoliitikud ei erinenud Ühtse Venemaa saadikutest mitte millegi poolest.

Venemaa üks tuntumaid opositsionääre Aleksei Navalnõi soovitas seekordsetel valimistel osalevatel parteidel saavutada omavaheline kompromiss ja koristada ühemandaadilistest ringkondadest konkureerivad kandidaadid ära, et asuda ühise kandidaadi selja taha ja suurendada endi võiduvõimalusi.

Ta kutsus opositsionääre üles mitte tegema lollusi ja mitte lõhestama valijaskonda.

Ta märkis oma avalduses, et kui demokraatidel õnnestub ühendada oma jõud, siis moodustab Kreml kohe mingi pseudodemokraatliku erakonna, et tegelike demokraatide liikumist mõttetuks ja naeruväärseks muuta.

Opositsioonipartei juht Mihhail Kasjanov pidas Navalnõi avaldust targaks ettepanekuks.

Seekord oli ka mitmeid parteidevahelisi kähmlemisi, mis olid samuti otsapidi opositsiooniga seotud. Nii näiteks nõudis Kodanike Platvorm, et valimisnimekirjadest kõrvaldataks PARNAS, sest selle liider Mihhail Kasjanov olevat teledebatil öelnud välja ekstremistlikke väljendeid.

Kodanike Platvormile ei meeldinud veel PARNASi liikmete kasutatud sõnad «тряхнуть» ja «шатнуть», mis kutsuvat riigikorda vägivaldselt muutma. Kuigi Kodanike Platvorm esitas hagi koguni kohtusse, otsustati viimasel hetkel siiski nõudest loobuda, kui nähti, et Kremlis nende tegevust heaks ei kiideta.

Valimised Ukrainas ja Krimmis

Riigiduuma valimistel saavad inimesed osaleda lisaks Venemaale veel 145 maailma riigis, kus leidub venelasi, sealhulgas ka Eestis. Omaette teemaks on siin aga Ukraina ja eeskätt Krimm.

Ukraina välisministeerium andis eelmisel nädalal teada, et Ukraina territooriumil ei lubata riigiduuma valimisi läbi viia.

Kui Venemaa siiski tahab seda võimalust, siis esitasid ukrainlased kaks põhitingimust, milleks olid loobumine valimiste korraldamisest okupeeritud Krimmis ja Sevastoopolis ning Krimmist pärit saadikute eemaldamine nimekirjadest.

Riigiduumas nimetati Ukraina avaldust "tülinorimiseks" ja "õrnaks nõelatorkeks". Riigiduuma liige Mihhail Jemeljanov märkis: "Porošenko haarab igast pisiasjast kinni, mis on seotud sisepoliitilise olukorraga – tema reiting on pidevas languses ja ta peab demonstreerima, et on põhimõttekindel võitleja Ukraina eest."

Kuigi Venemaa keskvalimiskomisjoni juht Ella Pamfilova avaldas lootust, et Ukraina võimud siiski leebuvad ja lubavad venelastel hääletada, käidi välja ka plaan B: Ukrainas elavatel venelastel soovitati käia hääletamas piiriäärsetes Venemaa ja Valgevene valimisjaoskondades.

Muide, ka Gruusias, kus pole Venemaa saatkonda, ei saa venelased hääletada. Nad peavad selleks sõitma Armeeniasse.

Inimõiguste kaitsjad jõudsid aga samal ajal jälile, et Krimmis sunnitakse inimesi vägisi hääletama minema. Vastasel juhul ähvardatakse neid erinevate sanktsioonidega, näiteks töökohalt vallandamise või palga vähendamisega. Venemaale on valimised Krimmis aga eriti olulised, sest nendega püütakse oma kohalolekut legaliseerida.

Ukraina keskvalimiskomisjoni liige Andri Magera ütles, et valimiste korraldamisega Krimmis muutub kogu riigiduuma ebaseaduslikuks.

Ta selgitas oma mõtet nii: üleriiklikult (sellesse ringkonda kuuluvad ka Krimm ja Sevastopol) valitakse 225 saadikut, lisaks on Krimmis ja Sevastopolis veel neli ühemandaadilist ringkonda.

Seega 225 + 4 = 229 ehk absoluutne enamus riigiduuma uuest koosseisust on valitud mittelegitiimselt. Ka Ukraina välisminister Pavlo Klimkin kinnitas, et kui valimised viiakse Krimmis läbi, siis tekib küsimusi kogu riigiduuma legitiimsusega.

Vene advokaat Mark Feigin teatas nädalapäevad tagasi, et pärast valimisi kavatsevad Vene võimud tugevdada survet Krimmis ning lammutada ja likvideerida seal umbes 6000 objekti, mida peetakse ebaseaduslikeks.

"Kes kõige rohkem sellest kahju saab, pole raske arvata – krimmitatarlased," selgitas Feigin, kelle sõnul toimus viimastel aastakümnetel krimmitatarlaste naasmine kodumaale väga keeruliselt ja paljud ehitised jäid vajalikul kombel registreerimata.

Neljast kaheteistkümneni

Poliitikaspetsialistid on peaaegu sada protsenti veendunud, et need neli parteid, kes seni kuulusid riigiduumasse (Ühtne Venemaa, kommunistid, liberaaldemokraadid, Õiglane Venemaa), sinna ka tagasi valitakse. Mõned üksikud on siiski seisukohal, et Õiglane Venemaa võib-olla ei suuda ületada 5% künnist, kuid seda on raske uskuda.

Neile neljale võib ühemandaadilistest ringkondadest lisa tulla ja veel koguni 4-5 parteid suudavad parlamenti pääseda.

Nii arvataksegi, et tõenäoliselt on järgmises riigiduumas 8-9 parteid, kuigi erilise õnnestumise korral võib neid seal olla koguni kaksteist. Politoloogi Aleksandr Kõnevi hinnangul võib madal valimisaktiivsus ja kindlate eelistuste puudumine tuua kaasa üllatusi.

Politoloog Andrei Tšurakov on aga ennustanud, et parlamendivälistel parteidel ei ole võimalust riigiduumasse pääseda. Tema meelest on isegi hea, kui senisest neljaparteilisest riigiduumast saaks viieparteiline, kuid enamat loota oleks iseenese petmine.

Teisalt pole sugugi võimatu, kui järgmises duumas on vaid kolm parteid – siin võib oluliseks osutuda asjaolu, et tavavenelasi uued parteid eriti ei huvita ja nad hääletavad tuntumate tegelaste, s.t enamasti Ühtse Venemaa kandidaatide poolt.

Kui Ühtne Venemaa pidas üsna aktiivset valimiskampaaniat (ainuüksi Moskvas korraldati üle 20 000 kohtumise valijatega), siis teiste parteide tegevus oli mingil põhjusel veidi vaoshoitum, eriti üleriiklikul tasandil.

Eks siin oli üks põhjus ka ajakirjandusel, sest seal domineeris täielikult Ühtne Venemaa. Taoline apaatsus võib nii mõnelegi parteile saatuslikuks saada. Nii näiteks arvatakse, et kommunistide suhteliselt uimane ja totter kampaania võib neile palju saadikukohti maksma minna.

Arvatakse ka, et pärast valimisi hakkab parlamendi osa suurenema, sellele aitavad kaasa ühemandaadilistest ringkondadest valitud saadikud, kes esindavad linnu, külasid, mikrorajoone. Just need saadikud võivad riigiduuma nägu muuta, loodavad spetsialistid.

Nezavisimaja Gazeta aga oletab, et pärast valimisi võivad siin-seal hakata tekkima lokaalsed konfliktid – eriti suur on see võimalus siis, kui avastatakse palju valimistulemuste võltsimisi.

Kandideerib ka Brežnevi pojapoeg

Andrei BrežnevFoto: Wikipedia

Nendel valimistel on tunda ka NSV Liidu ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP, venekeelne lühend КПСС) kauaaegse juhi, 18 aastat riiki valitsenud Leonid Brežnevi varju. Nimelt püüab peasekretäri Leonid Brežnevi pojapoeg, 55aastane Andrei Brežnev trügida riigiduumasse Venemaa poolt okupeeritud Sevastopoli linna kaudu.

Andrei Brežnev on ka varem soovinud parlamendiliikmeks saada. See juhtus 1999. aastal, kuid siis kogus ta kõigest 2,35% häältest.

Kuigi Brežnev on Sotsiaalse Õigluse Kommunistliku Partei (Коммунистическая партия социальной справедливости, КПСС) üks juhtidest, seadis ta kandidaadiks üles partei Kodumaa, sest tema enda partei ei saanud õigust valimistel osaleda. Samas on saatanlik täheühend КПСС tuntud kõigile nõukogude ajal elanud inimestele.

Seekordsel valimistel on mõningaid uuendusi

Esimest korda pärast 2003. aastat toimuvad valimised nn segasüsteemi järgi: pooled saadikukohad (225) jagatakse välja ühemandaadilistes ringkondades. Ülejäänud parlamendiliikmed (225) valitakse parteinimekirjade alusel.

Kui varem pidi duumasse pääsemiseks partei ületama seitsme protsendi künnise, siis nüüd piisab viiest protsendist.

Need parteid, kes suudavad koguda üle 3% häältest, saavad riigieelarvest toetusraha – iga nende poolt antud hääl toob parteile 110 rubla. Mõnel parteil võib toetus olla tähtsaim sissetulekuallikas. Näiteks Jabloko sai 2015. aastal 99% oma sissetulekutest just riigieelarvest.

Ka nüüdsetel valimistel pole võimalik hääletada kõigi vastu. Selline lahter oli hääletussedelil olemas kuni 2006. aastani, kuid seejärel selline võimalus likvideeriti.

Paljudesse hääletusjaoskondadesse on üles pandud videokaamerad ja vastavaid salvestisi säilitatakse kolmest kuust kuni aastani. Seetõttu on mõnevõrra kergem võimalike rikkumiste kohta käivate kaebuste lahendamine. Teatavasti esitati 2011. aastal palju avaldusi rikkumiste ja võltsimiste kohta.

Esimest korda on kasutusel tehnoloogia võltsimiste vastu, selleks töötati välja programm. Hääletustulemustega protokolle aga kaitstakse ruutkoodiga.

Kui 2011. aastal esitasid kandidaate riigiduumasse seitse parteid, siis nüüd on neid kaks korda enam – 14.

Fakte ja numbreid

Duumavalimiste kohta on Venemaa ajakirjanduses avaldatud mitmesuguseid huvitavaid ja lausa šokeerivaid fakte ja numbreid.

Riigiduuma valimisteks on üles seatud umbes 6500 inimest, see tähendab, et ühele saadikukohale kandideerib 14,5 inimest. Kõigil tasanditel kandideerib aga homme 103 000 inimest.

Eelmisel nädalal välisagendiks kuulutatud Levada Keskuse korraldatud küsitluse järgi oleksid 23% venelastest (iga neljas valija) nõus oma häält müüma, kui vaid ostja leiduks. Seejuures tahaksid 11% oma hääle eest saada 5000 rubla (umbes 70 eurot), 5% aga veelgi suuremat summat. Kaks kolmandikku küsitletutest teatas, et nad ei müüks oma häält ühelgi tingimusel.

Levada uuris ka Vene hääletajate suhtumist valimistesse ja selgus, et vaid 48% küsitletutest kavatseb hääletama minna. Ligi 30% teatas, et nemad ei lähe kindlasti valima ja 20% polnud veel otsustanud, mida teha. Paljudel tekitab apaatsust see, et nagunii võidab Ühtne Venemaa.

Küsitluste järgi on 51% venelastest veendunud, et duumavalimistel esineb kuritarvitusi. Seejuures lähevad inimeste arvamused lahku selles osas, kes rikkumisi korda saadab: näiteks valimiskomisjonid, võimupartei Ühtne Venemaa, keskvalimiskomisjon, valitsus.

Umbes 13% kandidaatidest (iga seitsmes kandidaat) on teatanud oma deklaratsioonis, et ei teeninud eelmisel aastal kopikatki. Lisaks on 7% kandidaatidest kinnitanud, et neil pole pangakontodel midagi, neil pole elukohta ega mingit vara. Nullsissetulekuga kandidaate on kõige rohkem parteides Kodanike Jõud ja Venemaa Kommunistid, samal ajal kui Ühtses Venemaas ja Kommunistlikus Parteis pole selliseid ühtki.

Keskvalimiskomisjon koos siseministeeriumiga kontrollis kõigi kandideerijate tausta ja selgitas välja, et üle sajal kandidaadil on tagataskus kohtulik karistus. Mõned olid selle oma ankeeti ka märkinud, kuid paljud olid seda varjanud. Viimane oli piisav põhjus uksenäitamiseks.

Nii eemaldati hääletamisnimekirjadest 58 inimest, kes varjasid oma kriminaalkaristust ja veel kümned kandidaadid, kes polnud küll midagi varjanud, kuid kellest parteid ise otsustasid loobuda.

Nõnda kandideerib homme föderaalnimekirjades 55 karistatud isikut ja ühemandaadilistes veel 12. Kuna nende karistus on kustutatud üle 10–15 aasta tagasi (raskete ja eriti raskete kuritegude eest), siis tohivad nad kandideerida.

Kui varasematel valimistel saadi jälile ka sellistele inimestele, kes püüdsid esitada võltsitud diplomit kõrghariduse kohta, siis seekord selliseid ei leitud.

Umbes sajal kandidaadil keelati kandideerida, kuna nad polnud esitanud dokumente oma vara ja suurte väljaminekute, aga ka välismaal asuva kinnisvara kohta.

Interfax ja teised agentuurid teatasid, et vahetult enne valimisi oli Peterburi valimiskomisjoni üks liige muutnud sugu, mis aga ei takista teda osalemast häälte lugemisel, kuna ta pole jõudnud veel uut passi vormistada. Ajakirjanikud uurisid välja, et 34aastasest Artjomist oli saanud Jekaterina.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee