Eesti uudised

Miks mõrvati allmaaliider Nikolai Tarankov? (43)

Maarit Stepanov, Karoliina Vasli, 16. september 2016, 04:00
SÕBRAD EI UNUSTA: Tarankovi surmakohal süüdatakse küünlaid.
Allmaailmaliidri Nikolai Tarankovi hiljutine mõrv paneb küsima, kas kuritegelikus maailmas kakeldakse võimu pärast või tapeti ta mõnel muul põhjusel. Kriminaalpolitsei endise abidirektori Koit Pikaro sõnul on igatahes kindel, et kriminaalsed jõugud hakkavad nüüd võimu omavahel ümber jaotama.

Tarankov tapeti kolmapäeval Kirimäe poolsaarel Lääne-Nigula vallas. Lääne Elu kirjutas, et surnukeha leiti tema maasturi tagant ning Tarankov tapeti ilmselt hetkel, kui ta hakkas mererannas auto küljest paadiga järelhaagist lahti võtma.

Samal teemal

Neljapäeva lõunaks eemaldas politsei mõrvapaigale minekut keelanud lindid ja lähedased said minna sündmuskohale leinama. Ühes teistega oli Nikolaid leinama tulnud teda juba 20 aastat tundnud sõber, kellele on õnnetus nii värske, et rääkimiseks tuleb tal end pikalt koguda.

Küsimusele, kas keegi võis tahta Nikolaile halba, vastab sõber: "Praegune näitab, et keegi tahtis, aga vaevalt, et tal oli otseselt vaenlasi. Ma ütlen, et ta oli väga positiivne inimene. Ta tegi head inimestele, aitas. Ma ütleks, et ta on – oli – väga aus inimene. Väga truu, väga abivalmis ja teistel oli palju temalt õppida. Kahju, et niimoodi juhtus."

Võimumängud koguvad tuure

Mis võis mõrva põhjustada? Kriminaalpolitsei endine abidirektor Koit Pikaro ütleb: "Esiteks, tegemist võib olla võimuvõitlusega: keegi tahab Tarankovi asemel saada jõugu juhiks, aga sellel versioonil on puudused, kuna arvan, et viimastel aastatel ei olnud Tarankov otseselt kõrval, aga ta ei olnud enam aktiivne juht."

Seepärast on Pikaro sõnul võimalikud ka teised versioonid: näiteks võib tapmine olla ajendatud suhetest või materiaalsetest põhjustest: "Mingi suurem võlasumma, kellegi ebaõnnestunud tehing, mida on toetatud moraalselt või käendatud materiaalselt."

Pikaro teab, et 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul tekkis spordiringkondades omavaheline liidrite grupp, kes haaras võimu ka allmaailmas. "Pluss sinna juurde tulid esindajad Venemaa teistest oblastitest, kes tõid Eestisse Vene mudeli," teab Pikaro.

Pikaro sõnul polnud Tarankov ka praegu päris üksi. "Sellised arvestatavad liidrid, nagu Assar Paulus ja Haron Dikajev, nende asemel tõesti kedagi ei ole, aga ei saa ütelda, et Tarankov ja Dikajev oleksid olnud omavahel sõbrad või üksteisega väga arvestavad."

Pigem sai Pikaro arvates Tarankovi mõrv teoks, sest sõbrad ei pruukinud olla surmaotsusest teadlikud või kui olid, siis otsustasid pealt vaadata, sest oli tekkinud huvide konflikt. "Iga selline otsus langetatakse minu vaatevinklist ühiselt: kahe-kolme isiku või grupi kooskõlastusega."

Pikaro arvates võivad allmaailmategelased luua ka omavahelise konsultatsiooninõukogu ja välistatud pole uued mõrvalood: "Võib-olla kaovad Kolja järel üks-kaks riburada pidi ära, aga mingit 1990ndate kordumist ei tule." On ka võimalik, et Eesti võimumängudesse segab end ka Venemaa kuritegelik maailm, kes saadab siia esindajaid või kelle poole pöördutakse toetuse saamiseks.

Võidi kasutada tulirelva

Ka politsei arvab, et Tarankovi surm toob kuritegelikus maailmas kaasa muutusi. Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul nähakse võimumängude tagajärgi alles aja möödudes.

"Me kaardistame olukorda pidevalt ning julgen väita, et meil on üsna hea ülevaade," kinnitab Aas ning lisab, et inimesed tänaval oma elu ja tervise pärast kartma ei pea. Aasa sõnul keskendub politsei kuriteo uurimisele, kuid tulemustest rääkida on veel liiga vara.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna nõuniku Martin Vallimäe sõnul on esimesed ülekuulamised juba tehtud, kuid kedagi kinni peetud ei ole. Vallimäe sõnul võib arvata, et Tarankov tapeti tulirelvaga, kuid täpsem vastus selgub ekspertiisi käigus.

Kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Vahur Verte sõnul võib olemasolevate tõendite põhjal arvata, et tapmine oli ettekavatsetud: "Tegemist ei olnud juhusliku vägivalla ohvriks sattumisega, vaid toimepanija tegutses eesmärgiga tekitada surmavaid vigastusi just Nikolai Tarankovile."

Tarankov omal ajal politseiülekuulamisel: "Jutud minu seotusest maffiaga on absurdsed!"

Paljud allilmategelased vaatasid Nikolai Tarankovi peale viltu – ikkagi KGB taustaga ning pole pikemat aega vangiski istunud. Sellest hoolimata lepiti vaikimisi, et just tema on kohalik ristiisa ehk juhib kurikuulsat ühiskassat.

Siis tuleb järgmine kiht, kes vahendavad ühiskassasse raha ja nii edasi," kirjeldas ta süsteemi. "Üldiselt on välja kujunenud tugev hierarhia. Kui mingi suvaline grupp tahab tulla Tallinna avalikult autosid varastama või röövima, siis peavad nad kümnesest Tarankovi ringist leidma ülemuse ja temalt luba küsima."

Eesti Ekspress on kirjutanud, et Valgevenes Mogiljovi oblastis sündinud Tarankov kolis Eestisse 1973. aastal pärast sõjaväge. Esmalt õppis ta Pärnu merekoolis, ent ses valdkonnas ei töötanud ta kunagi. Küll aga olevat ta leiba teeninud Klooga pioneerilaagri katlakütjana. Rohkem tuntust kogus ta hoopis poksijana.

Kuidas sai Tarankovist 1980ndate teises pooles Eesti allilma juht, on siiani paras pähkel. Väidetavalt juhtis ta toona ka taksojuhtidelt ja tänavakaubitsejatelt raha välja pressinud jõuke.

Ühiskassa ehk obtšaki juhina käis tema käest otsesõnu läbi miljoneid kroone aastas. Ühiskassa eesmärk on toetada arreteeritud või juba vangi mõistetud jõuguliikmeid ning nende kodakondseid.

Tarankov hoidis juba 1990ndatel madalat profiili. Meedia on kirjutanud, et teda ei nähtud ööklubides laiamas, ta ei tarvitanud alkoholi ega narkootikume. Tegelikult vaatasid paljud allilmategelased tema peale aga viltu, sest ta oli läbinud KGB erikoolituse ja tal polnud pikemat vanglakogemust.

1980ndate algul pidi ta mingi aja Venemaal plate peal istuma, sest oli seotud rööviga.

Eesti politsei pidas Tarankovi kinni 1994. aastal, kui kahtlustas teda oma tööandja, juveelifirma Kuld & Teemant omaniku Genrihh Akopjani mõrvas. Tarankovi kodust leiti ebaseaduslikud relvad ning sahtlist 120 000 USA dollarit arvatavalt ühiskassa raha. Leiti ka võltsitud dokumendid.

Ekspress on meenutanud, et kui mehelt ülekuulamisel küsiti, mis ta arvab kuuldustest, et ta on allilma liider, vastas Tarankov: "Jutud minu seotusest maffiaga on absurdsed."

Kokkuvõttes politsei teda mõrvaga seostada ei suutnud, loata relva, laskemoona hoidmise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest määrati talle 3000 krooni trahvi.

2000ndate keskel hakkas kuuldavasti ühiskassa mõjuvõim kahanema, sest kurjategijad vilistasid sellele ega maksnud enam nii-öelda kümnist.

2014. aasta märtsis kirjeldas Eesti Ekspress argistseeni, kus Tarankov peatas vanalinnas oma linnamaasturi. Autost hüppas välja algkooliealine poisike, tema järel Tarankov, kes poisile paar sõna ütles ning seejärel ta läheduses asuva treeninugsaali poole saatis.

Ajaleht püstitas küsimuse, kas tõesti on väidetavast ühiskassa bossist, ristiisast ja kohtumõistjast saanud lapselast trenni saatev tavaline vanaisa? Otsest vastust sellele ei antud, küll aga märkis üks Ekspressi allikas, et niinimetatud ühiskassa oligi selleks hetkeks pigem vanade sõprade klubi, kes vahel koos sporti teevad ja pärast koos saunas käivad.

Ärevad 1990ndad, kui palgamõrvarite hirmus palgati endale turvamehedki, on möödas. Ilmselt tundis ka Tarankov, et mingid ohud teda enam ei varitse, ent läks teisiti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee