Eesti uudised

Soomes raskesse õnnetusse sattunud eesti tüdruk on sedavõrd paranenud, et saab koolis käia (4)

Kristin Aasma, 15. september 2016, 19:34
ÕnnetuspaikFoto: Timo Aalto / Ilta-Sanomat
Kuus aastat Soomes elanud eesti pere seitsmeaastane tütar, kellega suve algul juhtus täpselt teadmata asjaoludel raske õnnetus, on nüüdseks sedavõrd paranenud, et alustas kooliteed.

Õnnetus seitsmeaastase Ketlin Muugaga juhtus tänavu 4. juunil Kauhava Kortesjärvis. Pärastlõunal kella kolme paiku sõbra juurest jalgrattaga kodu poole sõitnud tüdruk kukkus maanteekraavi. Ta sai üliraskelt vigastada hoolimata sellest, et tal kiiver korralikult peas oli.

Ketlini ema Heddy Muugale ei ole õnnetuse päeva meenutamine kerge, kuigi praegu on ema jaoks peamine tänutunne lapse toibumise ja paranemise pärast, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat.

"Ketlini kukkumise põhjus ei ole selgunud. Näib nii, et ta sõitis ise kraavi,“ rääkis ema.

Sündmusteahel

Samal teemal

Oli laupäev. Tüdruku isa Jaanus Muuga ja ema Heddy imestasid, miks laps koju ei tule. Ema, isa ja nende vanem tütar läksid Ketlinit otsima. Nad otsisid üle tunni, kuid tulemusteta. Abiks tuli ka teisi külaelanikke. Vanemail soovitati helistada politseile, kuid siis tulid tüdruku sõbrad ja ütlesid, et Ketlin lamab kraavis.

Lähikonda kuuluv inimene oli leidnud tüdruku kraavist vaid poole kilomeetri kauguselt kohast, kus laps sõitma hakkas.

Kui Heddy ja Jaanus õnnetuspaika jõudsid, nägid nad troostitut pilti. "Kohal oli kiirabibrigaad, nad hoidsid teadvusetut Ketlinit. Tütart vaadates tundsin suurt meeleheidet, sain aru, et midagi on väga pahasti,“ rääkis ema Iltalehtile. Ema tunnistas, et tundis samal ajal süütunnet, kuna nad olid otsides samast kohast möödunud, aga ei taibanud sügavale kraavi põhja vaadata. 

Teadvusetu laps leiti kraavist kella 17.20 ajal. Politsei pidas juunis võimalikuks, et tüdruk oli lebanud kraavis teadvusetuna kahe tunni jagu.

Ketlin viidi Seinäjoki keskhaiglasse. "Ma ei mäleta sellest teekonnast muud, kui et käskisin Jaanusel tasemini sõita, sest me ei võinud minna sama kiiresti kui kiirabi,“ rääkis Heddy Muuga Iltalehtile.

Ülirasked vigastused

Seinäjoki haiglas ei saanud tõsise peavigastusega Ketlinile teha midagi ning laps viidi kiiresti Tampere ülikooli kliinikusse, kus vanemad said teada karmi tõe. Ketlinil oli koljupõhimikumurd, ajuverejooks ning vigastada oli saanud nina ja silmapõhi.

Esimesed viis päeva olid väikese Ketlini jaoks kõige kriitilisemad. Arstid ei saanud teha muud, kui jälgida olukorra arengut.

Ema sõnul tuli Ketlin esimest korda teadvusele umbes 12 tunni pärast. Kui ta viie päeva pärast püsis teadvusel ja ärkvel mitmed kümned minutid, saadi lootust juurde. Sellest hoolimata oli lapse olukord raske ning keha üks pool liikumatu.

Paranes jõudsalt

Pärast 11 päeva toimetati Ketlin tagasi Seinäjokisse. Üsna pea ilmnesid ka parenemismärgid. "Ta naeratas, kui oli koos õega. Järgmisel päeval, kui ta oli jälle koos õe ja isaga, suutis ta öelda eesti keeles "isa“. See oli uskumatu hetk,“ rääkis ema Iltalehtile. Kuna Ketlini emakeel on eesti keel, kõneldigi algul eesti keeles.

Tüdruku paranemise käigus suutis ta oma paremat kätt ja jalga üha paremini liigutada. Koju sai Ketlin 8. augustil, kuid paranemine ja ravi kestab edasi. Ema sõnul saab tütar füsio- ja kõneteraapiat, mis tõenäoliselt jätkub kogu aasta.

Kõigele vaatamata alustas Ketlin õppimist esimeses klassis tunniplaani järgi. Ta võib osaleda kõigis tundides välja arvatud liikumine, mis praegu on talle veel keelatud. Ka kõnelemine on veel üsna aeglane, nentis ema. Probleemiks on veel tasakaal ning parema käe kasutamine.

Sarnaselt paljudele teistele koolijütsidele on Ketlini lemmiktund vahetund. "Parim tund on vahetund, kui saan olla koos sõpradega,“ sõnas Ketlin Iltalehtile.

Õnnetusest ei mäleta laps midagi

Õnnetusjuhtumist ei mäleta Ketlin midagi. Ema sõnul ei soovi ta sündmuskohta minna. "Käisime seal korra, aga Ketlin ei tahtnud seal olla,“ rääkis ema.

Politsei ütles, et otsiti ka juhtumi pealtnägijaid, kuid neid ei leitud. "Uurimise alusel ei ole põhjust kahtlustada, et juhtumiga oleks seoses teisi isikuid,“ on Soome politsei seisukohal. Uurimise alusel on tõenäoline, et tüdruk kukkus ise.

On võimalik, et tüdruku kiirus oli nii suur, et kett tuli jalgrattalt ära ning laps ei saanud enam pidurdada. Pidurdusjälgi jalgrattalt ei leitud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee