Seisukoht

Patsient suri lahangul (3)

Ants Vill, toimetaja, 15. september 2016 15:54
Raha ei kasva puu otsas, teab iga pensionireformija.Foto: Alar Truu
On selline aeg, et lehtedes ja portaalides on aukohal lood kriminaalidest või kassipoegadest. Või sõjast ja sõjaohust. Aga vahel on ka tõeliselt ehmatavaid lugusid.

Sel nädalal näiteks sotsiaalkaitse ministri, erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimehe Margus Tsahkna kava pikendada pensioniiga 70 eluaastani ning (praegu veel õnneks „võib-olla”) loobuda ka riigipoolsest panustamisest teise pensionisambasse.

Samal teemal

Seega: jätkuvalt väikese majanduskasvu ning tuntava tööpuuduse olukorras on suurel hulgal praegu lugeda oskavail inimestel väljavaade sattuda vanemas eas mõneks ajaks töötukassa patsiendiks, seejärel jääda aastaiks pensioniootele, olles kellegi (veidi noorema) ülalpeetav.

Oodatud pensioniiga suur osa neist ootajaist ära oodata ei jõuagi. Karmid olud jätavad meie kandis elu kuldsest keskmisenumbrist palju lühemaks. See on nagu keskmise palgaga – kolmveerandi palgasaajate palk on meie oludes sellest niigi kasinast numbrist tüki väiksem. Ja kes uutes, darvinistlikes oludes pensionini välja venitavad – sellestki piskust tahab praeguseid eelarveprobleeme lahendada püüdev minister riigi osa, mis ju inimeste käest kogutud, ära võtta.

Vanade inimeste mured, võiks mõelda, keda need ikka kotivad. Aga… Plaanis ette nähtud aastaks 2040 on praegu alla neljakümnene minister ise pensionieas, ja tal ning tema praegu täies töömeheeas olevaile põlvkonnakaaslastele jääb veel seitse ootusaastat. Kes tegi – ise tegi!, ütles vanatühi rahvajutus. Aga siis on hilja. Isegi talle ja neile. Muud lahendust on vaja, otsigem seda. Sotsiaalkaitse ministri ideed ilmelt (õnneks) lahanguni ei ela.

Samal teemal

17.08.2016
Pensionipõlveks jäävad loetud päevad enne surma
16.08.2016
Ametiühingud: reform tekitab palju rahahädas pensionieelikuid